2-23-14559/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

24. aprill 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14559

Tsiviilasi

EVIKO Ehitus OÜ (pankrotis) hagi OÜ Eurotrade Group vastu

19 431 euro saamiseks

Hagihind

19 431 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: EVIKO Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 11466472)

Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Maire Arm (Maria

Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post xxx)

Kostja: OÜ Eurotrade Group (registrikood 14016714, asukoht

Sõle 35-74, 10321 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja K. O. (e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata EVIKO Ehitus OÜ (pankrotis) hagi OÜ Eurotrade Group vastu.

2. Jätta menetluskulud EVIKO Ehitus OÜ (pankrotis) kanda.

3. Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt (pankrotis) OÜ Eurotrade Group kasuks

menetluskulu summas 3618,30 eurot.

4. Välja mõista EVIKO Ehitus OÜ-lt (pankrotis) OÜ Eurotrade Group kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3618,30 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. EVIKO Ehitus OÜ (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Eurotrade Group vastu 19

431 euro saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt teostas kostja alltöövõtjana viimistlustöid EVIKO Ehitus OÜ

(hageja) kui peatöövõtja ehitusobjektil korterelamu ehitusel xxx kinnituskirja 115 alusel.

Kostja poolt lepingu kohaselt teostatavate viimistlustööde hulka kuulusid muuhulgas

korterite lagede ja seinte lõplik viimistlemine, sealhulgas kõik akrüülimistööd, tööde

järgne koristamine ning korteri üleandmiseks lõpliku valmiduse saavutamine. Poolte

vahel ei ole vaidlust, et hageja tasus nimetatud tööde teostamise eest kostjale 42 111,10

eurot ehk täieliku hinna. Kostja ei andnud vaatamata tasu saamisele lepingu eset üle

kokkulepitud tähtajaks, lepingu esemel esinesid puudused, mida kostja ei kõrvaldanud

ning kostja on keeldunud oma kohustuste täitmisest. Sellega on kostja lepingut oluliselt

rikkunud.

1.2.

Lepingu eseme puudused on fikseeritud kirjalikult korterite üleandmise-vastuvõtmise

aktides, millised on koostatud ja allkirjastatud arendaja X OÜ esindaja, hageja esindaja

ja eriomandi ostja või tema esindaja poolt ja kostjale teatavaks tehtud. Kostja jättis kõik

üleandmisel tuvastatud puudused kõrvaldamata.

1.3.

Hageja esitas kostjale 01.10.2023 kahjunõude ja hagihoiatuse, mille kostja jättis

tähelepanuta.

1.4.

Kostja eest korraldas korterite (eriomandite) üleandmisel kostja poolt teostatud töödes

ilmnenud puuduste kõrvaldamise xxx asuva korterelamu arendaja X OÜ, milline esitas

hageja vastu kahjunõude summas 19 431 eurot (koos käibemaksuga). Kahjunõude

realiseerimiseks on X OÜ omakorda esitanud hagi hageja vastu (tsiviilasi 2-XX-XXX)

X korterelamu ehituslepingu täitmisel tekkinud kahjude hüvitamiseks, milline sisaldab

ka kostjalt nõutavat summat. Asja menetleb Pärnu Maakohus. Nõue on reaalne,

tõendatud ja suure tõenäosusega kuulub rahuldamisele.

1.5.

Hageja leiab, et kulutused kostja (töövõtja) poolt tegemata tööde tegemiseks ja

puudustega töö ümbertegemiseks on kahju, mida hageja (tellija) saab nõuda

kahjuhüvitisena täitmise asemel.

1.6.

Kostjale on välja makstud tööde täielik maksumus summas 42 111,10 eurot ja kostja

pole seda fakti vaidlustanud. Ka pole kostja vaidlustanud fakti, et tema poolt

kinnituskirja nr 115 allkirjastanud T. B. oli töövõtja esindajaks objektil ja allkirjastas ka

teostatud tööde akte, milliste alusel tehti kostjale väljamakseid. Seega on kostja ise oma

tegevusega (arvete-aktide esitamine ja tasu saamine kinnituskirja 115 alusel) kohtule

esitatud dokumendi ehtsust ja kehtivust kinnitanud. Seega ei nõustu hageja ka kostja

väitega, et esitatud korterite ülevaatuse aktid ei puutu asjasse ja ei tõenda kostja

puutumust nendes nimetatud töödega.

1.7.

Kinnituskirjast 115 ja selle juurde lisatud töövõtupiiride kirjeldusest on üheselt

arusaadav, et korterite üleandmisel on avastatud puudused tööde osas, milliste

teostamisene oli kostja kohustus. Korterite kaupa aktide koostamisega on hageja

täitelikult täitnud kõik VÕS § 643, 644 lg 1 ja 644 lg 3 sätestatud tööde ülevaatamise,

puuduste põhjaliku kirjaldamise ja nendest töövõtja (kostja) teavitamise kohustused.

Kostja ei ole tõendanud, et ükski nimetatud kohustustest oleks hageja poolt jäänud

täitmata.

1.8.

Kinnituskirjas nr 115 (21.09.2022) on hageja kostjalt tellinud ainult kipsitöid. Tööde

teostamise käigus laiendati suuliste kokkulepete alusel teostamisele kuulunud tööde

loetelu ja mahtusid. Kostja kohustus täiendavalt teostama ka erinevaid viimistlustöid

korterite üleandmiseks lõpliku valmiduse saavutamiseni. Arvetele lisatud aktidest

nähtub, et teostati suures mahus lagede, seinte ja aknapalede viimistlustöid. Seda

kinnitab ka töövõtja (kostja) esindaja T. B. poolt allkirjastatud tööde teostamise graafik

ja kostja juhatuse liikme M. M. omakäeline venekeelne kinnitust, milles ta kinnitab

viimistlustööde tähtaegset teostamist. 11.01.23 kinnitas projektijuht e-kirjaga ka

lisanduvate pahtli+värv tööde hinnad.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Hageja poolt esitatud lepingut ei saa pidada töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 mõttes,

kuivõrd dokumendil on isiku allkiri, kelle seost ei ole hageja kostjaga põhjendanud,

esitatud dokumendil on vaid üks allkriri, mis viitab sellele, et antud dokument ei ole

õiguslikult jõustunud ja dokumendi sisust ei ole üheselt arusaadav, kes on dokumendi

teiseks pooleks.

2.2.

Hageja hagiavalduse lisas 2 on terve hulk üleandmise ja vastuvõtmise akte, mis on

sõlmitud kellegi müüja ja ostja vahel. Kostja ei oma seost ei ühe ega teisega. Samuti

need aktid ei tõenda, et kostja oleks hagejale teinud korterite lagede ja seinte lõplikku

viimistlust, sealhulgas kõiki akrüülimistöid, tööde järgset koristust.

2.3.

Hageja nõue on arvutatud valedel alustel ja hageja on jätnud põhistamata, miks

käibemaksukohuslasest ettevõtja esitab kahjunõude koos käibemaksuga. Hageja oli

sellel hetkel käibemaksukohustuslane ja sai sisendkäibemaksu maha arvata, seda ka

juhul kui kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

2.4.

Kostjal oli lepinguline suhe hagejaga, mitte tellijaga ning hageja vastutab tööde

nõuetelevastavuse eest, kui annab objekti üle tellijale. Kui teostatud töödes oli puudusi,

nagu on üleandmisaktides välja toodud, siis need olid hagejale nähtavad ja hageja pidi

nendest kostjat koheselt teavitama, ja andma kostjale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks, kuid mida hageja ei ole hetkel teinud.

2.5.

Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tööde teostamise ajal on hageja andnud teada

puudustest korterites X, X ja X. Edasisest kirjavahetusest võib järeldada, et puudused

said kõrvaldatud või neid ei olnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida

konkreetselt hageja heidab kostjale ette, kui tööde kvaliteedis oli puudusi.

2.6.

Hageja esitatud kalkulatsioonidest ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on reaalse

kuluga või hüpoteetilise kuluga, mis võib tekkida tulevikus – puuduvad alusmaterjalid ja

hinnapakkumised, mille alusel oleks võimalik jälgida, millest väidetavad vaegtööd

koosnevad. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonid ajakulu osas ei ole eluliselt usutavad ja

puuduste olemasolu tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Vaegtöödena on

arvestatud 454 töötundi, mis vastab 3 inimese ühe kuu täistööajale.

2.7.

Hageja esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei selgu, milline oli hageja ja kostja vahel

sõlmitud kokkuleppe (lepingu) sisu, ning seda ei ole võimalik üheselt järeldada ka

esitatud tõenditest. Hageja väidab, et mahtu kuulusid lisaks kipsitöödele ka muud

viimistlustööd korterite üleandmiseks. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kokkuleppe

sisuks võis olla “lagede viimistlus,” “kipsi ja krohvi seinte viimistlus” ja “aknapalede

viimistlus.” Oma väidete tõendamiseks on hageja lisanud arved “koristusteenuse” eest

korterites ja üldaladel, täpsustamata, kuidas ja mis alusel on “koristustööd” ilmunud

kostja töömahtu või millist kohustust jättis kostja lepingulises suhtes täitmata, et see lõi

aluse nimetatud kulu tekkimiseks. Lisaks sellele – hageja on kalkulatsioonis hõlmanud

ka uste silikoonist, nurgaliiste ja akrüülimist, kuid jätnud põhistamata, miks ja mis alusel

sellised kulud on lisatud kalkulatsiooni.

2.8.

Kostja tööde lõpetamise ja hageja poolt tellijale objekti üleandmise vahel on ca. poolteist

kuud. Hageja ei ole esitanud kirjavahetust ega tõendeid selle kohta, millises seisundis

olid korterid hetkel, kui kostja need hagejale üle andis ja nüüdseks on võimatu tõendada,

et üleandmisaktides loetletud puudused ei tekkinud pärast seda, kui kostja oli tööd üle

andnud.

2.9.

Isegi kui kahjuhüvitisnõudel oleks alust, siis kahjust tuleb mõistliku aja jooksul teisele

poolele teada anda. Esitatud kirjavahetusest selgub, et (1) hageja seadis tööde

lõpetamiseks kuupäevaks aprilli esimese nädala, (2) korterid anti faktiliselt üle

järgnevatel kuudel ning (3) kahjuhüvitisnõue esitati alles oktoobris – 6 kuud pärast

väidetavat kahjude tekkimist. Veel enam – ei ole usutav, et juhul, kui tõepoolest esinesid

mistahes puudused töös, siis hagejal jäid need tööde üleandmisel märkamata.

2.10.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista esindajakulu summas

3618,30 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus arutas pooltega vaidluse sisu ja selgitas õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist

24.05.2024 ja 16.10.2024 istungitel.

5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus selliselt ka tuvastab:

5.1.

kostja teostas alltöövõtjana kipsitöid hageja kui peatöövõtja ehitusobjektil korterelamu

ehitusel XXX kinnituskirja 115 alusel (dtl 10) (kinnitus 24.05.2024 istungil, dtl

00:03:12).

5.2.

Kostja on esitanud hagejale 12.01.2023 arve nr 01.01 summas 2883 eurot (dtl 121),

09.02.2023 arve nr 10.01 summas 7314.10 eurot (dtl 124), 02.03.2023 arve nr 02.03

summas 16 832 eurot (dtl 126) ja 06.04.2023 arve nr 03.04 summas 14 082 eurot (dtl

129).

5.3.

Eelmises punktis viidatud arvete aluseks on teostatud tööde aktid vastavalt numbritega

02/12 (dtl 122), 10/01 (dtl 125), 01/02 (dtl 127-128) ja (dtl 130-131).

5.4.

Vastavalt aktides kirjutatule tegi kostja objektil veel järgmisi siseviimistlustöid: lagede

viimistlust, kipsi ja krohvi seinade viimistlust ja aknapalede viimistlust.

5.5.

Hageja on eelnimetatud kostja arved tasunud summas 42 111,10 eurot ehk täielikult (dtl

3, p 1).

6. Pooled vaidlevad asjas põhiliselt selle üle, kas kostja töös olid puudused, kas hageja teavitas

neist kostjat ning kas hagejale tekkis väidetavatest puudustest tulenevalt rahaline kahju.

Kostja ei ole hagiavalduses esitatud väiteid töös esinenud puuduste kohta omaks võtnud.

Vaidlus puudub selle üle, et kostja pole hageja väidetud puudustega töid parandanud ega

uuesti teinud.

7. Pooltevaheline kinnituskiri nr 115 (dtl 10), millega hageja tellis kostjalt kipsitööde

teostamise, on töövõtuleping VÕS § 635 mõttes.

7.1.

Kinnistuskirja punkti 2 kohaselt töö peab vastama: 1) Eestis kehtivate ehitusnormide (sh

EVS 920-5:2015 jm) ja -eeskirjade ning Soome ehitusnormistiku RYL II nõuetele ja

olema teostatud hea ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt.

7.2.

Kinnistuskirja punkt 8 sätestas, et tellija tasub töövõtjale punktis 1 nimetatud tööde eest

vastavalt reaalselt teostatud tööde mahtudele, võttes arvesse kinnituskirjas toodud

ühikhinnad, millele lisandub käibemaks 20%. Mittekvaliteetseid töid ei ole tellija

kohustatud vastu võtma kuniks puuduste kõrvaldamiseni. Tööde eest tasutakse iga

kalendrikuu viieteistkümnendal ja kolmekümnendal kuupäevadel. Teostatud tööde akt

peab olema poolte poolt allkirjastatud 3 päeva enne maksekohustuse saabumist. Tellijale

mistahes rahalisi kohustusi loov projektijuhi poolt allkirjastatud dokument on kehtiv

ainult juhul, kui selle on kinnitanud tellija juhatuse liige E. L. .

8. Eelviidatud kinnituskiri ei kajasta korterite siseviimistlustöid, mille osas on hageja kostjale

pretensioonid esitanud. Siseviimistlustööde osas on tellija viidanud kostja oferdile ja hageja

aktseptile 15.12.2022 e-kirjas (dtl 134). Kostja ei ole seda e-kirja vaidlustanud. Nimetatud e-

kirjas lepivad pooled kokku tööde tegemises lagede viimistluses (pahtel + värv) hinnaga

15,50 €/m2, kipsi ja krohvi seinade viimistlus (pahtel + värv) hinnaga 15 €/m² ja aknapalede

viimistlus (pahtel + värv) hinnaga 9 €/m². Samad hinnad töödele on kajastatud ka teostatud

tööde aktides (vt otsuse p ), mille alusel on esitatud kostja arved (vt otsuse p ), mis on hageja

poolt tasutud.

8.1.

Hageja väitel lähtusid pooled viimistlustööde teostamisel varasemast kinnituskirjast

kipsitööde kohta (dtl 318, p 3.2). Kostja ei ole sellele väitele otseselt vastu vaielnud.

Kohtu hinnangul on usutav, et samal objektil tööde juurde tellimisel samade poolte vahel

lähtuvad nad juba eelnevalt nende vahel kirja pandud tingimustest, mistõttu kohus lähtub

sellest asja lahendamisel.

9. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama

lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel

töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse (p 2).

VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö

lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 sätestab,

et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või

lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

10. Kinnituskirja punkti 8 sõnastusest (dtl 10) tulenevalt olid pooled kokku leppinud, et tööde

eest tasumine toimub vastavalt tegelikult tehtud töödele ning vastavalt teostatud tööde

aktidele, seejuures ei ole tellija kohustatud mittekvaliteetseid töid vastu võtma kuniks

puuduste kõrvaldamiseni. Seega olid pooled leppinud kokku tööde üleandmises ja

ülevaatamises ning see pidi toimuma vastavalt teostatud tööde aktidele.

10.1.

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi,

tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

10.2.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja oli koostanud ja esitanud hagejale teostatud tööde

aktid, vastavalt millele väljastas arved ning kõik need arved on hageja poolt ka tasutud.

VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

Ehkki kolm viimast akti ei ole tellija poolt allkirjastatud (samas on hageja esindaja

allkirjastanud viimase 06.04.2023 arve nr 03.04), järeldab kohus asjaolust, et hageja on

nende aktide alusel esitatud kostja arved tasunud, et hageja on ka need teostatud tööde

aktid aktsepteerinud. Tahteavalduse tegemine on võimalik ka kaudselt mingi teoga,

antud juhul akti alusel esitatud arve tasumisega. Kuna siseviimistlustööde puhul ei olnud

kokku lepitud teostatavate tööde mahtu, vaid tööde eest tasumine tehtud ruutmeetrite

alusel, ning hageja ei ole esitanud nõuet alusel, et kostja jättis mingid tööd täiesti

tegemata (tuginetud on puudustele tehtud töödes), siis sellest järeldab kohus, et hageja

on kokkulepitud töö kostjalt vastu võtnud. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et

vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija

(vt Riigikohtu 21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 23 ja selles viidatud

kohtupraktika).

10.2.1. Hageja on küll viidanud, et ta ei ole kostjale tasunud lõpparvet, mille üle on pooltel

vaidlus pankrotimenetluse raames (dtl 319, p 3.4) ning et tasus vaid osaliselt arveid

selleks hetkeks teostatud ja konkreetselt akteeritud tööde eest, kui kuna töid lõplikuna

üle ei antud ega vastu ei võetud, puudus alus maksta ka lõpparve ning selle aluseks

olev akt vastu võtta (dtl 347, p 2.2). Seda kostja lõpparvet ja selle aluseks olevat akti

ega vastavat nõuet käesolevas menetluses esitatud ei ole, see kuulub lahendamisele

eraldi pankrotimenetluses ning seega kohus selle otsuses ei anna lõpparvele mingit

hinnangut. Hageja ei ole tõendanud, et mingis osas ta töid vastu ei võtnud.

Pooltevaheline kinnituskiri (dtl 10) ei näinud ette tööde lõplikku üleandmise korda

ning siseviimistlustöödes ei lepitud kokku tööde konkreetseid ja lõplikke mahte.

10.3.

Hageja on esitanud väite (dtl 117, p 2), et „[k]orterelamute ehitustööde korraldamise

tavapraktika kohaselt antakse valminud töö üle arendaja (tellija), ostja (kui korterid on

juba müüdud) ja peatöövõtja poolt. Tavaliselt osaleb ka alltöövõtja esindaja. Antud

juhul oli kostja lõplike ülevaatuste ajaks juba lepingu katkestanud ja ehitusobjektilt

lahkunud. Tööde üleandmise kord on sätestatud tellija X OÜ ja hageja vahel sõlmitud

töövõtulepingus nr 115-2021.“ Vastav arendaja ja hageja vaheline leping on esitatud

kohtule ilma allkirjadeta (dtl 135-143). Kostja on hageja sellisele seisukohale vastu

vaielnud ja öelnud, et kuna kostja pole arendaja ja hageja vahelise lepingu pooleks ega

seda allkirjastanud ega aktsepteerinud, siis pole selles kokku lepitu talle siduv.

10.3.1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud sellise tööde üleandmise tavapraktika esinemist

ega seda, et hageja ja kostja vahel kokku lepitud tööde üleandmine oli reguleeritud

arendaja ja hageja vahelises lepingus. Hageja ja kostja vahelises kinnituskirjas puudus

viide mingile muule dokumendile, mis pooltevahelist suhet reguleeriks. Hageja ei ole

tõendanud kostja tahteavaldust võtta endale kohustuseks arendaja ja hageja vahelisest

lepingust mingeid sätteid.

11. Hageja tugineb nõudes puudustele kostja töödes, mis on fikseeritud kirjalikult korterite nr X-

X, X-X, X, X, X-X üleandmise-vastuvõtmise aktides, mis on koostatud ja allkirjastatud

objekti arendaja X OÜ (hageja tellija) esindaja, hageja esindaja ja eriomandi ostja või tema

esindaja poolt (dtl 15-44). Ükski aktidest ei ole allkirjastatud kostja esindaja poolt.

11.1.

Hageja on kostja esindaja allkirjastatud tööde ajagraafikuga tõendanud, et kostja

kohustus tegema kokkulepitud tööd korterites nr X-X.

11.1.1. Hageja on hagiavalduses teinud kostjale etteheiteid ka seoses tööde mahajäämusega

kokkulepitud ajagraafikust, kuid kuna sel alusel hageja nõuet käesolevas menetluses

esitanud ei ole, siis kohus seda lähemalt ei käsitle ega analüüsi.

11.2.

Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale need aktid edastanud või

muul moel nendest puudustest teavitanud (enne hagiavalduse kostjale kättetoimetamist

24.10.2023 e-toimikus). Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet, et ta edastas suuliselt

kostjale teate puudustest.

11.3.

Kohus osundab, et hageja väide selle kohta, et kostja oli korterite lõppomanikele

üleandmise hetkeks objektil lahkunud ega kavatsenud enam seal midagi teha, on

tõendamata ja vastuoluline. Nimelt on hageja teisal selgitanud, et „kostja viibis objektil

vahelduvalt nii aprillis kui mais 2023 ning proovis likvideerida üksikuid puuduseid“ (dtl

318, p 3.1). Arendaja, hageja ja korteri lõppomaniku vahelised aktid on samuti

allkirjastatud aprillis ja mais 2023 (v.a. korter X kohta 05.07.2023, dtl 38), seega hageja

kinnitusel oli kostja sel perioodil objektil ja tegeles mingite töödes esinevate puudustega.

Aga asjaolust, et kostja tegeles mingite puuduste kõrvaldamisega objektil, ei ole alust

teha järeldust, et kostja oli või pidi olema teadlik hageja viidatud aktides loetletud

puudustest.

11.4.

Eeltoodu alusel ei ole hageja tõendanud, et ta on VÕS § 646 lg 1 kohaselt nõudnud

kostjalt hagiavalduse lisaks 2 olevates aktides (dtl 15-44) viidatud puudustega töö

parandamist. Seega ei ole hagejal kostja vastu VÕS § 656 lg-s 5 sätestatud kulutuste

hüvitamise nõuet.

12. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingujärgne kohustus täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei

vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

milleks on ka kahju hüvitamise nõude esitamine töövõtja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel.

Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15):

1)

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

2)

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

3)

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

4)

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

5)

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

6)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas

hagejal. Kohus on seda hagejale kohtuistungitel ka selgitanud.

12.1.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kinnistuskirja punkti 2 kohaselt töö pidi vastama: 1) Eestis

kehtivate ehitusnormide (sh EVS 920-5:2015 jm) ja -eeskirjade ning Soome

ehitusnormistiku RYL II nõuetele ja olema teostatud hea ehitustava (ET-1 0207-0068)

kohaselt. Samuti kohus asus seisukohale, et need nõuded kehtisid ka täiendavalt kokku

lepitud siseviimistlustööde puhul. Seega olid pooled leppinud kokku konkreetsetes

kvaliteeditingimustes. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele.

VÕS § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei

ole kokkulepitud omadusi.

12.2.

Hageja ülesandeks oli seega tõendada, et kostja töö lepingus kokku lepitud tingimustele

ei vastanud. Hageja oli sellest teadlik, sest 16.10.2024 kohtuistungil on ta selgitanud, et

„[p]uuduste tõendamiseks ja puuduste kõrvaldamise tööde mahu tõendamiseks on

hagejal ilmselt võimalik esitada lisatõendeid, näiteks tunnistajate ütlused, dokumendid

ja fotod tellija omanikujärelevalvelt, kes need fikseeris. Soovime selleks tähtaega,

vajadusel esitame kohtule vastava taotluse.“ (dtl 310, 00:13:18). Kostja on menetluses

läbivalt vaielnud puudustele töödes vastu, muu hulgas ka väitega, et hageja ei ole

puuduste esinemist kohtumenetluse tõendanud. Vaatamata oma taotlusele hageja siiski

ei esitanud taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega fotode tõenditena lisamiseks. Samuti

ei ole asjas esitatud ühtegi asjatundja arvamust.

12.3.

Hageja ei ole sisuliselt peale objekti arendaja X OÜ (hageja tellija) esindaja, hageja

esindaja ja eriomandi ostja või tema esindaja poolt koostatud ja allkirjastatud aktide (dtl

15-44) muid tõendeid puuduste kohta esitanud. Nimetatud aktides või nendega koos või

eraldi ei ole viidatud puuduste kohta esitatud mitte ühtegi fotot. Seejuures on dtl 26 aktil

märkus, et sellele on lisatud fotod, kuid kohtule ühtegi fotot esitatud pole. Aktides ei ole

kirjeldatud, millisel lepingus kokku lepitud nõudele ja miks (kuidas) mingi puudus ei

vasta. Tegemist on mitteõiguslikku teadmist nõudva arvamusega, mille kohta samuti

pole esitatud tõendeid. Isegi, kui mingi puudus esines, ei ole kohtul võimalik isegi ilma

erialaseid siseviimistlusalaseid teadmisi omamata hinnata, kui suur või ulatuslik oli

kirjeldatud puudus (näiteks aknaraamide määrdumine vms), mida saaks ilmselt käsitleda

hea ehitustava nõude rikkumisena. Aktidel kirjutatud märkustest „maalritööde

parandused“ (dtl 16), „sein uuesti värvida“ (dtl 20), „värviparandused“ „puhastus üle

vaadata“ (dtl 18, 22) jms. ei saa kohus hinnata puuduse ulatust ega järeldada, et tegemist

on lepingus sätestatud nõuete rikkumisega.

12.4.

Eeltoodu alusel ei ole hageja kohtumenetluses tõendanud, et kostja tegi lepingule

mittevastava töö ja rikkus sellega lepingut. Seega ei ole hageja tõendanud esimest

kohustuslikku elementi kahju hüvitamise nõudes, mistõttu ei ole vaja hageja nõuet edasi

analüüsida, sest seda nagunii võimalik rahuldada ei ole.

13. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milles nähtuks hinna alandamine (VÕS

§ 112), mis oleks samuti võimalik õiguskaitsevahend puudustega tööde vastuvõtmise korral.

Kohus ei tuvastanud, et hagi oleks õiguslikult võimalik rahuldada muul alusel.

14. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus

rahuldamisele ei kuulu.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 19 431 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17.1.

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu kogusummas 3618,30 eurot (dtl 352-354).

18.1.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr

140 eurot, millele lisandub käibemaks ei ületa sarnase kvaliteediga õigusteenuse

turuhinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a

kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus

kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

18.2.

Kostja esindaja ajakulu antud vaidluse lahendamisel on olnud 21,25 tundi. Hageja

nimetatu osas omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus leiab, et kostja

esindaja ajakulu 21,25 tundi vastab antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide

mahule ning asja keerukusele. Seejuures arvestab kohus, et vaidlust on lahendatud

istungimenetluses. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu

summas 3618,30 eurot (koos käibemaksuga).

19. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik