2-24-13573/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13573

Kohtuasi

Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED

avaldus täisealise isiku O.T kinnisesse asutusse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Mittetulundusühing

VIRUMAA TUGITEENUSED (registrikood 80245721),

seaduslik esindaja EA

Puudutatud isik: O.T (isikukood XXX), seaduslikud

esindajad eestkostjad W.A ja N.L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.09.2024 määrus jätta muutmata.

2. Mittetulundusühingu VIRUMAA TUGITEENUSED

määruskaebus jätta

rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Mittetulundusühingu

VIRUMAA TUGITEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-13573

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing VIRUMAA TUGITEENUSED (avaldaja) esitas 09.09.2024 Harju

Maakohtule avalduse täisealise isiku O.T (puudutatud isiku) kinnisesse asutusse

paigutamiseks. Koos avaldusega esitati ka esialgne õiguskaitse taotlus.

2. Avalduse kohaselt

on puudutatud isik Sotsiaalkindlustusameti 26.06.2024

erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsusega nr XXXXXXXX suunatud ööpäevaringsele

erihooldusteenusele alates 01.07.2024 kuni 08.04.2029. Teenuse osutajaks on avaldaja, MTÜ

Virumaa Tugiteenused, teenuse osutamise koht on XXX. Suunamisotsusele lisatud kokkuvõtte

kohaselt on puudutatud isiku ühisteks eestkostjateks alates 18.03.2022 kuni 18.03.2027

määratud tema vanemad, W.A ja N.L. Puudutatud isikul on diagnoositud psüühikahäire F72

(raske vaimne alaareng) ja F83 (segatüüpi spetsiifilised arenguhäired); kõrvaldiagnoosideks

on F98.0 (mitteorgaaniline enurees); F98.1 (mitteorgaaniline enkoprees); G82.1 (spastiline

paraplegia).

3. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku suhtes täidetud SHS § 105 lg-s 2 sätestatud

eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Puudutatud isikut kardavad teised kliendid,

kes hoiavad temast eemale, kuna ta on teiste suhtes keelav, ähvardav, lubades neid piinaval

moel tappa ja muul moel viga teha. Lisaks on puudutatud isikul on teenusel viibides esinenud

korduvalt raskesti mõistetavat käitumist ning äärmuslikku kahjustavat käitumist, mis

väljendub peamiselt teistele klientidele haiget tegemises, kuid on rusikatega rünnanud ka

tegevusjuhendajat ning lõhkunud keskkonda. Füüsilised rünnakud avalduvad ootamatult, neid

pole olnud võimalik ennetada. Konkreetsed juhtumid on aset leidnud 03.07, 08.07, 11.07,

16.07, 20.07, 25.07, 29.07, 08.08, 19.08, 20.08 ja 08.09.2024. Kiirabi ja politseid on

puudutatud isiku rünnete tõttu kohale kutsutud enamikel kordadel. 08.08.2024 juhtumil

toimetas kiirabi puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse. Teiste klientide emotsionaalne

tasakaal on häiritud, kolme rünnakute tõttu kannatada saanud kliendi ja kahe

tegevusjuhendaja suhtes on rakendatud traumast taastumist toetava vaimse tervise abi teenust.

Kuna tervisliku seisundi tõttu ei suuda puudutatud isik püsivalt oma käitumisest aru saada

ning on selle tõttu eelkõige kaasklientidele, kuid ka endale ja keskkonnale ohtlik, siis

praegune teenuseosutaja ei suuda pakkuda piisavalt turvalist elukeskkonda teistele teenusel

viibivatele klientidele ega ka puudutatud isikule endale. Teenusel pole hetkel võimalik läbi

viia plaanitud sihipäraseid tegevusi peamiselt puudutatud isiku raskesti mõistetava ja ka

äärmuslikult kahjustava käitumise tõttu. Avaldaja on puudutatud isiku teenusel viibimise ajal

korraldanud kahel korral kohtumise Sotsiaalkindlustusameti (SKA) esindajate ja puudutatud

isiku eestkostjatega. Kohtumisel lahendusteni ei jõutud. Avaldaja tegi Saku Vallavalitsusele

kui puudutatud isiku elukohajärgsele kohalikul omavalitsusele ettepaneku esitada kohtule

avaldus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid Saku vald keeldus

menetluse algatamisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 10.09.2024 määrusega avaldaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning keeldus avalduse menetlusse võtmisest.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda.

2-24-13573

6. TsMS § 4771 lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada

üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi

võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või

ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi

tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 534 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse psüühikahäirega isiku

paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse esitada ka psühhiaatrilise

abi seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud isik, kelleks võib olla isiku elukoha järgne valla- või

linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul

esitab taotluse haigla valvearst. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus käesolevas jaos

sätestatud korras isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel psüühiliselt

haige isiku paigutamine tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või

hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine. Sama sätte lg 2

sätestab, et psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või

hoolekandeasutusse paigutamise asja menetleb kohus ka isiku eestkostja avalduse alusel.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Lähtudes eelpool viidatud sätetest võib kohtule esitada esialgse õiguskaitse korras isiku

kinnisesse asutusse paigutamise avalduse isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku

eestkostja või haigla pea- või ülemarst. Avaldajaks on aga käesoleva juhul hoolekandeasutus,

kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks, mistõttu jättis kohus

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

10. Samuti võib kohtule esitada isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhiavalduse kas isiku

elukoha järgne valla- või linnavalitsus või eestkostja. Kuivõrd avaldajaks on

hoolekandeasutus, kellel puudub seadusest tulenev õigus nimetatud avalduse esitamiseks,

keeldus kohus kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest ja teha uus määrus, millega otsustatakse

avalduse menetlusse võtmine.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus menetlusõigust õigesti kohaldanud.

13. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus ei ole kaalunud avaldusega soovitud

eesmärgi saavutamise vajadust ja võimalust. Avaldaja on selgitanud avalduses, et ta on

pöördunud puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsuse, Saku valla poole, et vald esitaks

kohtule avalduse isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks, kuid vald keeldus sellest. Kohus

pidanuks kaasama puudutatud isikuna Saku valla. TsMS § 198 lg 3 kaasab kohus hagita

menetluse osalised omal algatusel.

14. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise on hagita asi. Hagita menetluses kehtivat

uurimisprintsiipi (TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-d 5 ja 7) arvestades lasub kohtul vastutus asja

sisuliselt õige lahendamise eest ning kohus peab seisma selle eest, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et avalduse esitas

teenuseosutaja. Määruskaebuse esitaja on selgitanud puudutatud isiku ohtlikku käitumist, mis

seisneb reaalsete vigastuste tekitamises kaasklientidele ja teenuseosutaja töötajatele.

2-24-13573

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et menetluse

algatamiseks avalduse esitamise tähendus ja sellest tulenevad õigused ei ole hagita menetluses

üheselt määratavad. Asjades, kus avaldaja peamine funktsioon on teavitada kohut olukorral

reguleerimise vajadusest, nt isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlus, ei ole avaldaja

õiguste tagamine menetluses nii kesksel kohal.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule

menetluseõiguse normide rikkumisest.

19. Siinses asjas pöördus avaldaja kohtusse psüühiliselt haige isiku paigutamiseks kinnisesse

asutusse, tuginedes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eelduste

olemasolule. SHS § 105 lg 4 kohaselt otsustab täisealise isiku nõusolekuta

hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja

lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus täisealise isiku kinnisesse asutusse

paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 6 kohaselt on isiku paigutamine

kinnisesse asutusse hagita asi. TsMS § 476 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal

algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab

kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.

21. TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist

kinnisesse asutusse isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. TsMS § 533

lg 2 kohaselt menetleb kohus psüühiliselt haige isiku tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise asja ka isiku eestkostja avalduse

alusel.

22. Kuigi avalduses esile toodud asjaolud puudutatud isiku võimaliku ohtlikkusega seonduvalt

on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõsised ja avaldaja soov abi leida sel põhjusel ka

mõistetav, ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

Avaldaja (teenuseosutajana) ei ole kehtiva õiguse kohaselt isikuks, kelle avalduse alusel

kohus TsMS § 475 lg 1 p-s 6 sätestatud hagita menetluse algatada saaks. Seda ringkonnakohtu

seisukohta ei muuda ka määruskaebuses tsiteeritud lõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku

kommenteeritud väljaandest. Maakohtu seisukoht, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, on põhimõtteliselt õige.

2-24-13573

23. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et õigusaktidest ei tulene ka kohtule õigust omal

initsiatiivil isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse algatamiseks, ei ole maakohtule

tehtud etteheited avaldusega soovitud eesmärgi saavutamise vajaduse ja võimaluse kaalumata

jätmisest, uurimisprintsiibi rikkumisest ning Saku valla puudutatud isikuna kaasamata

jätmisest põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

24. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes avaldaja, jäävad

kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja

kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus nende kindlaks

määramiseks.

25. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, § 372 lg-st 5 ja § 696 lg 3

esimesest lausest esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/