3-25-1098/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1098

Määruse kuupäev

24. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ebapiisava toitlustamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29. märtsil 2025 Viru Vanglale avalduse, milles selgitab, et talle anti 28.

märtsil 2025 lihavaba õhtusöök. Kaebaja teavitas sellest koheselt valvurit. Kaebaja jäi ilma

õhtusöögita. Kaebaja palub talle heastada tekitatud kahju ning väljastada talle kuiveine.

2. Kaebaja esitas 8. aprillil 2025 vanglale avalduse, milles põhjendab, et 7. aprillil 2025 oli

õhtusöök ilma kalata. Kaebaja teatas sellest koheselt valvuritele. Kaebaja jäi ilma õhtusöögita.

Kaebaja palub heastada talle tekitatud kahju ning väljastada kaebajale kuiveine.

3. Tartu Vangla käsitles 14. aprilli 2025. a vastuses nr 2-2/3-25/2659-2 kaebaja 29. märtsi ja

8. aprilli 2025. a avaldusi märgukirjadena. Vangla selgitas kaebajale, et toitu väljastatavaid

töölisi on instrueeritud suppi enne katlast väljastamist segama, et kõik komponendid jaotuksid

võimalikult proportsionaalselt, kuid katlatoidu jagamisel ei saa köök või toidujagaja tagada

kõikide komponentide võrdset jaotumist kõikide sööjate vahel. Kogu toit valmib vastavalt

kalkulatsioonikaartidele, mis tähendab, et ettenähtud toiduained olid supis olemas ning

toiduga saadav energia oli kaebajale tagatud.

3-25-1098

4. Kaebaja esitas 18. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt hüvitise (kaks

kuiveinet) väljamõistmiseks. Kaebaja põhjendab, et 28. märtsil 2025 anti talle lihavaba

õhtusöök ja 7. aprillil 2025 ilma kalata õhtusöök, mida kinnitas toitu jaganud kinnipeetav.

Kaebaja teavitas eeltoodud sündmustest koheselt valvureid. Kaebaja oli sunnitud vangla

tegevuse tõttu tundma nälga. Kaebaja märgib, et esitas vanglale 29. märtsil ja 8. aprillil 2025

kahju hüvitamise taotlused, mille vangla registreeris ekslikult märgukirjadena. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõendite kogumist ning kaebaja nime tähemärkidega

asendamist.

5. Viru Vangla esitas 23. aprillil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid. Vangla teatab, et kaebaja avalduste alusel ei ole kahjunõude menetlust algatatud.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kuna

kaebaja selgitab, et esitas Viru Vanglale taotlused kahju hüvitamiseks, mille vangla

kvalifitseeris ebaõigesti märgukirjadena, ning soovib kohtule esitatud kaebuses vanglalt

hüvitise väljamõistmist, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru

Vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses kaebaja ebapiisava toitlustamisega 28. märtsil ja 7.

aprillil 2025. Kuivõrd kinnipeetavate toitlustamine toimub vangla kulul, siis ei saanud

kaebajale tekkida varalist kahju, vaid üksnes mittevaraline kahju. Kohus mõistab, et kaebaja

hinnangul alandas vangla tema väärikust, kuna kaebaja pidi tundma ebapiisava toitlustamise

tõttu nälga.

7. Kohus ei asu käesolevas asjas seisukohale, et kaebajal on hüvitamiskaebuse osas

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

Kaebaja esitas vanglale 29. märtsil ja 8. aprillil 2025 avaldused, milles kirjeldab talle tekitatud

kahju, ning vangla on 14. aprilli 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/2659-2 kaebaja avaldustele

vastanud. Siiski ei pea kohus X kaebuse sisulist menetlemist põhjendatuks.

8. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

9. Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega

ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema

korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele (VangS § 47 lg 1). Kinnipeetava päevane

toidunorm peab katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse

toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja

valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast

toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste

piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase

toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja

kehalise aktiivsuse taset. Toidunormile vastavat toitu antakse kinnipeetavale kolmes osas,

vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel (sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a

määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ § 1 lg-d 2 ja 4, § 2 lg 1, § 3 lg 6).

10. Asjaolu, et kaebaja 28. märtsi 2025. a õhtusöök ei sisaldanud liha ning 7. aprilli 2025. a

õhtusöök ei sisaldanud kala, ei saanud langetada kaebajale määratud päevast kogukaloraaži

3-25-1098

oluliselt ega saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi ja näljatunnet. Liha ja kala

puudumine ei tähenda, et kaebaja oleks õhtusöökidest ilma jäänud. Kaebaja toitlustamine oli

muus osas nõuetekohane ning kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud

vangla tegevus tuua kaebajale kaasa selliseid ülemääraseid kannatusi, mida võiks pidada tema

õigusi intensiivselt riivavaks.

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Haldusasjas esitatud tõendeid

arvestades on kohtule usutav, et kaebaja 28. märtsi 2025. a õhtusöök ei sisaldanud liha ja et 7.

aprilli 2025. a õhtusöök ei pruukinud sisaldada kala (vt Viru Vangla teise üksuse valvuri 28.

märtsi 2025. a ettekannet nr 3-25-1398 ja vanemvalvuri 7. aprilli 2025. a ettekannet nr 3-25-

1567), kuid see ei õigusta kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla on kaebajale 14.

aprilli 2025. a vastuses nr 2-2/3-25/2659-2 õigesti selgitanud, et toidujagajal ei ole portsjonite

jagamisel võimalik igakordselt tagada toidukomponentide võrdset jaotumist kõikide sööjate

vahel. Samuti ei saanud kaebajale määratud päevane kogukaloraaž vangla tegevuse tõttu

oluliselt väheneda, arvestades, et muus osas oli talle nõuetekohane toitlustamine tagatud.

Kaebajale ei ole saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada

tema inimväärikust alandavaks. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud

ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Seega ei

saanud vangla põhjustada kaebajale hüvitatavat mittevaralist kahju ning kaebuse rahuldamine

on ebatõenäoline.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider