1-25-209/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-209

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-209 (kohtueelses menetluses 23231751582)

Kohtu koosseis

Kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Prokurör

Ilona Litvinova

Kaitsja

Leelo Viil

Kannatanu esindaja

Indrek Sirk

Süüdistatav

X, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti

Vabariigi; emakeel: xxx keel; haridus: xxxharidus;

töökoht: XXX, xxx

Kriminaalkorras üks kehtiv karistus: 24.09.2019 Tartu

Maakohtu otsusega nr 1-19-5479 KarS § 184 lg 2 p 2, §

188 lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi vangistus 4 a 6 k. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 2 p, seega

ärakandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 28 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel katseaeg 4 aastat 6

kuud. Karistus täidetud 24.03.2024

Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana ei ole kinni

peetud.

süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

Menetlustoiming

Tsiviilhagi läbivaatamata jätmine, kriminaalmenetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. TsMS § 423 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata Xi vastu kannatanute A ja B poolt esitatud

tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 4200 eurot.

2. KrMS § 202 lg 1 ja § 274 lg 5 alusel lõpetada menetlus Xi (ik: XXX) suhtes KarS § 423 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

3. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 7 alusel kohustada Xi tasuma hiljemalt 25.10.2025:

a.riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 746.64 eurot;

b.Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792. Kohustuslik

on märkida viitenumber 99925700012963.

c.kannatanute esindaja kulud summas 1335.90 eurot. Makse tuleb teostada kannatanu A

arveldusarvele XXXXXXXX.

4. KrMS § 202 lg 6 alusel tuleb prokuratuuril korraldada jõustunud kohtumääruse täitmise

kontrollimine. Kui X ei täida temale pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks

(s.o hiljemalt 25.10.2025 kell 23.59), siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa,

mille isik on täitnud.

5. Määruse ärakiri väljastada prokurörile, kaitsjale, kannatanute esindajale ja Xle.

EDASIKAEBE KORD

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesolev määrus kaevatav kriminaalmenetluse lõpetamise

osas. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse

tegemisest.

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

(25.04.2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

15.01.2025 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt Xi süüdistuses KarS § 423 lg 1

järgi üldmenetluses.

2.

6.02.2025 saabus Xi kaitsja Leelo Viili kaitseakt.

3.

10.02.2025 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatav kohtu alla ning kohus võttis

menetlusse kannatanute Andres ja B tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 4200

eurot Xi vastu.

4. Xi süüdistati 15.01.2025 süüdistusaktis selles, et tema 23.02.2023 kella 11:48-11:49

ajal juhtis X Harjumaal Tallinnas J. Vilmsi tn 43 maja juures mootorsõidukit Jeep Grand

Cherokee, reg.märk XXXXXX. Seejuures X: pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik

ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada

liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel

ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja

talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat, ning pidi

olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes; pidi tagurdades andma teed kõigile liiklejaile,

sealhulgas jalakäijale. X jättis need liiklusseadusest (edaspidi ka LS) tulenevad kohustused

ettevaatamatusest täitmata. Nimelt tagurdades J. Vilmsi tn 43 maja hoovist välja J. Vilmsi

tänavale, ei olnud tema hoolikas ja eriti tähelepanelik ega andnud teed jalakäijale ning

sõitis otsa mööda J. Vilmsi tänavat maja nr 43 juures kõnniteel liikunud kõrges eas

jalakäijale Yle (Y, XXX), millest viimane kukkus. X ei pannud otsasõitu tähele ega

peatunud, vaid sõitis kukkunud Y kehast üle.

Xi eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai Y järgmised

tervisekahjustused: parempoolsed VI-IX roide olulise nihketa murrud, parempoolsed

häbemeluu mõlema haru ja ristluu külgmassi murrud ja vasakpoolne häbemeliiduse

kehaosa murd ning ulatuslikud rebimishaavad paremal küünar- ja õlavarrel ning mõlemal

reiel. Antud tervisekahjustused on eluohtlikud ning kestavad üle nelja kuu. Vastavalt isiku

kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 23E-AOI0073 14.06.2023 võisid tervisekahjustused olla

tekitatud 23.02.2023 liiklusõnnetuse käigus liikuva (tagurdava) transpordivahendi

kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale, millele järgnes

liikuva transpordivahendi rataste ülesõit lamava kannatanu kehast ja jäsemetest.

11.07.2023 Y suri. Vastavalt surma põhjuse teatisele nr D03356-20230711085526 on üheks

surma soodustanud oluliseks seisundiks mitut kehapiirkonda haaravad vigastused.

Jalakäija Y sai eluohtlikud tervisekahjustused ning hiljem suri, kuna X rikkus

ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid:

a.

§ 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik

järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b. LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c.

LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed

tagurdades kõigile liiklejaile;

d. LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas

seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline)

suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e.

LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat

/…/. Eriti tähelepanelik peab juht olema /…/ vanuri /…/ suhtes;

f.

LS § 35 lg 2 p 1, mille kohaselt peab juht lisaks liiklusseaduse § 17 lõikes 5

sätestatule andma teed jalakäijale tagurdades.

Seega pani X toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

5.

24.04.2025 kohtuistungil loobus prokurör teokirjelduses süüdistusest surma

põhjustamise osas, selgitades, et KarS § 423 lg 1 alusel on esitatud süüdistus raske

tervisekahjustuse põhjustamises, mitte surma põhjustamises.

6.

24.04.2025 taotles kannatanute esindaja tsiviilhagi läbivaatamata jätmist seoses kahju

täieliku hüvitamisega.

7.

24.04.2025 taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist. Kannatanute esindaja ei

vaielnud taotlusele vastu, kaitsja ja X toetasid taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilhagi

8. Süüdistusaktile oli lisatud 10.10.2024 koostatud hagiavaldus, mille kohaselt paluti

hagi rahuldamist vastavalt kompromisslepingus sõlmitule. Nimelt X tasub 4200 eurot

igakuiste maksetena iga kuu 10. kuupäevaks alates 10.11.2024 kuni 10.07.2025.a.

kannatanu A arveldusarvele XXXXXXXX.

9.

24.04.2025 kohtuistungil esitas kannatanute esindaja taotluse TsMS § 423 lg 1 p 2

alusel tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks seoses selle täieliku tasumisega.

10. TsMS § 424 lg 1 kohaselt saab hagi tagasi võtta. X on hagi täies ulatuses tasunud.

Eeltööd alusel on põhjendatud TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanute

tsiviilhagi summas 4200 eurot Xi vastu.

Kriminaalmenetluse lõpetamine

11. Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega ning

kannatanute arvamusega nende esindaja kaudu, leiab, et prokuröri taotlus kuulub

rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel.

12. Vastavalt KarS § 274 lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada

kohtuistungil kriminaalmenetluse KrMS §-des 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1

kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü

ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus

kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle

kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 202 lg 2 p 7 näeb ette võimaluse

kohustada süüdistatavat kriminaalmenetluse lõpetamisel täitma muu asjakohane kohustus

nagu nt kannatanute esindaja kulu hüvitamine.

13. KarS § 423 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

14. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega ning kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse

kõrval mõista ka kergemaid karistusi. Taolisel juhul peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama. Seega sõltuks karistuse liigi valik süü sellisest suurusest, mis

kindlasti tingiks vangistuse kohaldamise, või süüdlase isikust. Samuti viitab see teo

iseloomust lähtuvalt sellele, et isikut ei ole vältimatult vajalik karistada vangistusega.

15. Süüdistus on esitatud koosseisu kergema ehk tervise kahjustamise alternatiivis. X on

süüd tunnistanud ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud.

16. Teoüü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist on ettevaatamatusest toime

pandud rikkumise tagajärjel põhjustatud eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega.

Kannatanu otseseks surma põhjuseks on südamepuudulikkus.

17. Toimikumaterjalidest nähtuvalt X ei näinud kannatanut ega tajunud talle otsasõitu.

Tunnistajad kinnitavad, et ta ei pruukinud seda mõista. Samuti, et auto ja jalakäija kiirus

oli äärmiselt madal. Kuidas autojuht jalakäijat ja jalakäija autojuhti ei märganud ei ole

lõplikult selge. Peale otsa- ja ülesõitu peatus X teiste märguande peale. Mõistis, mis oli

juhtunud ja sõitis koheselt auto kannatanu pealt ära. Palus abi kannatanu auto alt

vabastamiseks ja kiirabisse helistamiseks. Tunnistajate ütluste kohaselt oli süüdistatav

hüsteerias, üks tunnistaja viitas ka narkojoobe kahtlusele. Arvestades, et Xile ei ole

kontrolli teostatud, siis tuleb lähtuda eeldusest, et kohal viibinud politsei tema joovet ei

tuvastanud. Tegu on toimepandud ettevaatamatusest. Ettevaatamatusest toimepandud teo

ebaõigussisu on võrreldes tahtlikult toimepandud teoga väiksem, samuti on väiksem taolise

teo ohtlikkus. Seega teo toimepanemise asjaolud ise viitavad vähesele teosüüle.

Kannatanule põhjustatud tervisekahjustused olid eluohtlikud, kannatanu viibis pea pool

aastat haiglas ega olnud võimeline endist eluviisi jätkama, mis aga suurendab teosüüd.

Kannatanu oli kõrges eas ja surma põhjuseks oli südamepuudulikkus, haiglast välja

kannatanu enne surma ei saanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Xi teosüü KarS § 423 lg 1

mõistes raske tervisekahjustuse tekitamises on keskmääras.

18. Kohus tuvastas, et esinevad karistust kergendavad asjaolud, mida tuleb süü suuruse

hindamisel samuti arvesse võtta.

19. Peale liiklusõnnetuse toimumist asus X enda teadmiste piires kannatanut abistama. Ta

vabastas kannatanu autoratta alt, palus abi kannatanu väljatõmbamiseks auto alt, palus

helistada kiirabisse. Kannatanu abistamist sündmuskohal ja kiirabi kutsumist saab pidada

KarS § 57 lg 1 p 1 mõistes karistust kergendavaks asjaoluks.

20. X on koheselt peale toimunud õnnetust jäänud sündmuskohale. Ta on tunnistanud

juhtunus oma süüd algusest peale kohtueelses menetluses ja 24.04.2025 kohtuistungil. Ta

on võtnud ühendust kannatanu perega, soovides kontakti astuda juba vahetult peale

õnnetust, vabandanud kannatanu ees ja pakkunud enda igakülgset abi. Märgitu veenab

kohut tema kahetsusavalduse siiruses. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57

lg 1 p 3 mõistes.

21. Kuriteoga tekitatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas oli kannatanute poolt

esitatud tsiviilhagi, milles esitatud mittevaralise kahju nõude osas olid osapooled sõlminud

kompromisslepingu. 24.04.2025 esitatud taotluse kohaselt on X täitnud selle lepingu täies

ulatuses ja lõpptähtaega puutuvalt ennetähtaegselt. Enne asja kohtusse saatmist oli

süüdistatav osa kahjust juba hüvitanud, mis ei kajastunud ka esitatud hagis. Kannatanute

esindaja, prokurör ja kaitsja on kinnitanud, et peale avariid süüdistatav võttis ise kontakti

kannatanuga, soovis kahju hüvitada ja on seeläbi enda tegu heastada püüdnud. Tänaseks on

süüdistatav kahju täielikult hüvitanud, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p

2 mõistes.

22. Karisust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

23. Edasiselt tuleb hinnata, kas eri- või üldpreventiivsed kaalutlused esinevad ja tingivad

Xi kohtuliku karistamise vajaduse.

24. Karistusregistri andmetel on X kohtulikult karistatud 24.09.2019 Tartu Maakohtu

otsusega nr 1-19-5479 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 189 lg 1 järgi vangistus 4

aastat 6 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel kuulus ärakandmisele 4 aastat 5 kuud 28 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus katseaajaga 4 aastat 6 kuud täielikult

täitmisele pööramata. Karistus täidetud 24.03.2024.

25. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub, et Xi katseaeg kulges tõrgeteta, ta elas

juhtunut raskelt üle. Kriminaalhooldaja leiab käesolevale juhtumile viidates, et Xi ei pea

karistama vangistusega, võib pikendada katseaega kuni 4.12.2024.

26. Seega, väljaarvatud käesolev tegu, on X katseaja edukalt läbinud.

27. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole teda ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest

karistatud.

28. Kõnealune süütegu on toime pandud 23.02.2024 ehk üks aasta ja üks kuu enne

katseaja lõppu. Tegemist on teiseliigilise, ettevaatamatusest toimepandud kuriteoga. Xil ei

ole tuvastatud teo toimepanemise ajal joovet. Seega ei esine eripreventiivset vajadust Xi,

kui korduvkurjategijat, ilmtingimata antud teo eest kohtulikult vangistusega karistada.

Taolist lähenemist toetab ka KrMS § 202 lg 1 sõnastusest tulenevalt see, et

kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamise oluliseks tingimuseks ei ole mitte kehtiv

karistatus, vaid see, kas tegemist on II astme kuriteoga ja isiku süü suurus ning avalik

menetlushuvi.

29. Seaduseandja ei ole välistanud KrMS § 202 lg 1 korduvat kohaldamist.

30. Xi suhtes on samas menetluses KrMS § 202 lõiget 1 kohaldatud ka 4.04.2024 Põhja

Ringkonnaprokuratuuri poolt, pannes talle kohustuse tasuda riigituludesse hiljemalt

4.10.2024 kohustusena 600 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (isiku

kohtuarstlik ekspertiis). Samuti hüvitada kompromisslepingujärgselt kahju kannatanule

vahemikus 24.04.2024 kuni 24.09.2024 kogusummas 4500 eurot. 23.09.2024 on antud

määrust muudetud, vabastades Xi 600 euro tasumise kohustusest. 8.10.2024 uuendas

prokuratuur määruse, kuivõrd X ei olnud kannatanule kahju hüvitanud.

31. Prokurör leidis, et antud asjaolu on tingitud teisest Xi suhtes läbiviidud

kriminaalmenetlusest, mille osas menetlus lõpetati koosseisu puudumise tõttu, kuid mis

põhjustas Xile varalist kahju ja oli põhjuseks, et ta ei suutnud võetud kohustusi täita. Sellel

põhjusel prokurör vabastas Xi 600 euro tasumise kohustusest ja leiab, et täiendava

kohustuse määramine ei ole põhjendatud.

32. Taoliselt on prokurör tegelikkuses pidanud Xi poolt esmase kriminaalmenetluse

lõpetamisega määratud kohustuste täitmise võimatust objektiivselt põhjendatuks, mistõttu

ei saa rääkida ükskõiksusest võetud kohustuste täitmisesse.

33. Antud riigivõimu eksimuse tunnistamine viib ka selleni, et puuduvad alused esmast

kriminaalmenetluse lõpetamist Xi jaoks eripreventiivsetel kaalutlustel negatiivselt

käsitleda.

34. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades ei ole samuti vajalik ei teost ega isikust

lähtuvalt Xi karistamine. Kuigi liikluskord on osa õiguskorrast, siis ettevaatamatusest

kaines olekus põhjustatud tervisekahjustuste tekitamise osas puudub vajadus

üldpreventiivsetel kaalutlustel karistuse mõistmiseks kohtuliku karistusena või

avalikkusele ränga teo taunitavuse signaali andmiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamisel

KrMS § 202 alusel jaatatakse kuriteo toimepanemist, kuid isik saab karistada alternatiivsel

moel- lõpetamise määrusega pandud kohustustena- mitte süüdimõistva kohtuotsusega.

35. KarS § 423 lg 1 on KarS § 4 lg 3 mõistes II astme kuritegu. Kohus tuvastas, et

süüdistav põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, esineb kolm karistust kergendavat

asjaolu ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Puuduvad eri- ja üldpreventiivsed

kaalutlused Xi kohtulikuks karistamiseks. Ka otstarbekusega kriminaalmenetluse

lõpetamine, selles pandavate kohustustega on karistus. Võttes arvesse, et süüdistatav ei ole

toimikumaterjalidest nähtuvalt pärast toimepandud tegu möödunud kahe aasta jooksul uusi

rikkumisi toime pannud, ei aitaks kohtulik karistamine kaasa ka tema õiguskuulekale teele

suunamisele.

36. Eeltoodu alusel ei ole Xi süü KrMS § 202 lg 1 mõistes suur, mistõttu on antud

formaalne tingimus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks täidetud.

37. Samuti ei tingi avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamist.

38. Kannatanute esindaja avaldas kohtuistungi, et võimaluse korral kannatanud kohtusse

ilmuda ei soovi. Nad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ega soovi edasist

menetlust.

39. Kuritegu on toime pandud üle kahe aasta tagasi. Selle aja jooksul on pooled

tegutsenud selle nimel, et kannatanu nõuded saaksid rahuldatud ka väljaspool

kohtumenetlust. Seega on menetluse algusest möödunud küllaltki pikk aeg ja kohtule

esitatud materjalide pinnalt ei ole süüdistatav menetlust tahtlikult venitanud või takistanud

ega pannud toime uusi kuritegusid. Tegemist ei ole taolise süüteo ega isikuga mille ja kelle

suhtes riik peaks automaatselt ja vältimatult kohtuliku karistamisega reageerima. Praegusel

juhul olid tuvastatud II astme kuriteost puudutatud vaid vähesed osapooled, esmajoones

süüdistatav ja kannatanu ning hilisemalt kannatanu pojad. Tekitatud materiaalse ja

mittevaralise kahju on süüdistatav hüvitanud täies mahus.

40. Märkimata ei saa jätta sedagi, et prokuratuur, kui riigivõimu esindaja

kriminaalmenetluses, on ise taotluse esitanud. Tegemist ei ole küll süüdistusest

loobumisega, kuid sisuliselt ei ole taolise taotluse esitamisega prokurör pidanud vajalikuks

isiku kohtulikku karistamist ega menetluse jätkumist.

41. Seega, arvestades, et teost on möödas kaks aastat, süüdlase isik või tegu ise ei anna

alust rääkida avalikust huvist, kannatanutele tekitatud kahju on hüvitatud, puudub

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik huvi.

42. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul

Xile

etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventsiooni eesmärgid võimalik saavutada ka ilma isikut kohtulikult karistamata.

43. Kuivõrd KrMS § 202 lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste

panemise süüdistatavale, siis on asjakohane, et süüdistatav oli nõus võtma endale prokuröri

taotletud rahaliste kohustuste täitmise, s.o menetluskulude ja kannatanu esindaja kulude

hüvitamise.

44. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale pandavad kohustused, millistega on

süüdistatav ka ise nõustunud, on asjakohased ja proportsionaalsed.

45. X on juba varasemalt tasunud osa menetluskuludest, mistõttu on praegusel juhul

väljamõistetavaks kuluks kaitsjatasu kohtueelses – ja kohtumenetluses osalemise eest,

vastavalt 263.52 ja 483.12 eurot. Seega tuleb Xil tasuda 746.64 eurot.

46. Lähtuvalt KrMS § 202 lg-st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut

kuud. Kohus, arvestades kohustuste mahtu (kokku 746.64 eurot) ning asjaolu, et

süüdistatav töötab, kuid tal tuleb tasuda ka kannatanute esindaja kulud ning ta on kandnud

juba märkimisväärses ulatuses kulusid kannatanule kahju hüvitades, määrab kohustuste

täitmise tähtajaks kuus kuud.

47. Käesolev menetlus on põhjustanud kannatanutele kulusid esindaja tasuga seoses.

Esindaja osalemine on seadusest tulenev õigus, mistõttu on esindaja kulud põhjendatud

kulud ja tegu on Xile asjakohase kohustusega KrMS § 202 lg 2 p 7 mõttes. Nimetatud kulu

on tingitud eelkõige sellest, et prokuratuur pidi menetluse Xi suhtes uuendama, kuna ta ei

täitnud talle pandud kohustust kannatanu ees, mis tingis täiendava vajaduse esindaja kaudu

kompromisslepinguid sõlmida ja kohtumenetluses osaleda.

48. X ja tema kaitsja nõustusid kannatanute esindaja kulu suurusega, kohus peab seda

mõistlikuks ja mõistab Xilt välja 1335.90 eurot kannatanutele. Arvestades kohustuste

kogumahtu peab kohus mõistlikuks anda tasumiseks tähtaja kuni kuus kuud.

49. Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid CD-plaatidel tuleb jätta

kriminaalasja materjalide osana materjalide juurde.

50. X on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning mõistab, et kohustuste mittetäitmisel

uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus.

51. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse

rahuldamiseks. Kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202

lg 1 alusel, määrates süüdistatavale kriminaalmenetluse ja kannatanute esindaja kulude

tasumise KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 7 sätete alusel ning eelmärgitud kohustused tuleb KrMS §

202 lg 3 kohaselt täita 6 kuu jooksul määruse tegemisest. KrMS § 202 lg 6 alusel tuleb

prokuratuuril korraldada jõustunud kohtumääruse täitmise kontrollimine. Kui X ei täida

temale pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt 25.10.2025 kell

23.59), siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

Kohtunik