2-23-123497/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-123497

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi Q.F vastu põhivõla

447,15 euro, intressi 53,44 euro, viivise 292,30

euro, sissenõudekulude 30 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

911,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS

(registrikood

11919806), asukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, XXX

Kostja: Q.F (isikukood XXX), elukoht XXX-i,

XXX; e-post: XXX

Kohtuistungite toimumise aeg

17.09.2024, 25.03.32025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja põhivõlgnevus

447,15 eurot, intress 53,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja seisuga 14.07.2023

sissenõutavaks muutunud viivis 292,30 eurot.

3. Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivised määras

19,90% aastas põhivõlalt 447,15 eurolt alates 15.07.2023 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja Q.F kanda.

5. Mõista kostjalt Q.F hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulud 685

eurot, s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

hageja õigusabikulud 420 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital ASi hagi Q.F vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust xxx tulenev

võlgnevus – põhivõlgnevus 447,15 eurot, intress 53,44 eurot, viivis 292,30 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja edasiulatuv viivis. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja

AS LHV Finance 02.09.2016. Lepingu alusel laenas AS LHV Finance kostjale 2050

eurot. Intressimäär oli 19,90% aastas ja 0,06% päevas. Lepingutasu 29,90 eurot.

Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma alates 02.09.2016 maksegraafiku alusel iga

kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid kuumakseid summas

54,20 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt

15.09.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 3296,63 eurot (dtl 24-30).

2. Kostja tasus laenuandjale graafikujärgseid osamakseid kuni 15.12.2019 ja jättis

tasumata osamaksed alates 15.01.2020. Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes

peale viimaset tasumist on 953,15 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja

18.03.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud

võlgnevus tasuda hiljemalt 01.04.2020 (dtl 31-35). Kostjat hoiatati, et võla tasumata

jätmisel öeldakse laenuleping üles ning teavitati õigusest loovutada võlanõue

sissenõudmiseks inkassofirmale või pöörduda kohtusse. Kostjale pakuti kokkuleppele

jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud.

3. Esialgne võlausaldaja loovutas 17.04.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu PlusPlus

Capital OÜ-le (dtl 36). Hageja on saatnud kostjale peale lepingu loovutamist korduvalt

meeldetuletusi: 03.06.2020 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 3),

20.06.2020 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 38) ja 11.02.2023

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39). Seetõttu nõuab hageja

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.

4. 15.11.2023 seisukohas kostja vastusele selgitab hageja, et 23.06.2023 vastuses

makseettepanekule tsiviilasjas 2-23-123497 kirjeldab kostja nõuet mis tuleneb

Swedbank AS võimalikust nõudest. Käesoleval juhul on hagiavaldus esitatud AS LHV

Finance lepingust tuleneva nõude osas (dtl 129).

KOSTJA VASTUS

5. Kostja 01.11.2023 kohtule esitatud seisukoha järgi ei loe tema lepingu sõlmimist

hagejaga PlusPlus Capital OÜ kehtivaks. Tema ei ole hagejaga võlatunnistust sõlminud

ning hageja on jätnud petliku mulje nagu tegemist oleks LHV Finance meeskonnaga.

Kostja selgitab, et on maksekäsu kiirmenetluses oma seisukoha juba öelnud (dtl 104-

115).

MENETLUSE KÄIK

6. Tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 17.09.2024 (protokoll dtl 140-144) ja

25.03.2025 (protokoll dtl 166-167).

7. 17.09.2024 toimunud istungil kostja nõustus, et sõlmis 02.09.2016 LHV Finance AS-

ga väikelaenulepingu, kuid täpset summat ei mäleta. Kostja kinnitab, et võlgnevus

tekkis sel ajal, kui ta oli töötu. Kuid kostja on valmis kokku leppima LHV Finantsiga,

kuid mitte hagejaga, sest tema ei ole lepingusse tulles midagi kaasa toonud.

8. Hageja tegi istungil ettepaneku kompromissiks - hageja on nõus kompromissi

sõlmimisel loobuma intresside ja viiviste nõudest; kostja maksab ära alles jäänud

põhisumma 447,15 eurot, sissenõudekuludest 20 eurot ja hageja menetluskuludest: ½

riigilõivust, s.o 122,50 eurot, 1/3 õigusabikuludest, so 140 eurot. Seega peaks kostja

hagejale tasuma kokku 729,65 eurot. Hageja loobub kompromissi sõlmimisega 758,24

eurost. Kostja kompromissiga ei nõustunud.

9. Kohus tegi omapoolse kompromissettepaneku TsMS § 4 lg 4 kohaselt: kostja tasub

hagejale 670 eurot kõikide kulude katteks (sh võlgnevus 447,15 eurot, sissenõudekulu

ja menetluskulu), mida kostja saab tasuda igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus.

Kostja selgitas, et nõustub kompromissiga juhul, kui näidatakse lepingut, millega minu

võlg osteti LHV Finance AS-lt ära. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab vastava

kirjaliku põhjendatud taotluse.

10. Kostja esitas 22.09.2024 vastavasisulise taotluse (dtl 145-149), mille kohus jättis

17.02.2025 määrusega rahuldamata (dtl 154-156).

11. 25.03.2025 toimunud kohtuistungil kordas hageja kompromissettepanekut - kostja

tasub hagejale kompromissi korras 500 eurot, tasumine osade kaupa, 50-euroste

osamaksetena, tulles vastu kostja eelmisel istungil avaldatud soovile. Kostja ei

nõustunud, kuna ei ole kindel, et asi on õiglane. Kostja tahab, et hageja näitaks tema

lepingu ülesostmise soetushinda, intressi kujunemist ja siis saaks sõlmida kompromissi.

Kostja taotleb, et kohus jätaks hagi rahuldamata. Menetluskulusid ei ole.

12. Hageja kohtu määratud tähtajaks 04.04.2025 menetluskulude nimekirja lisaks

hagiavaldusega esitatule ei esitanud. Kostja hageja varasemalt esitatud

menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud

tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud kuulub rahuldamisele.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

15. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1

mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib

võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest

võlasuhtest.

16. PlusPlus Capital OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja Q.F

02.09.2016 tarbijakrediidilepingu xxx, mille alusel sai kostjale laenu 2050 eurot.

Laenulepingu kohaselt oli lepingutasu 29,90 eurot, aastane intressimäär 19,90% ja

päevane intressimäär 0,06%. Krediidikulukuse määraks on 22,66%, osamaksete arv 60

ning kuumaksetega summas 54,20 eurot kuus (dtl 24-30).

17. Kostja laenulepingu sõlmimisele AS LHV Finance ja kostja vahel ning raha saamisele

vastu ei vaidle.

18. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 tuleb sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud

tarbijale anda viivitamata lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

Kuna kostja vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus VÕS § 410 lg 1 nõude täidetuks.

19. Kohus loeb hageja esitatud dokumentidega tõendatuks, et kostja ja Ühisraha OÜ vahel

on sõlmitud 02.09.2016 laenuleping nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 2050 eurot.

20. Kostja graafikujärgsed maksed alates 15.01.2020 enam ei tasunud. AS LHV Finance

saatis kostjale 18.03.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal

paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 01.04.2020 (dtl 31-35). Kostjat hoiatati, et

võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning teavitati õigusest loovutada

võlanõue sissenõudmiseks inkassofirmale või pöörduda kohtusse. Kostjale pakuti

kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.

21. Kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja lepingu 02.04.2020 ülesöelduks. AS

LHV Finance loovutas 17.04.2020 võlanõude kostja vastu hagejale PlusPlus Capital

OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas PlusPlus Capital OÜ kostjale 03.06.2020

teatise (dtl 36).

22. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostja vastu nõude põhivõlgnevuse 447,15 eurot,

intressi 53,44 eurot, viivise 292,30 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja edasiulatuva

viivise nõudes.

23. Kostja esitas kohtule hagivastuse 01.11.2023, mille järgi ei loe tema lepingu sõlmimist

hagejaga PlusPlus Capital OÜ kehtivaks. Tema ei ole hagejaga võlatunnistust

sõlminud.

24. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ja AS LHV Finance vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS LHV Finance on

oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui

füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

25. Vaidlus ei ole ka sellest, et kostja sai laenu, hakkas laenuraha kasutama. Samuti

puudub vaidlus lepingu erakorralise ülesütlemise üle. Poolte vahel on vaidlus, kas

esialgne võlausaldaja AS LHV Finance on loovutanud nõude hagejale õiguslikult.

26. Kohus selgitas kostjale loovutamisele kohalduvat õigust 17.02.2025 määrusega. Kohus

selgitas, et VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud

või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Kostja nõusolek laenulepingust tuleneva võlgnevuse loovutamiseks ei

ole vajalik. Võlgnevuse nõudeõigus (ehk õigus võlga sisse nõuda) on võlausaldajal,

mitte võlgnikul. Sellise nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (lg

2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale

üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.

27. Kohus selgitas veel, et loovutamise piirangud tulenevad VÕS § 166 lg-st 1 – loovutada

ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt riiklik peretoetus, sotsiaaltoetused).

Loovutamine loetakse VÕS § 170 alusel toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule,

et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Seda isegi juhul kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus märgib, et nõude loovutamine ei

pea olema tasuta ning äriühingute tegevuse eesmärk on üldjuhul kasu saamine

majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisest. Kohtu hinnangul on eelnev piisav

selgitamaks nõude loovutamist.

28. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude, mis mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 477,15 eurot, intressi 53,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

seisuga 14.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 292,30 eurot ja edasiulatuva

viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

30. TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 eesmärk on tagada õiglane menetluskulude jaotus. Hageja ja

kohus on pakkunud kostjale kohtumenetluse ajal kahel toimunud istungil 17.09.2024

ning 25.03.2025 kompromissikokkulepet (dtl 142, 167), kuid kostja kompromissile

minna ei ole soovinud.

31. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda

TsMS § 162 lg 1 alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

32. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud summas 685 eurot,

mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kuludest summas 20 eurot ning õigusabikulust summas 410 eurot (100 eurot/h, 3,5

töötundi). Antud summa ei sisalda käibemaksu (dtl 43).

33. Kostja seisukoha hageja menetlusekuludele ei esitanud.

34. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades

hageja esitatud hagiavaldust, seisukohtasid ja vastust peab kohus 3,5 tundi mõistlikuks

ajakuluks. Hageja põhjendatud kulutused õigusabile on seega 420 eurot ning kokku

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 685 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik