3-25-396/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

25. aprill 2025, Tartu

3-25-396

Haldusasi

X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva

tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 26. mail

2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

3-25-396

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 7. augustil 2024. a Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 12. novembrist 2024 (digitaalse

kohtutoimiku leheküljed (dtl) 55-59).

2. SKA otsustas 22. oktoobri 2024. a otsusega nr E14916-1 mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspension (dtl 87-90). SKA põhjendused olid järgmised.

2.1. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, millistel töötamine annab õiguse

soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud

tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine sellel tootmis-

või tegevusalal annab õiguse sooduspensionile. Soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel.

2.2. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus pensionile

viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg-s 1 sätestatud

vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt

12 aastat ja kuus kuud on töötatud loetelu nr 2 erialadel.

2.3. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka

arvatakse töötamise aeg kalurikolhoosis Hiiu Kalur ja AS-s Hiiu Kalur madrusena alates

13. augustist 1987 kuni 30. novembrini 1992, kokku 5 aastat 3 kuud ja 18 päeva.

2.4. Kaebaja soodusstaaži hulka ei arvata töötamise perioode Aktsiaseltsis Baltiklaas, Saint-

Gobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain Eesti AS-s: 1) alates 7. maist 2001 kuni 15.

juulini 2015 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena; 2) alates 13. juunist 2016

kuni 30. augustini 2024 tootmistöölisena, kokku 22 aastat 4 kuud ja 25 päeva.

2.5. Kuna loetelude koostamisel lähtuti Nõukogude Liidus kehtinud nimekirjadest ja määrust

nr 206 ei ole kinnitamisest alates muudetud, siis tuleb lähtuda loetelude kehtestamise

aegsetest töötingimustest.

2.6. Kohtupraktika kohaselt peab ametikoht vastama määruses nr 206 oleva koodiga

tähistatud ameti kõigile eeldustele, töö peab vastama selleaegse ametikoha sisule.

Loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p-s 1 on nimetatud

ametikohad, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile klaasi- ja

klaastoodete tootmisel. Erialakoodi 12145 alusel on õigus pensionile klaasikarastajal.

Töölepingute põhjal töötas kaebaja alates 7. maist 2001 kuni 15. juulini 2015 ja alates

13. juunist 2016 kuni 30. augustini 2024 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena.

Käesoleva ajani ei ole määruse nr 206 loetelusid täiendatud ja karastusahju operaatori

ning tootmistöölise ametikohti ei ole seaduseandja lülitanud soodusstaaži andvate

ametikohtade hulka.

2.7. Soodustingimustel vanaduspension on mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes on

töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis kahjustas tugevalt nende tervist või kus

töötingimused olid rasked. Kõigi tööde ohtlikkus ei ole tänapäeval enam tolleaegse

olukorraga võrreldav. Klaasikarastaja teostab klaasi termilist töötlemist kuumutamise ja

sellele järgneva kiire jahutamise kaudu ning kasutab töös erinevaid seadmeid, sh

klaasikarastusahjusid. Kuna klaasikarastaja töötab klaasiga, siis on selle elukutse

ohuteguriteks sisselõigete, põletuste ja muude vigastuste võimalus. Ei saa väita, et

kaebaja töö karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena oli samasuguse iseloomuga kui

määruse kehtestamise ajal loetelusse lülitatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi

karastusliini töö juhtimine, kus tõsteseadme abil pannakse klaas karastusliinile ja

sisestatakse vastavad parameetrid ahju juhtpuldis ning suunatakse automaatsel konveieril

3-25-396

klaas ahju, ei ole sarnasel määral terviskahjustav, kui töötamine määrusega nr 206

kinnitatud loetelus nr 2 nimetatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi karastusliini töö

juhtimist ei saa lugeda vastavaks määruse loetelus nimetatud klaasikarastaja

ametikohale.

2.8. SKA-l ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade

loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta

soodusstaaži andva töö või ametikohaga ainult selle tõttu, et tegemist oli töötamisega

tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.

3. SKA jättis 17. jaanuari 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/34286-2 kaebaja vaide (dtl 91-95)

SKA 22. oktoobri 2024. a otsusele rahuldamata (dtl 7-13).

4. Tartu Halduskohus võttis 18. veebruari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 22-23).

5. SKA esitas 18. märtsil 2025. a vastuse kaebusele (dtl 29-31).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub kaebuses soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži

tuvastamist. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Puudub vaidlus, et kaebaja töötas alates 7. maist 2001 kuni 15. juulini 2015 karastusahju

operaatorina ja tootmistöölisena ning alates 13. juunist 2016 kuni 30. augustini 2024

tootmistöölisena.

6.2. Vaidlus seisneb selles, kas töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena on

võrreldav töötamisega klaasikarastajana või mitte.

6.3. Saint-Gobain Glass Estonia SE 6. detsembri 2019 tõendist tulenevalt töötas kaebaja ühel

ja samal kohal alates 7. maist 2001 klaasikarastajana. Saint-Gobain Eesti AS selgitas, et

klaasikarastaja ja karastusahju operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused

ja muutus vaid ametinimetus. Kaebaja töö oli reguleeritud algselt „Karastuse

juhtoperaatori tööjuhendiga“ ja alates 2014 „Tootmistöötaja ametijuhendiga“.

6.4. Kaebuse lisadega 2 ja 3 on tõendatud asjaolu, et ametikoht nimetusega karastusahju

operaator ja tootmistööline karastusosakonnas, on tegelikult klaasikarastaja ametikoht

loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 tähenduses. Sellest

tulenevalt karastusahju operaatori ja tootmistöölise ametikohtadel töötatud aastad

kuuluvad soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

7. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised

põhjendused.

7.1. Kaebaja töötas vaidlustatud perioodidel karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena.

Selliseid ametikohti ei ole lisatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatesse

loeteludesse ja nendel töötamist ei ole SKA-l võimalik arvestada soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

7.2. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal

silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest

töötingimustest. Vastavalt toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andev töötamine teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu

3-25-396

ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti kahjustavad ja eriti raskete

töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist kahjustavad ja raskete

töötingimustega tööd. Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade, ametikohtade ja

kutsealade põhiselt ning seaduses ega määruses ei ole välja toodud, milliseid tervist

kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat ametikohta nimekirja lisades silmas peetud.

Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle

tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on

kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest.

7.3. Kaebaja tööandja on 12. juunil 2020 selgitanud, et klaasikarastaja ja karastusahju

operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused ja et karastusahju operaator, kui

eraldi ametinimetus, tuli kasutusele, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate

vastutust karastusliinil. Muutus ja täienes vaid see osa, mis on seotud valdavalt arvuti ja

tootmisprogrammi kasutamisega. Karastusoperaator juhib arvuti teel klaasi karastusliini

tööd.

7.4. Kaebaja on 14. septembril 2024 selgitanud, et algusaastatel tehti seda tööd käsitsi ja

mitme inimese kaasabil. Töömahtude kasvuga ja suurte klaaside teisaldamiseks enne ja

peale ahju, tulid ka tõstevahendid (klaasi imurid). Vaides toob kaebaja välja, et tema

ametite põhiohutegurid olid: füüsiliselt raske töö, kuna kõik klaasid tuli käsitsi

teisaldada, oli ka kraana, kuid sellega tõsteti klaase, mis olid üle 100 kg, töö seisvas

asendis, vaimne pinge ohu ees end klaasi purunemisel vigastada, lisaks kuumus suvel üle

33 kraadi, tugev müra ja vibratsioon, ohtlikud kemikaalid, klaasitolm, öötöö. Arvutiga

töötamine moodustas väikse osa tema tööülesannetest ja see tulenes paratamatult

tehnoloogia arengust. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 kasvas kontakt lääneriikidega,

mis tõi kaasa uuendusliku tehnoloogia ja teadmiste voolu. See võimaldas klaasitööstuses

kiiret arengut, tuues Eestisse kaasaegsemad masinad ja karastustehnikad.

Klaasitootmisettevõtted, nagu Saint-Gobain Glass ja klaasitöötlusettevõtted, investeerisid

kvaliteetse karastatud klaasi tootmisse, mis vastab Euroopa Liidu ohutusstandarditele.

7.5. 19. septembril 2024 on kaebaja tööandja selgitanud, et kaebaja töötas täistööajaga 1.

veebruarist 2017 kuni 30. augustini 2024 ja töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas

horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel

suunata automaatsel konveieril klaas ahju. Eeltoodu kinnitab, et klaasi tootmine on

muutunud, tehnoloogia on arenenud ja karastusahju operaatori töö aastatel 2001 kuni

2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992 ja sellele eelneval perioodil. Tööandja on pidanud

vajalikuks korrigeerida ametinimetusi ja klaasikarastajast sai karastusahju operaator.

Karastusahju operaatori ametikohta ei ole loetellu lisatud. Kinnitust on leidnud, et ka

perioodil 2001 kuni 2024 on kaebaja töö ja tööraskus muutunud.

7.6. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga

töötamise aega. Seetõttu ei ole nii või teisiti võimalik arvestada selle staaži hulka kaebaja

töötamist osalise koormusega perioodil 13. juuni 2016 kuni 31. jaanuar 2017.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja

töö Aktsiaseltsis Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain Eesti AS-s

oleks olnud sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike üle korrata.

9. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas

isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

3-25-396

nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12

aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.

10. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206).

Määruse nr 206 loetelude puhul on tegemist ammendava nimekirjaga töö- ja ametikohtadest,

millel täistööajaga töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebusest

nähtub, et kaebaja tööalane tegevus vastab tema hinnangul määrusega nr 206 kinnitatud

loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 erialakoodile 12145

klaasikarastaja. Vastustaja kaebajaga ei nõustu. SKA-le esitatud töölepingute põhjal töötas

kaebaja karastusahju operaatori ja tootmistöölisena. Selliseid ametikohti ei ole lisatud

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatesse loeteludesse ja nendel töötamist ei ole

SKA-l võimalik arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

Kaebaja on märkinud, et vaidlus seisneb selles, kas töötamine karastusahju operaatorina ja

tootmistöölisena on võrreldav töötamisega klaasikarastajana või mitte. Kohtu hinnangul on

kaebaja töö küll võrreldav, aga mitte võrdsustatav klaasikarastaja tööga.

11. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vaja täita järgmised kohustuslikud

tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud

sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-

aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud

kõik toodud eeldused.

12. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Asja materjalidest

nähtuvalt on käesoleva kaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei arva kaebaja soodusstaaži hulka

töötamise aega Aktsiaseltsis Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia AS-s ja Saint-Gobain

Eesti AS-s: 1) alates 7. maist 2001 kuni 15. juulini 2015 karastusahju operaatorina ja

tootmistöölisena; 2) alates 13. juunist 2016 kuni 30. augustini 2024 tootmistöölisena, kokku

22 aastat 4 kuud ja 25 päeva.

13. Baltiklaas Aktsiaseltsi töölepingu nr 258 p 3.1 alusel asus kaebaja alates 7. maist 2001

tööle karastusahju operaatorina (dtl 32). Töölepingu p-s 3.2 on märgitud, et töötaja poolt

tehtava töö sisu, ametiülesanded ning kohustused on fikseeritud karastusahju operaatori

ametikirjelduses. Karastusahju ja karastusliini juhtoperaatori tööjuhendis on märgitud, et

karastusliini juhtoperaator korraldab ühe vahetuse piires karastusliini tööd, mis hõlmab

karastusele minevate klaaside servade lihvimist, puurimist, klaaside pesu, klaaside karastamist

karastusahjus ja klaaside pakendamist vastavalt tellimustele (dtl 54). Alates 1. jaanuarist 2009

oli kaebaja tööandjaks Saint-Gobain Glass Estonia AS ja kaebaja asus töölepingu nr 237 lisa 6

kohaselt tööle Saint-Gobain Glass Estonia AS-i Äriüksuses SGG Solution/Baltiklaasi

tootmistöölise ametikohal (dtl 33). Tootmistöölise ametijuhendi kohaselt olid tootmistöölise

põhioskused järgmised: oskused vastavalt töökohale tootmises/liinilõigus, mis on kirjeldatud

töökoha tööjuhendites, arvuti kasutamine (tootmistarkvara); töölehtede ja jooniste lugemine

(dtl 51). Tööraamatu kande nr 36 põhjal lõpetati tööleping 15. juulil 2015 (dtl 44). Kohtu

hinnangul ei tulene eelviidatud töölepingutest nr 258 ja 237 ja tööjuhenditest, et kaebaja

töötas tegelikult klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes.

14. Kaebaja on 14. septembril 2024. a SKA-le selgitanud, et tema kui klaasikarastusahju

operaatori peamiseks ülesandeks oli vastutada karastusahju minevate klaaside tehnoloogiliste

režiimide õigsuse eest (dtl 62). Tema ülesanne oli täita karastusahju pealelaadimislaud

3-25-396

võimalikult suure hulga karastamisele minevate klaasidega. Vahel oli vaja ka karastatud

klaase ahju taga maha tõsta või siis aidata ahju tagumisel mehel pakkida alustele. Ka nendest

kaebaja selgitustest ei tulene üheselt, et kaebaja oli tegelikult klaasikarastaja.

15. Kaebaja hinnangul on asjaolu, et ametikoht nimetusega „karastusahju operaator“ ja

„tootmistööline karastusosakonnas“ on tegelikult „klaasikarastaja“ erialakoodi 12145

tähenduses, tõendatud kahe dokumendiga. Esmalt viitab kaebaja kaebuse lisale 2 (dtl 14),

millest nähtub, et Saint-Gobain Glass Estonia SE/BU Glassolutions Baltiklaas on SKA-le

esitanud tõendi SG-3.2-125/06.12.2019, mille kohaselt on kaebaja töötanud ühel ja samal

ametikohal alates tööleasumisest. Selle tõendi kohaselt on kaebaja ametikoht klaasikarastaja

koodiga 12145. Samuti viitab kaebaja lisale 3 (dtl 15-16), mille kohaselt on Saint-Gobain

Eesti AS vastanud SKA-le 12. juunil 2020, et klaasikarastaja ja karastusahju operaator on

sama töökoha terminoloogilised erinevused. Karastusahju operaator, kui eraldi ametinimetus,

tuli kasutusele, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate vastutust karastusliinil.

Karastuse operaator sai tähenduse kui töötaja, kes vastutab kvaliteedi ja muude

tehnoloogiliste nõuete täitmise eest. Samas hakkas tema kohustuste hulka kuuluma ka töö

planeerimise nõuded. Seega muutus ja täienes vaid see osa, mis on seotud valdavalt arvuti ja

tootmisprogrammi kasutamisega. Baltiklaasi tootmises on karastusoperaator inimene, kes

arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest võrdväärsetest liinidest –

klaasi karastusliini tööd.

16. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi need kaks ülaltoodud dokumenti, et kaebaja töötas

klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes. Nagu kohus eelnevalt leidis, ei kinnita seda väidet

ei töölepingud ega tööjuhendid. Kaebaja tööandja on 12. juuni 2020. a vastuses SKA-le

märkinud ka järgmist. Saint-Gobain Eesti võib kinnitada, et kaebaja on töötanud täisajaga

klaasi karastusahju operaatorina selle mõiste neile arusaadavad tähenduses. Kas antud amet

ühtib seaduses silmas peetud ametiga, ei ole nad pädevad otsustama. Eriti kui on tegemist nii

vana ja aegunud ameti määratlusnimekirjaga. Kohus märgib, et tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes

ning kokkupuude ohuteguritega, määratlemise ainupädevus on tulenevalt SVPS §-st 1

Vabariigi Valitsusel. Tööandjal, SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse

kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata

tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli

töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.

17. Glassense AS selgitas 19. septembri 2024. a e-kirjas (dtl 64) SKA-le, et kaebaja töötas

tootmistöötaja ametikohal karastusahju operaatorina täistööajaga ajavahemikul 1. veebruar

2017 kuni 30. august 2024. Töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt

karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel suunata automaatsel

konveieril klaas ahju, kus toimus vastavalt klaasi tüübile ning paksusele klaasi kuumutamine

ning kiire jahutamine. Peale karastuseprotsessi automaatset lõppemist tuli veenduda klaasi

kvaliteedi vastavuses ette antud kvaliteedi nõuetele.

18. Eeltoodud kirjelduste põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebaja töö vastas määrusega nr

206 kinnitatud loetelus nr 2 nimetatud klaasikarastaja töö sisule ja selleaegsetele

töötingimustele. Selgituste kohaselt on karastusoperaator inimene, kes arvuti teel juhib ühte

paljudest samas tootmishoones paiknevatest liinidest – klaasi karastusliini tööd. Sellest

tuleneb, et arvuti ja tootmisprogrammide kasutuselevõtt klaasitööstuses on muutnud ka töö

iseloomu. Kohus nõustub SKA-ga, et nagu muudeski tööstusharudes on tehnoloogiline areng

toimunud ka klaasitööstuses, millest on tingitud vajadus ametinimetuste ajakohastamiseks.

3-25-396

Siiski ei ole seadusandja klaasi karastusliini operaatori ja tootmistöölise tööd lugenud

vastavaks erialakoodi 12145 all märgitud klaasikarastaja kutsetööga. Arvestades seaduse

eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja

tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda

toonastest töötingimustest. Klaasi tootmine on muutunud, tehnoloogia on arenenud ja

karastusahju operaatori töö aastatel 2001 kuni 2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992 ja sellele

eelneval perioodil, mil klaasikarastaja ametikoht loetellu lisati.

19. Samuti nõustub kohus SKA selgitusega, et loetelude kehtestamise ajal jaotati tööd tervist

eriti kahjustavateks ja tervist kahjustavateks ning töötingimused eriti rasketeks ja rasketeks.

Kõigi tööde ohtlikkus ja töötingimused ei ole tänapäeval enam kaugeltki tolleaegse

olukorraga võrreldavad. Alates 26. juulist 1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis

sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused nende nõuete tagamiseks.

Seadusandja on soovinud tagada võimalikult ohutu ja töötaja tervist säästva töökeskkonna

loomise ning tööandjal on seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik.

20. Saint-Gobain Glass Estonia SE 13. juuni 2016. a töölepingu nr 1126 p 4.2 ja 30. märtsi

2017. a töölepingu nr 1126 lisa nr 1 alusel, asus kaebaja alates 13. juunist 2016 tööle

tootmistöölise ametikohale 0,5 koormusega ning alates 1. veebruarist 2017 töötas kaebaja

täistööajaga (dtl 66-70, 74). SVPS §-de 1 ja 11 kohaselt arvestatakse soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka üksnes täistööajaga töötatud aeg. Seetõttu ei ole

nii või teisiti võimalik arvestada selle staaži hulka kaebaja töötamist osalise koormusega

perioodil 13. juuni 2016 kuni 31. jaanuar 2017.

21. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töökeskkond ja töötingimused vastama määrusega nr

206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal olnud

töökeskkonnale ja tingimustele ning isiku töötamine peab olema toimunud täistööaja ulatuses

sellistes tingimustes. Seega ei ole loetelude puhul tegemist üksnes kutsenimetuste poolest

kaasajastamata õigusaktiga vaid seadusandja tahe on olnudki piirata sooduspensioni saajate

ringi nende isikutega, kes on töötanud sellele ajale vastavates töötingimustes täistööajaga.

22. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kaebaja täitis perioodil 7. mai 2001 kuni 30.

august 2024 täistööajaga klaasikarastajana. Seetõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

24. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)