2-24-19083/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-19083

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04. 2025. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-19083

Tsiviilasi

E.R.-i ja R.R.-i hagi J.P. vastu ühisomandi lõpetamise

nõudes

Hagi hind

3500€

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: E.R. (isikukood: XXX; elukoht: Suur-Madise,

Raadivere küla, XXX, 49228 XXX),

Hageja II: R.R. (isikukood: XXX; elukoht: Tähe 4-31,

XXX-i, 48307 XXX; e-post: XXX),

Hagejate lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (XXX);

Kostja: J.P. (isikukood: XXX; elukoht: Suur-Madise,

Raadivere küla, XXX, 49228 XXX; e-post: või

Kohtuistungi toimumise aeg

20.02.2025, kirjalikuks menetluses vastavalt 02.04.2025

määrusele

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate loobumine taotluset kuulata tunnistajana üle Kalle

Rosenberg ja vande all hagejad R.R. ja E.R..

2. Hagi rahuldada. Lõpetada E.R.-i, R.R.-i ja J.P. ühisomand kinnistule

xxxxxxxxxxx, asukoht XXX-i xxxxxxxxx küla, registriosa nr 467335, kinnistu

müümisega avalikul enampakkumisel, mille viib läbi kohtutäitur.

3. Kinnistu müügist saadud tulemist kanda esmalt enampakkumisega seotud kulud

ja alles jäänud summa jagada ühisomanike vahel võrdselt.

4. Jätta muutmata või lõpetamata hagi tagamise abinõud, mis määrati Tartu

Maakohtu 18.12.2024 määrusega.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud J.P. kanda.

2. Välja mõista J.P.-lt E.R.-i ja R.R.-i kasuks menetluskulud summas 1286 eurot.

3. Välja mõista J.P.-lt E.R.-i ja R.R.-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. J.P.-lt välja mõistetud menetluskulud kanda E.R.-i pangakontole nr

EE641010010255918011 (SEB Pank).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

1.Mittevaieldavad asjaolud

Kohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudub:

1) Pooltele kuulub ühisomandina kinnistu Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Raadivere külas

asuva Suur- Madise kinnistu, registriosa nr 467335.

2) Pooled on saanud Suur-Madise kinnistu ühisomanikeks pärimise teel: E.R., R.R. ja J.P.

(enne Keskküla) on võrdsetes mõttelistes osades 17.05.2016.a surnud Jüri R.R.-i pärijad.

2.Hagejate nõue ja põhjendused

Hagejad esitasid 17.12.2024.a a hagi, milles palusid lõpetada xxxxxxxxxxx kinnisasja

(registriosa nr 467335) ühisomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel ja

määrata, et avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude

mahaarvamist E.R.-i, R.R.-i ja J.P. vahel võrdselt. Enampakkumise korraldab kohtutäitur.

Hagiavalduse kohaselt elas hageja 1 pärast abikaasa surma 8 aastat üksi kinnistul. 2024.a

aprilli alguses helistas hagejale 1 kostja ja teatas, et tema tuleb koos perega Kose vallast

kinnistule elama. Vaatamata hageja 1 vastuseisule kolis kostja koos abikaasa ja viimase

pojaga ca 1,5 nädala pärast, 11.04.2024.a kinnistul asuva elamu 2. korrusele elama. Hageja jäi

elama elamu 1-le korrusele. Alates kostja ja tema pere kolimisest kinnistule, on kostja ja tema

abikaasa asunud hagejat 1 survestama ja tema elu häirima. Kostja pere toob küttepuid

võrkudega, kuid pliidi kütmiseks kasutavad nad hageja 1 varutud küttepuid ning samuti

kasutavad nad elektrit ilma selle eest tasumata. Kostja abikaasa ei luba hagejat 1 enam

kinnistul asuvasse garaaži, väites ebaõigesti, et see garaaž on nüüd tema oma, kuna hageja 1

kasutab elamut. Samuti ei saa hageja 1 kasutada kinnistul asuvat sauna- kuni 29.11.2024.a

elas saunas ööpäev läbi kostja abikaasa nn sulane või tööline. Hageja on paigaldanud oma toa

ette ukse (varem oli seal eesriie) ja hoiab seda lukus, kuid kostja perekond nõuab ukse

avamist, et hageja toas käia. Samuti soovis kostja pere panna hageja tuppa enda külmkapi.

Hageja 1 on kostja ja tema peekonna ja/või külaliste tõttu kutsunud kolmel korral politsei:

04.09, 09.09 ja 24.11.2024.a. Viimasel korral pidas kostja pere kinnistul pidu ja hageja 1

aknasse visati lumekuule ja taoti korduvalt tugevalt maja seinte vastu. Hageja keelamine

tulemust ei andnud. Hageja 1 taandus kiirelt oma tuppa ja lukustas ukse. Siis taoti vastu ust,

mispeale kutsus hageja 1 politsei. Hageja 1 on ka korduvalt põgenenud kinnistult hageja 2

või oma õe juurde, kui olukord kinnistul on muutunud talumatuks.

Kuna kaevus on vesi alanenud, soovib kostja pere ilma hagejatega kooskõlastamata seda

renoveerida. Kostja on ka kirjutanud hageja1 peale kaebusi_ja avaldusi: - et hageja ei tegele

koeraga, et hageja ise ei saa hakkama ja vajab sotsiaalabi (koduteenust)- mis osutusid

alusetuteks: samuti pidi hageja 1 käima vallavalitsuses 27.11.2024 selgitamas, seoses kostja

pöördumisega, et kaevus pole vett, mistõttu kostja peres kasvav 12- aastane poeg ei saa end

pesta.

Hagejad on teinud korduvalt kostjale ettepaneku ühisomand lõpetada poolte kokkuleppel,

kuid seni pole kostja nõustunud ettepanekuga kinnistu müüa. viimati tehti ettepanek kinnistu

müügiks hageja 2 poolt (kes käis kinnistul koos abikaasaga) 05.12.2024.a. Kostja ärritus ja

teatas, et tal on Kose kandis ostja olemas, kes maksaks hagejatel kokku 25 000 eurot. Seda, et

Kose kandis on olemas võimalik kinnistu ostja, on kostja rääkinud juba kevadest alates, kuid

midagi ei ole toimunud. Kostja on korduvalt väitnud, et temal olevat tuttav hindaja või

maakler, kes kinnistu hindaks ja seejärel tasuks kostja või temale teadaolev ostja hagejatele

kokku 25 000 eurot hüvitiseks ning kogu kinnistu jääb kostjale. Seni ei ole hagejad kostja

mainitud ostjast täpsemalt midagi kuulnud ega teda ka näinud. Hagejad on teinud kostjale

ettepaneku erapooletu hindaja kutsumiseks kinnistule. Kostja ei ole nõustunud ja väitis, et tal

on tuttav hindaja, kes tuleb hindama. Hagejad olid seisukohal, et kinnistu võib olla rohkem

väärt, mistõttu nad soovivad kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja seejärel jagada

saabud raha.

Hagejad soovivad lõpetada ühisomandi, et saada rahu ja saada õiglast hüvitist kinnisasja

kaotuse eest. Eelkõige soovib rahulikku vanaduspõlve hageja 1, kelle viib ainuüksi kostja

perekonna nägemine endast välja ja käed hakkavad värisema. Seetõttu viibib hageja 1

valdavalt oma toas ja keerab ukse lukku. Kinnistu on olnud hageja 1 koduks 45 aastat, kuid ta

soovib siiski soovib ta kinnistu võõrandamist, sest see on ainud viis saada rahu kostja pere

halvast ja ebaväärikast käitumisest. Hagejad leiavad, et muud kaasomandi jagamise viisid ei

ole asjakohased või sobivad. Hagejatel ei ole rahalisi vahendeid, et kostja osa kinnistust välja

osta. Tõenäoliselt ei ole ka kostjal rahalisi vahendeid, et hagejate osa välja osta ja saada

kinnistu ainuomanikuks. Arvamusele, et kostjal pole piisavalt rahalisi vahendid, on hagejad

viinud asjaolu, et tema suhtes on võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus, kus

täitur on pannud enampakkumisele kostja osa päritud varaühisuses.

Lähtudes TsMS 445 lg 1 palusid hagejad, et kohus määraks otsuse täitmise korra, sh selle, et

enampakkumise viib läbi kohtutäitur, kes määrab ka enampakkumise alghinna.

3.Kostja vastuväited

Kostja kohtule korrektset vastust ei esitanud, kuigi kohus selle tema tähelepanu juhtis. Kostja

esitas oma seisukohad vaid meilidena ja ühel korral- 06.03.2025.a- vastuväite hageja

taotlusele allkirjastatult.

14.01.2025.a saadetud meilis teatas kostja, et tema ei ole mitte mingil moel nõus enda osa

müüma ja on nõus ostma hagejate osad välja. Kostja väitel on ta pakkunud hagejatele

konkreetse summa. Kostja kirjeldas maja seisukorda kui väga halba: puuduvad vesi ja

kanalisatsioon, põrandad mädad, vajab soojustust, katuse sarikate, korstna ja küttekollete uut

ehitust. Ka kõrvalhooned on halvas seisus, mistõttu, kostja müüma ei ole nõus. Samas teatas,

ta, et on nõus loobuma oma osast majast, kuid hagejad maksavad talle 50 000 eurot. Kostja

teatas ka, et ei ole nõus müüki arutama ega selle üle vaidlema. Keegi teda müüma sundida ei

saa.

4.Kohtuistung

Kohus arutas pooltega 20.02.2025.a kohtu eelistungil vaidluse sisu ja selgitas kostjale, mida

tähendab ühise omandi lõpetamine ja enampakkumisel müük. Kohus selgitas vastuhagi

esitamise võimalust.

Kostja väitel on ta pakkunud, et ostab ära talu ja notaris oli aeg kinni pandud, kuid siis ikka ei

jõudnud aega panna, sest hagejad jälle muutsid oma soovi. Kostja väitel oli tal ostja olemas,

kes ostab terve kinnistu ära. Nüüd ostjat ei ole, kuid kui müüki paneb, siis leiab ostja. Kostja

oli seisukohal, et hagejad ei taha seda talle müüa, et pigem müüvad võõrastele. Istungi kestel

avaldas kostja aga, et ei taha ise osta ära kinnistut, tahab, et läheks müüki ja jagatakse raha.

Kostja teatas, et soovib näha politsei väljakutseid, mida hageja on teinud. Kostja väitel ei ole

ta taksitanud hagejal 1 majas ja kõrvalhoonetes ringi liikuda, hoopis hageja pani ühe toa

lukku. Samuti avaldas kostja, et äkki hagejad lasevad kinnistu müüa 0 euroga ja tuldks ikka

lasta kinnistu ära hinnata.

Hagejad jäid algse hagi juurde. Hagejad soovisid, et kinnistu müügist saadust tasutaks esmalt

hageja 1 poolt makstud ja kostja pere poolt kasutatud elektri kulud. Hageja lubas esitada

kirjaliku taotluse. Hagejate esindaja selgitas, et kinnistu alghinna määrab kohtutäitur, hagejad

ei tea, palju kinnistu alghind olla võiks.

5 Kirjalik menetlus pärast kohtu eelistungit

5.1.Pärast kohtuistungit esitas hagejate esindaja25.02.2025.a hagi täienduse ja palus, et

avaliku enampakkumise tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude mahaarvamist

E.R.-i, R.R.-i ja J.P. vahel võrdselt, kuid J.P.-le väljamaksmisele kuuluvast summast tuleb

arvestada veel maha 579,97 eurot ja kanda see summa E.R.-ile elektrienergia kulutuste

katteks.

5.2.Kostja 06.03.2025.a teatas, et ei ole nõus, et maja müüakse kohtutäituri kaudu. Kostja

teatas, et soovib kasutada ostueesõigust. On nõus maksma elektri eest, kui hagejad korvavad

maja värvimise, korstna ehituse, saraaluse katuse remondi ja muru niitmise kulud. Avaldas, et

oleks saanud hagejatega kohtuväliselt kokkuleppele.

5.3.Hagejate esindaja teatas 07.03.2025, et hagejad ei soovi käesolevas menetluses kostjalt

elektrienergia kulu väljamõistmist ja loobuvad elektrikulu nõudest.

5.4.Pärast kohtu selgitavat kirja saatis kostja 17.03.2025.a kohtule meili, kus avaldas, et

soovib oma lapsepõlvekodu ära osta. Soovis, et hagejad kutsuksid majale hindaja, kellel on

tase 6. Soovis, et arvestataks tema abikaasa tööd maja juures.

Samal päeva saatis kostja veel ühe meili, kus teatas, et hageja 1 ei ole valmis majast välja

kolima ja ei ole oma otsuses kindel. Kostja hinnangul on hageja 1 mõjutatud hagejast 2. Maja

müük tuleb seni peatada, kuni on selge, mida hageja 1 soovib.

5.5.Hagejate esindaja 21.03.2025.a teatas, et hagejad loobuvad tunnistaja ja poole üle

kuulamise taotlusest. Hagejate esindaja märkis, et kostja seisukohad seoses kinnistu ostmisega

on nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluse ajal olnud muutlikud. Hagejad rõhutavad, et

kuna kostja ei ole suutnud aasta jooksul teha hagejatele konkreetseid ja mõistlikke

pakkumisi, mis vastaksid kinnistu turuväärtusele nende osa väljaostmiseks ega ole suutnud

selgitada, kes ja millal maksab hagejatele hüvitise nende osade kaotuse eest, siis jäävad

hagejad oma nõude juurde müüa kinnistu enampakkumisel. Sellisel juhul ei ole vaja tellida

hindajat, kuna kinnisvara alghinna määrab kohtutäitur.

6.Lõppseisukohad

Hagejad jäid algselt esitatud hagi nõude juurde ja palusid hagi rahuldada. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejate esindaja esitas menetluskulude nimekirja. Kokku

on hagejate E.R.-i ja R.R.-i menetluskulud 1286 eurot, millest riigilõivud on 490 eurot,

päring kinnistusraamatust 3 eurot, lepingulise esindaja tasu 793 eurot (6,5 tundi).

Kostja teatas viimases meilis kohtule, et ei ole kinnistu enampakkumisele panemisega nõus.

Kui hagejad tahavad ühisvara lahku lüüa, siis kostja soovib nende osa ära osta.

7.Hagi tagamine

Hagejate taotlusel tagas kohus hagi 18.12.2024 määrusega ja peatas kostja, J.P. suhtes

alustatud täitemenetluses nr 022/2023/8930 toimuv täitetoiming: J.P.-le kuuluva 17.05.2016

surnud Jüri R.R.-i pärandvara ühisuse 1/3 suuruse mõttelise osa müümine avalikul

enampakkumisel kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

8.Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Üksi kostja esitatud seisukoht ei ole aluseks, et jätta hagi rahuldamata.

8.1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 sätestab: Ühisomand on kahele või enamale isikule

üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lg 6

kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit

sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevalt kuulub Suur-Madise kinnistu hagejatele ja kostjale ühisomandina. Hagejad

soovivad ühisomandit lõpetada. Lähtudes viidatud AÕS § 70 lg 6 tuleb ühisomandi

lõpetamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise sätteid.

Kaasomandi lõpetamise nõude õigus tuleneb AÕS § 76 lg 1, mille kohaselt võib selle nõude

esitada igal ajal. Seega on asjakohatud kostja etteheited hagejatele, et nad soovivad

ühisomandit lõpetada- hagejad võivad sellise nõude esitada ja neil ei pea selleks tegelikult

mingit põhjust olema. Käesolevalt puuduvad kokkulepped, mis sellise nõude välistaksid.

Seega tuleb hagejate nõue ühisomandi lõpetamiseks rahuldada.

8.2. Kaasomandi ja seega ka ühisomandi lõpetamisel toimub asja jagamine AÕS §77 kohaselt.

Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. Lõige 2 täpsustab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

8.3.Enne kohtusse pöördumist ei olnud pooled asja jagamise viisi kokku leppinud. Kostja

menetluses teatas, et soovis enne hagejate kohtusse pöördumist saada endale hagejatele

kuuluvad kinnistu osad ja/või et kogu kinnistu ostab keegi tema tuttav. Samas selgus

kohtuistungil, et kostja ei ole teinud konkreetseid ja tõsiseltvõetavaid pakkumisi hagejatele

nende osade n-ö välja ostmiseks kas siis ise või ei viinud hagejad kokku võimaliku ostjaga,

kes tal väidetavalt oli. Kostja jutt ostja isikust ja ostmise võimalikust ajast oli umbmäärane.

Ka kohtumenetluse kestel on kostja korduvalt avaldanud kohtule soovi hagejatelt nende

kinnistu osad ära osta, kuid kohtule teada olevalt ei ole ta hagejatele või nende esindajale

ühtegi konkreetset pakkumist teinud. Samuti olid kostjal hagejate osade omandamisel

ebamõistlikud eelnõuded- kostja nõudis, et just hagejad laseksid kinnistu hinnata, kuigi huvi

tehingut teha oli kostjal endal.

Kohus rõhutab, et vaatamata kohtu korduvale selgitusele ei esitanud kostja kohtule vastuhagi

ühisomandi lõpetamiseks enda soovitud viisil.

8.4. Riigikohus on lahendis 2-17-11546 p 24 selgitanud, et kohus saab valida üksnes sellise

jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas

3-2-1-95-12 viitega ka juba varasemale lahendile selgitanud, et kostjal tuleb tema soovitavad

kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis.

Käesolevalt on asja jagamise viisi osas esitanud nõude vaid hagejad, kes soovivad kinnistu

müümist avalikult enampakkumisel, kostja ei ole esitanud nõuet asja jagamiseks muul viisil.

8.5.Eeltoodust tulenevalt saab kohus kaaluda, kas hagejate esitanud asja jagamise viis on

kohane ja võimalik. Kinnistu müümine avalikult enampakkumisel on üks AÕS § 77 lg 2

nimetatud kaasomandis oleva asja jagamise viisidest. Seega on see seaduslik võimalus.

Käesolevalt on hagejad teatanud, et nad ei soovi kostja osa n.ö välja osta, sest neil puuduvad

selleks rahalised võimalused. Hagejad pole esitanud ka nõuet, et kostja ostaks nende osad ära.

Hagejad selgitasid hagis, et nende hinnangul kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid,

kuna tema suhtes oli käimas sundtäitmine, millest võib järeldada, et tema rahaline olukord ei

ole hea. Koos hagiga esitasid hagejad kohtule täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate

(d tl 16-17), millest nähtub, et kostja suhtes toimub kohtutäitur Elin Vilippuse juures

täitemenetlus, kus ühisomandis olev kinnistu osa on pandud enampakkumisele alghinnaga

8000 eurot. Samuti said hagejad kohtutäiturilt 05.06.2024.a koostatud täitetoimingu teatise

(dt lk 26-27) ja kust nähtub, et kostja suhtes on täitmisel nõue, mis tuleneb 11.12.2023.a

kohtulahendist, summas 1222.47 eurot. Kohus märgib, et tegemist ei ole suure summaga, kuid

selle vaatamata ei olnud kostja seda võlausaldajale otse või siis täitemenetluses tasuda

suutnud, mistõttu pööras täitur nõude kostja kinnisvarale ja algatas selle müügiprotsessi.

Kohus nõustub hagejate avamusega, et kostjal puuduvad hagejatele nende kinnistu osa eest

tasumiseks piisavad rahalised vahendid, sest muidu oleks tal olnud võimalik täita ka

sundtäitmisel olev nõue.

Kostja ise ei ole tõendanud, et tal on olemas raha, et osta hagejatelt nende osad õiglase

hinnaga ära ja nagu kohus eelpoolt märkis, pole ta olnud piisavalt aktiivne, et saavutada

soovitud kokkulepe hagejatega või esitanud vastuhagi. Kohtu hinnangul on kostja avaldatu

deklaratiivne ega ole tõsiselt võetav.

Eeltoodu tõttu ei saa kohus kaaluda muid ühisomandis oleva asja jagamise viise, kui hagis

nõutud kinnistu müümine enampakkumisel.

8.6. Riigikohus märgib tsiviilasjas 3-2-1-13-24 tehtud lahendis, et olukorras, kus on otsustatud

kaasomandi lõpetamine korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, saab üheks

kaalutavaks huviks olla poolte huvi kaasomandi ese müüa ja saada selle eest võimalikult

kõrget hinda.

Kuna enampakkumisel ostetakse kinnistu eeldatavalt kõige kõrgema pakutava hinnaga, on

ilmne, et selliselt on võimalik saada kõige suurem rahaline tulem, mida omanike vahel jagada.

Seega on enampakkumisel müügi korral võimalik omanikel saada omandi kaotuse eest

võimalikult suurem hüvitis ja seega on omanike huvid tagatud optimaalsel viisil ja tulem on

kõige õiglasem.

Kohus märgib, et kui kostja soovib saada siiski kogu kinnistu omanikuks ja tal on olemas

ostuks vajalikud rahalised vahendid, on tal võimalik enampakkumisel osaleda.

8.7 TsMS § 445 lg 1 kohasel võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra.

Riigikohus on 12.10.2016.a otsuses 3-2-1-94-16 p 17 selgitanud, et kui kaasomanikud ei

saavuta kokkulepet enampakkumise korra ja korraldaja osas, siis TsMS § 445 lg 1 järgi võib

kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes enampakkumise korraldab ja

kes kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalik pöörduda enampakkumise

korraldamiseks kohtutäituri poole.

Hagejad on soovinud, et enampakkumise viiks läbi kohtutäitur, kes määrab ka

enampakkumise alghinna. Kohus leiab, et hagejate taotlus määrata avaliku enampakkumise

läbiviijas kohtutäitur, tuleb rahuldada. Kohus ei pea vajalikuks kindlaks määrata konkreetset

täiturit.

Samuti palusid hagejad kindlaks määrata kinnistu müügist saadavate rahaliste vahendite

jaotamise. Kohus leiab, et ka nimetatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada: on õiglane,

et esmalt tasutakse müügiga seotud kulud ja seejärel saab allesjäänud summa jagada

ühisomandike vahel vastavalt pärandiosadele. Pärimistunnistuse (dt lk 11-12) kohaselt oli

pärijate osad võrdsed, mistõttu tuleb ka saadud tulem jagada võrdselt.

9. Hagejad olid hagis esitanud taotluse kuulata vande alla ära tunnistaja ja hagejad. Hageja

loobus nimetatud taotlusest. Kohus ei olnud algset taotlust veel lahendud, mistõttu võtab

loobumise vastu.

Kohus ei käsitle võimalikke kinnistu korrashoidu ja kasutamist puudutavaid kulusid. Hageja

1 loobus selles osas nõude täiendusest ja kostja ei ole esitanud selget kulude hüvitamise nõuet.

10. Käeolevalt kohus rahuldab hagi ja leiab, et hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima.

Kohus hagi tagamise abinõusid ei tühista, sest vastasel korral võib siiski osutuda otsuse

täitmine keerukaks või olla takistatud: kui kohtutäitur jätkab kostajele kuuluva ühisosa

võõrandamist täitemenetluses, ei pruugi kogu kinnistu suhtes enampakkumise läbi viimine

olla efektiivselt võimalik. Täitemenetlust läbi viis kohtutäitur saab sissenõude pöörata ka

kostjale välja makstavale enampakkumise müügi tulemile.

11.Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda,

välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning

lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud lähtudes TsMS § 162 jätta kostja kanda.

Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule. Kokku on hagejate E.R.-i ja R.R.-i

menetluskulud 1286 eurot, millest riigilõivud on 490 eurot, päring kinnistusraamatust 3 eurot,

lepingulise esindaja tasu 793 eurot (6,5 tundi).

Kostja menetluskulude osas taotlusi ei esitanud.

Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 490 eurot vastavalt TsMS § 147 lg 1.

Samuti on põhjendatud tõendi hankimise kulud 3 eurot vastavalt TsMS § 143 p 2.

Ülejäänud hagejate kulud summas 793 eurot on seotud õigusabi osutamisega. Nimetatud

kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse

menetluse kontekstis.

Taotlusest nähtuvalt on hagejate esindaja osutanud õigusabi 6,5 tundi, mis vastab hagejate nimel

esitatud menetlusdokumentide mahule sisule ja asja üldisele keerukusele. Õigusteenust on

esindaja osutanud tunnihinnaga 122 eurot, mis samuti vastab kohalikule keskmisele turuhinnale.

Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1286 eurot.

Hagejad palusid kindlaks määrata kulude tasumise korra: kanda kulud E.R.-i kontole.

Hagejate taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik