2-19-5579/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Karolin Kirss

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5579

Tsiviilasi

F.F-i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: F.F (isikukood XXX)

Võlausaldajad: T.T.L, A F AS, kohtutäitur M L, Q.Y.Z,

B G.F.K AS, T.O.Z (endine ärinimi X OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada F.F-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada F.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused.

4. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 14.05.2019 määrusega kuulutati välja F.F-i pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Peeter Sepper. Kohus kinnitas 11.09.2019.a määrusega pankrotimenetluses koostatud

jaotusettepaneku. 15.11.2019 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda.

Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 14.12.2020, 21.12.2021, 23.12.2022,

12.12.2023 (täiendatud 14.12.2023) ja 11.12.2024 ning taotluse kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks

28.02.2025.

Kohus küsis 10.03.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise

ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta.

10.03.2025 esitas seisukoha G.F.K, tuues välja, et võlgnik tuleks jätta kohustustest

vabastamata.

T.O.Z tõi 10.03.2025 seisukohas välja, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses

mitte ühtki tagasimakset teinud ja seetõttu tuleks võlgnik jätta kohustusest vabastamata.

O.X.S on 11.03.2025 vastuses teatanud, et võlgnik ei ole ühtki tagasimakset teinud ja

võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.

L.O.P ja Q.Y.Z vaidlesid 14.03.2025 esitatud seisukohas võlgniku kohustustest vabastamisele

vastu põhjusel, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel ühti tagasimakset

teinud ega esitanud ühtki tõendit, et ta oleks 5 aasta jooksul tulutoovamat tööd otsinud.

Kohtutäitur M L kohtule oma seisukohta ei esitanud.

20.03.2025 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik, kes tõi välja, et praegu ta enam

tervislikel põhjustel töötada ei saa, tööl käis ta kaua aega tagasi enne haiguse süvenemist.

Võlgnikul esinevad minestamised ja kukkumised ning ta vajab liikumiseks saatjat. Kohus

teatas lahendi avalikult teatavakstegemise aja.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi

jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamine algatati 15.11.2019 seega möödus 15.11.2024 viis aastat

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgniku töövõimetus menetluse vältel (ja edasiulatuvalt vähemalt kuni

2026.a novembrini) aluseks, millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et menetluse

jätkumine ei too tõenäoliselt kaasa võlausaldajate nõuete senisest oluliselt suuremas ulatuses

rahuldamist. Kohus on seisukohal, et võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal mõistlikult

tulutoova tegevusega tegeleda ja puudub alus eeldada, et võlgniku tervislik seisund lähiajal

oluliselt paraneks.

Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 20.03.2025.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei

nõustu võlausaldajate seisukohaga, et võlgnik on talle pandud kohustusi süüliselt rikkunud.

Asjaolu, et võlgnik tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võimeline töötama ning

seetõttu pole saanud võlausaldajatele tagasimakseid teha, ei ole kohtu hinnangul käsitletav

võlgnikule pandud kohustuste süülise rikkumisena.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel

võlausaldajale ühtki väljamakset teinud. Samas võlgnik on kogu kohustustest vabastamise

menetluse vältel olnud töövõimetu ning tema sissetulekud (s.o töövõimetoetus,

toimetulekutoetus ja Tallinna Linnakantseleilt saadav toetus) on olnud suuruses, millelt

seaduse kohaselt ei pea, ega ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohtu ette ei

ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud ja/või

kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud

PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt võimalik loovutuskohustust

täita.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p

10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19).

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS §

175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

kohtunik