2-24-117509/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

24.04.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-117509

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi E. R. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

Lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja:

E. R. (XXX)

Hagihind

2320,35 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi E. R. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. R.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS-i I

ja E. R. vahel 28.09.2023 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 719,69

eurot, intress 5,08 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

ajavahemiku 28.02.2024 kuni 18.09.2024 eest 39,71 eurot ning viivis põhinõudelt

(719,69 eurolt) alates 19.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni 9,9% aastas.

3. Välja mõista kostjalt E. R.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS-i I

ja E. R. vahel 28.09.2023 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 881,29

eurot, intress 11,95 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

ajavahemiku 28.02.2024 kuni 18.09.2024 eest 60,92 eurot ning viivis põhinõudelt

(881,29 eurolt) alates 19.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista kostjalt E. R.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulud 529,98 eurot.

6. Välja mõista kostjalt E. R.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (529,98 eurolt) alates käesoleva

1 (9)

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 19.08.2024 määrusega jäeti hagi käiguta ja

anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hageja esitas 18.09.2024 hagiavalduse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja AS I ja E. R. (kostja)

28.09.2023 järelmaksulepingu nr xxxx ning järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai

kostja kaupa. Lepingu nr xxxx kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,71% aastas, lepingu

nr xxxx kohaselt 42,74% aastas.

3. Lepingu nr xxxx maksete kogusumma ehk krediidilimiidi kogusumma on lepingu

kohaselt 1007,87 eurot ja lepingu nr xxxx maksete kogusumma ehk krediidilimiidi

kogusumma on lepingu kohaselt 1480,68 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid

kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 06.02.2024 lepingute ülesütlemise

hoiatused (tähtajaga 20.02.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste

tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid

võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.02.2024 lepingud

üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.02.2024 kostja vastased nõuded hagejale.

4. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Otsuste tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest

sissetulekust. Antud juhul ei olnud kostja pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks

vajalik.

5. Lepingu nr xxxx võimaldati kostjale kaupa summas 761,69 eurot. Lepingu nr xxxx

alusel võimaldati kostjale kaupa summas 881,29 eurot. Lepingus nr xxxx lepiti kokku

intressimääras 9,90% aastas ja 0,21 eurot päev. Lepingus nr xxxx lepiti kokku

intressimääras 22,00% aastas ja 0,54 eurot päevas.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1641,21 eurot, intress 161,33

eurot, haldustasu 8,70 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

150 eurot, viivised alates 18.09.2024 kuni põhinõude summas 759,92 euro täitmiseni

lepingus nr xxxx kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas ning viivised alates 18.09.2024

kuni põhinõude summas 881,29 euro täitmiseni lepingus nr xxxx kokku lepitud

viivisemääras 22,00% aastas.

2 (9)

7. Vastuseks kohtunõudele on hageja 30.12.2024 leidnud, et esialgne võlausaldaja ei

ole rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Juhuks, kui kohus leiab, et

esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, määrab hageja tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 tagasimaksed uuesti arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist.

8. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingu nr xxxx alusel perioodil 15.11.2023-

15.10.2025 maksegraafiku järgi. Kostjalt on toimunud 06.12.2023 laekumine 42 eurot.

Arvestades kostja laekumine vastavalt uuele graafikule, saab sellisel juhul lugeda lepingu

27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks oli kostja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral osamaksetega võlas. Juhul, kui kohus leiab, et

esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, esitab hageja lepingu täitmise nõude ja palub hagiavalduse rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel. Tuginedes eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista tasumata põhivõla

724,76 eurot ja ülesütlemise seisuga s.o 27.02.2024 sissenõutavaks muutunud intressi 5,08

eurot ning viivise põhivõla summalt 724,76 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast

alates s.o 28.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90%

aastas ja 0,03% päevas.

9. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingu nr xxxx alusel maksegraafiku järgi

perioodil 15.11.2023-15.10.2026. Kostjal ei ole lepingu ülesütlemise seisuga s.o

27.02.2024 ühtegi laekumist toimunud. Arvestades, et kostjalt ei ole ühtegi laekumist

toimunud, saab sellisel juhul lugeda lepingu 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks oli kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral osamaksetega

võlas. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja lepingu täitmise nõude ja palub

hagiavalduse rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Tuginedes eeltoodule palub hageja kostjalt

välja mõista tasumata põhivõla 881,29 eurot ja ülesütlemise seisuga s.o 27.02.2024

sissenõutavaks muutunud intressi 11,95 eurot ning viivise põhivõla summalt 881,29 eurot

lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 28.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni

lepingus kokku lepitud viivisemääras 22,00% aastas ja 0,06% päeva.

10. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 90 eurot

(40,00+50,00).

Kostja vastus

11. Viru Maakohtu 25.09.2024 määrusega võeti hagi menetlusse ja edastati kostjale

vastamiseks. Kostja on hagimaterjali ja määruse koos vastuse nõudega saanud

kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 25.09.2025. Hageja 30.12.2024 täpsustus ja hageja

menetluskulude nimekiri koos kohtunõudega on kostjale kätte toimetatud isiklikult

04.04.2025. Praeguseks on möödunud vastamise tähtajad ning kostja ei ole kohtu

nõudmistele vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud

09.01.2024) p-s 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele

asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist,

ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi

juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist

diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada

3 (9)

kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises

olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise

otsusega.

13. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude. Hagiavalduse täpsustuses

on hageja palunud juhul, kui kohtu hinnangul on kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmides

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, rahuldada hagi hageja tehtud nõude

ümberarvestuse alusel.

15. Kohus hindab esmalt laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja ja kostja on sõlminud

28.09.2023 järelmaksulepingud nr xxxx (dtl 37-40) ning L89013834640 (dtl 42-45), mis

oma olemuselt on tarbijakrediidilepingud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

16. Kostja on esitanud esialgsele võlausaldajale taotlused veebi teel (dtl 61-62). Hageja

on tõendanud, et kostjale on võimaldatud järelmaksuga kaupu 761,69 euro väärtuses ning

881,29 euro väärtuses (dtl 81-82). Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale (dtl 100).

17. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis

on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

18. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

19. Käesoleval juhul on tarbijakrediidilepingutest tulenevad krediidi kulukuse määrad

vastavalt 30,71% aastas ja 42,74% aastas, mille kohus leiab olevat kooskõlas seaduses

sätestatud määraga (16,72 x 3).

20. Kostjat oli lepingu nr xxxx alusel kohustatud tasuma tagasimakseid maksegraafiku

alusel perioodil 15.11.2023-15.10.2025. Kostjalt toimus vaid üks laekumine 06.12.2023

summas 42 eurot. Seega on leping kehtivalt üles öeldud 27.02.2024, kuna selleks ajaks oli

võlgnik võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega.

21. Kostjalt oli lepingu nr xxxx alusel kohustatud tasuma tagasimakseid maksegraafiku

alusel perioodil 15.11.2023-15.10.2025. Kostja ühtegi makset ei teinud. Seega on leping

kehtivalt üles öeldud 27.02.2024, kuna selleks ajaks oli võlgnik võlgnevuses vähemalt

kolme osamaksega.

22. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18). Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et

tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata

4 (9)

sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad.

23. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute

ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele

andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

24. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika

väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4)

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija

krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid

krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil

kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata

seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

25. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi

vaidluse korral tõendama krediidiandja.

26. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661)

p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

5 (9)

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu

28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja

krediidivõimelisust hinnanud“.

27. Käesoleval juhul ei ole kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmides küsitud temalt

pangakonto väljavõtet. Esialgne võlausaldaja on kostja krediidivõimelisust hinnates

lähtunud maksehäireregistri andmetest ja kostja enda poolt taotluses avaldatud andmetest.

Kohtu hinnangul ei ole esialgne võlausaldaja kostja andmeid kontrollides ja hinnates

tegutsenud piisava hoolsusega. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel

üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Krediidiandja ei pea eeldama, et

temale esitatud taotluses toodud andmed ei ole õiged. Samas on vastutustundliku laenamise

eelduseks, et laenusaaja poolt esitatavaid andmeid kontrollitaks, vajadusel küsitaks

täiendavat infot või tõendeid sissetuleku suuruse ja olemuse kohta ning olemasolevate

kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei anna ainuüksi maksehäirete puudumine alust väita, et

kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse

nõuetekohaseks täitmiseks. Krediidiandja ei saanud tugineda ka üksnes kostja esitatud

laenutaotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Seda olenemata

krediidisumma suurusest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb krediidiandjal

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maakohtu

hinnangul seda antud juhul tehtud ei ole ning rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

28. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

29. Kohus leiab, et hagejal on vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisele õigus nõuda krediidilepingust tulenevalt tagastamata krediidisummat, intressi

seadusjärgses määras, sissenõudmiskulusid ning viivist.

30. Kostjale on võimaldatud lepingu nr xxxx alusel järelmaksuga kaupu 761,69 euro

väärtuses. Hageja kinnitusel on kostja teinud tagasimakseid 42 eurot, seega on tagastamata

krediidisummaks 719,69 eurot (761,69-42), mitte 724,76 eurot nagu on märgitud

hagiavalduse täpsustuses ja ümberarvestuse tabelis (lisa 1).

31. Kostjale on võimaldatud lepingu nr xxxx alusel järelmaksuga kaupu 881,29 euro

väärtuses. Hageja kinnitusel ei ole kostja teinud ühtegi makset, seega on tagastamata

6 (9)

krediidisummaks 881,29 eurot. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele summas

1600,98 eurot (719,69 + 881,29).

32. Hageja on ümberarvestuse kohaselt on seadusjärgseks intressiks lepingu nr xxxx

alusel ülesütlemise seisuga 5,08 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 11,95 eurot. Kohus

rahuldab hageja intressinõude summas 17,03 eurot.

33. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-s 9 märkinud, et: “VÕS § 4034

lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude

krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”.

34. Kohus peab põhjendatuks lepingu nr xxxx alusel krediidisummalt 719,69 eurot

viivist määraga 9,90% aastas.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga

ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse

intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti

seadusjärgne intressimäär), tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud

viivisemäärast. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 01.07.2024 - 18.09.2024 12%

aastas, perioodil 28.02.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas. Seega on seadusjärgne viivisemäär

kõrgem kui lepingus kokkulepitud viivisemäär, mistõttu peab kohus põhjendatuks

arvestada viivist lepingujärgses viivise määras 9,9% aastas. Seega sissenõutavaks

muutunud viivis ajavahemiku 28.02.2024 kuni 18.09.2024 eest on 39,71 eurot (vt

viivisekalkulaator).

35. Lepingu nr xxxx viivise osas märgib kohus järgmist. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist kui

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga

ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse

intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Intressimäär ja

viivisemäär olid lepingus võrdsed, seega arvestab kohus ajavahemiku 28.02.2024 kuni

18.09.2024 eest põhinõudelt 881,29 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutunud viiviseks 60,92 eurot (vt viivisekalkulaator).

36. Lisaks mõistab kohus välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõuetelt

719,69 eurot ja 881,29 eurot alates 19.09.2024 vastavalt 9,9% aastas ja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

37. Hageja on hagiavalduse täpsustuses jäänud esialgse sissenõudmiskulude nõude

juurde. Hageja on sissenõudmiskulude koosseisu välja toonud hagiavalduses (dtl 32-33).

VÕS § 1132 lg 2 p-ide 2 ja 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot ning sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

38. Kohus rahuldab lepingu nr xxxx alusel sissenõudmiskulude nõude summas 40

eurot. Kohus leiab, et lepingu nr xxxx sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele

7 (9)

osaliselt. Kuivõrd kostjaga lepinguid sõlmides rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet,

kuulub sissenõudmiskulu rahuldamisele vastavalt nõudele, mis ümberarvestuse järgi oli

hagi esitamise hetkeks tekkinud, st põhinõue, intress ning sissenõutavaks muutunud viivis

(881,29 + 11,95 + 60,92), kokku 954,16 eurot, mistõttu kuulub rahuldamisele

sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel).

Menetluskulud

39. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

40. Arvestades hagihinda ning hagi rahuldamise ulatust, jäävad poolte menetluskulud

85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda.

41. Hageja menetluskuludeks menetluskulude nimekirja (dtl 116-117) kohaselt on

riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 527 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1

ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse

kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

43. Menetluskulude nimekirja kohaselt leppisid hageja ja tema esindaja kokku, et

õigusabi tunnitasuks on 169 eurot ilma käibemaksuta.

44. Täiendavate dokumentidega tutvumisele tsiviilasjas, hagiavalduse aluseks olevate

dokumentidega tutvumisele, nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule esitamisele kulus 3

tundi.

45. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud,

et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

46. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

8 (9)

määrus tsiviilasjas nr 3 2 1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise

esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega

mahuka tsiviilasjaga. Samuti arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib

esindajalt oodata ka tõhusamat töökorraldust. Hageja esitatud hagi on standardne

hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja

esindajakulusid põhjendatuks 253,50 eurot (169 × 1,5). kokku on hageja menetluskulud

põhjendatud summas 623,50 eurot (350 + 20 + 253,50).

47. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole.

48. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 529,98 eurot

(623,50 eurot x 85%)

49. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

50. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

9 (9)