3-25-900/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-900

Haldusasi

P.J kaebus kohustada Tallinna linna väljastama

Kiviranna tee 1c kinnistule kergliiklustee rajamiseks

projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebaja P.J

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Gert-Omar Tamuri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus menetlusse.

2. Jätta P.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, muutes osaliselt määruse

põhjendusi.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.J esitas 11.12.2024 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi TKKA)

projekteerimistingimuste taotluse Haabersti linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt

Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.

2. TKKA tagastas 04.03.2025 taotluse koos märkustega P.J-ile taotluse korrigeerimiseks.

Kirjas viidati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 28.01.2025 märkusele ning

TKKA 04.02.2025 märkusele. Taotlejal paluti korrigeerida taotlust järgmiselt: 1) projekteerida

tee rajamine kuni olemasoleva avalikult kasutatava tänavani; 2) projekteerimistingimused on

eelhaldusakt ehitusloa andmiseks. Kuivõrd taotleja ei ole Kiviranna tee 1c kinnistu omanik, siis

tuleb esitada kinnistuomaniku nõusolek, et projekteerimistingimuste alusel on võimalik

3-25-900

koostada projekt ja välja anda ehitusluba. Kiviranna tee 1c omandi ulatus on hetkel

selgitamisel. Maa- ja Ruumiameti kirja kohaselt ei ole reformimata maadele kavandatud töid

võimalik teostada ning ehitamisega alustada enne reformimata maadel maareformi läbiviimist.

Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatati Kakumäe metsa kohaliku

kaitse alla võtmise menetlus, kaitseala valitseja on TKKA. Kakumäe metsa kaitseala hõlmab ka

Kiviranna tee 1c kinnistut. TKKA koostab kaitsekorralduskava, mille koostamisel selgitatakse

ühtlasi välja, kas ja millistel tingimusel on põhjendatud rajada kergliiklustee kaitsealale.

Arvestades Maa- ja Ruumiameti seisukohaga ja kohaliku kaitseala moodustamisega, on

mõistlik jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast kaitsekorralduskava

väljatöötamist ja maareformi läbiviimist.

3. P.J esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna

väljastama Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee

projekteerimistingimused 30 päeva jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest.

Ühtlasi esitas ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vastustajat otsustama

projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22.04.2025 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse ja jättis

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kohtule ei ole äratuntav, kuidas puudutab

kaebaja õigusi Kiviranna tee 1c kinnisasjale kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste

väljastamine. Kaebaja ei ole Kiviranna tee 1c maaüksuse omanik. Ainuüksi asjaolu, et ÜP-s on

Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud perspektiivne avalikult kasutatav kergliiklustee ning

kaebajal on põhimõtteliselt võimalik taotleda projekteerimistingimuste väljastamist ehitise

kavandamiseks ka tema omandisse mittekuuluvale maaüksusele, ei tekita talle õigust kohtu

kaudu nõuda selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis tema õigusi sisuliselt ei

puuduta. Kohtule ei nähtu, mis asjaoludel kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse.

Kaebeõigust ei saa tuletada üksnes sellest, et kaebaja esitas ÜP-s kavandatud kergliiklustee

rajamiseks taotluse ja seda pole lahendatud ehitusseadustikus (edaspidi EhS) sätestatud tähtaja

jooksul, kui kaebajal ei ole taotluse esemega tema õigustega seonduvat puutumust. Kaebajal ei

ole ka õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel.

Isegi kui jaatada kaebeõiguse olemasolu, tuleks kaebus tagastada põhjusel, et kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

Kaebaja taotluse lahendamisest ja

projekteerimistingimuste andmisest ei ole lõplikult keeldutud, vaid linn on pidanud mõistlikuks

jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast maareformi läbiviimist

reformimata maadel ning Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamist, kuna

nõnda on mh võimalik vältida või leevendada kavandatava ehitisega kaasneda võivaid

keskkonnamõjusid. Ei nähtu, et kaebajale kaasneks tema menetluse peatamisega ning sellest

tulenevalt taotluse hilisema lahendamisega mingisugune intensiivsena käsitatav õiguste riive.

Kaebuses pole viidatud ühelegi kahjulikule tagajärjele, mis kaasneks taotluse menetluse

peatamisega kaebaja subjektiivsetele õigustele. Siinsel juhul ei ole põhjust pidada

meelevaldseks ega haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudega vastuolus olevaks vastustaja

soovi oodata enne projekteerimistingimuste taotluse lahendamist ära Kakumäe metsa kaitseala

kaitsekorralduskava valmimine ja maareformi läbiviimine. Pärast kaitsekorralduskava

väljatöötamist saab linn hinnata ehitise ja ehitamise mõju kaitstavale loodusobjektile ning on

võimalik kaaluda, kas ja kuhu täpselt kavandada kergliiklustee. Reformimata maaüksuse

omandi ulatuse väljaselgitamine tagab, et omanikul/puudutatud isikul on samuti võimalik

kinnistule rajatise kavandamise asjus kaasa rääkida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigused ja

huvid oleksid eeltoodust kaalukamad ja vastustajal tulnuks projekteerimistingimuste

2(4)

3-25-900

väljastamine seetõttu otsustada enne maareformi lõpule viimist ja kaitsekorralduskava

väljatöötamist. Kaebus on seega ilmselgelt perspektiivitu.

Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma

eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse

õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus,

kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt

avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal

puudub vajadus projekteerimistingimuste väljastamiseks esialgse õiguskaitse korras, kuna

kaebus tagastatakse.

5. P.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu

22.04.2025 määrus tühistada ning võtta kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus.

Määrus on vastuoluline, kuna ühelt poolt kohus eitab kaebaja õiguste riivet, teisalt leiab, et

riive on väheintensiivne.

Põhiseaduse § 19 kohaselt on kaebajal piiramatu tegutsemisvabadus teha või jätta tegemata

seda, mida ta ise parasjagu vajalikuks peab, ilma seda kellelegi õigustamata või põhjendamata.

Ükski seadus ei keela kaebajal taotleda projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimuste

andmisega viivitamine riivab kaebaja kui haldusmenetluse menetlusosalise menetlusõigusi.

Taotlust ei pea esitama kinnisasja omanik. Riigimaa valitseja on nõus projekteerimistingimuste

väljastamisega. Kakumäe metsa kaitse alla võtmist pole siiamaani otsustatud ning pole selge,

mis eesmärgil ja millisel ajal kaitseala moodustatakse. Ebaõige on väita, et linn koostab

kaitsekorralduskava, sest see on Keskkonnaameti pädevuses. ÜP näeb ette maaüksusele

kergliiklustee, mitte kaitseala rajamise. Avalikult kasutatava kergliiklustee rajamine välistab

maaüksuse arvamise moodustatud kaitse ala koosseisu.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu

määrust.

7. EhS ei piira isikute ringi, kellel on õigus esitada projekteerimistingimuste taotlus. Ka

halduskohus möönis, et kaebajal oli põhimõtteliselt võimalik esitada taotlus väljastada

projekteerimistingimused ehitamiseks temale mittekuuluval maal. Kuna taotluse esitamisega

muutub isik haldusmenetluses menetlusosaliseks, on tal puutumus taotluse lahendamise käigus

tehtud toimingute ja otsustega ning see annab talle kaebeõiguse HKMS § 44 lg 1 mõttes. See, et

ebaselgeks jääb kaebaja motiiv projekteerimistingimusi taotleda, ei võta temalt kaebeõigust,

kuid see on siiski asjakohane kaebaja õiguste riive intensiivsusele hinnangu andmisel. Seega ei

olnud alust tagastada kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna aga halduskohus võttis

seisukoha ka kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamise võimalikkuse kohta, analüüsib

ringkonnakohus järgnevalt, kas selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud.

8. Esiteks peab tegu olema kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguste intensiivset riivet pole alust sedastada.

Kaebaja ei ole ka määruskaebuses avaldanud, mis motiiv tal oli projekteerimistingimusi

taotleda ja mida ta reaalselt saavutada soovib. Puuduvad mistahes andmed, et kaebajal on

kokkulepped riigi kui maa praeguse omanikuga kergliiklustee rajamiseks või on tal reaalne

võimalus omandada see maa tulevikus ja asuda seal kergliiklusteed ehitama. Seetõttu pole alust

sedastada omandiõiguse riivet. Kaebaja tugineb vabale eneseteostusele ning väidab, et ta ei pea

3(4)

3-25-900

kellelegi midagi selgitama ega põhjendama. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovis

oma õigustele saada kohtulikku kaitset, siis pidanuks ta ka ära näitama talle kaasnevad

faktilised negatiivsed tagajärjed.

9. Teiseks peab kaebuse rahuldamine olema ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2), et kaebus

on perspektiivitu. Vastustajal oli õigus menetlus peatada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §

8 lg 6 alusel. Tegu on menetlustoiminguga, mida vastustaja on piisavalt põhjendanud (vrd

Riigikohtu 14.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p-d 9 ja 10). Projekteerimistingimuste

menetluse peatamist ei saa pidada eesmärgipäratuks, sest peatamise aluseks olnud asjaolud

võivad mõjutada tulevase otsuse sisu. Väär on kaebaja väide, et ÜP-s on siduvalt kindlaks

tehtud kergliiklustee asukoht. Kaebuse lisaks oleval Haabersti ÜP teemakaardil nr 8 on

vaidlusalune tee tähistatud rohelise joonega, s.o perspektiivne ratta- ja kergliiklustee. ÜP on

suure üldistusastmega ning ei määra kindlaks tee täpset asukohta, lisaks on tegemist

perspektiivse ehk võimaliku teega. Seega pole selle rajamine ja täpne asukoht ÜP-ga ära

otsustatud. Linn on leidnud õigesti, et tee rajamise üksikasjade üle otsustamisel tuleb arvestada

ka looduskaitse kaalutlustega, sh Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise võimalusega.

Ebaõige on kaebaja väide, et pole selge, mis eesmärgil ning millisele alale kaitseala

moodustatakse. Need asjaolud on kirjas Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduses nr 570

„Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“ ja selle lisas. Kaitsealuses

metsas ehitamisel on täiendavad piirangud. Ebaõige on ka kaebaja väide, et linna pädevuses ei

ole koostada kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti kaitsekorralduskava. Selline pädevus

tuleneb Tallinna linna asutustele Tallinna Linnavolikogu 28.05.2009 määruse nr 18 §-st 61.

Miski praeguse vaidluse asjaoludest ei viita sellele, et haldusmenetluse peatamine on kaasa

toonud kaebaja õiguste ebaproportsionaalse riive. Seetõttu ei ole alust pidada LKS § 8 lg-t 6

põhiseadusega vastuolus olevaks.

10. Seega tuleb kaebus lugeda tagastatuks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Et kaebus

tagastatakse, ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset.

11. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p-

d 1 ja 2 muutmata, kuid muuta tuleb määruse motiive.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)