3-23-1409/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1409

Haldusasi

Krediidiregister

OÜ

kaebus

Andmekaitse

Inspektsiooni 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatuse nr

2.1.-1/2023-2727 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Krediidiregister OÜ, esindajad Art

Andresson ja v.adv Maarja Pild-Freiberg, nõustaja

W.V

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja

Andres Kudrjavtsev

Kolmas isik – X. X

Menetluse alus ringkonnakohtus

Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

31. märts 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20. novembri 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-23-1409 resolutsioon muutmata, kuid

täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kolmanda isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. mail 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-23-1409

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 13.11.2022 kaebuse seoses tema

isikuandmete töötlemisega ja nende avalikustamisega kolmandatele isikutele Krediidiregister

OÜ peetavas maksehäireregistris (www.taust.ee). Kaebuse kohaselt avaldatakse www.taust.ee

andmeid aastatel 2008–2010 tekkinud võlanõuete kohta, mis on antud üle Julianus Inkasso

OÜ-le ja ei ole enam sissenõutavad ning mille andmete avaldamise maksimaalne lubatud aeg

on möödas. Kaebaja on taotlenud Julianus Inkasso OÜ-lt ja OÜ-lt Krediidiregister andmete

eemaldamist, kuid maksehäireregister on jätkanud võlaandmete avaldamist.

2. Andmekaitse Inspektsioon kohustas 26.05.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-

1/2023-2727 Krediidiregister OÜ-d hiljemalt 12.06.2023 lõpetama X. X kohta esitatud

järgmiste maksehäirete avaldamine temale kuuluvas maksehäireregistris ja kustutada

nimetatud maksehäirete andmed (summad 14.03.2023 seisuga):

1)

Elisa Teleteenused AS 30.09.2010 esitatud maksehäire summas 6,83 eurot;

2)

Julianus Inkasso OÜ 09.06.2009 esitatud maksehäire summas 3749,57 eurot;

3)

Julianus Inkasso OÜ 15.05.2009 esitatud maksehäire summas 1680,74 eurot;

4)

Julianus Inkasso OÜ 29.08.2008 esitatud maksehäire summas 6136,71 eurot.

Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 ja lg 2 p 3,

§ 56 lg 1 ja lg 2 p 8 ja § 58 lg 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) art 6 lg 1

esimese lõigu p f, art 14 lg-d 1–2, art 17 lg 1 p-d c ja d, art 21 lg 1 ning art 58 lg 2 p-d a, b ja

f. Ettekirjutus sisaldas lisaks hoiatust, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata,

määrab AKI adressaadile IKS § 60 alusel iga täitmata punkti eest sunniraha 25 000 eurot.

Samuti hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse algatada IKS § 69 alusel

väärteomenetlus.

IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt ei ole lubatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid töödelda

andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, kui see

kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Ka siis, kui maksehäirete

avalikustaja tugineb andmete avaldamisel IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-le f ehk õigustatud

huvile, nõuab see sisuliselt vähemalt samaväärsete meetmete võtmist kui IKS §-le 10 tuginev

võlaandmete töötlemine. Nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f alusel isiku

võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb

hinnata võlgniku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi

asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

2(14)

3-23-1409

kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive (vt Riigikohtu 12.12.2011

otsus nr 3-3-1-70-11, p 21; 14.03.2008 otsus nr 3-2-1-5-08, p-d 25–26). IKÜM art 21 lg 1

kohase vastuväite esitamisel on andmetöötlejal kohustus õigustatud huvide kahjustamise

hetkeseis veelkord üle hinnata. Pelgalt loetelu asjaoludest, mida võlaandmete avaldamisel

kontrollitakse ning viide hindamismudelile, ei anna käesoleval juhul selgust, miks on jõutud

kaebaja suhtes just sellisele tulemusele, et tema võlaandmeid avalikustatakse edasi.

Maksehäireregistril andmetöötlejana on kohustus tagada, et töödeldavad isikuandmed on

õiged ja ajakohastatud (vt Riigikohtu 13.03.2019 otsus nr 2-17-1026, p 24). Siinsel juhul

tuvastati järelevalvemenetluses, et veebilehel www.taust.ee avaldatud kaebaja võlaandmed ei

vastanud algdokumentidele ning andmete muutmisest ei teavitatud kaebajat ega ka andmete

saajaid (sh muutusid pärast AKI 06.01.2023 päringut kahe maksehäire võlasummad vastavalt

6 korda ja 49 korda suuremaks: 274,11 euro asemel 1680,74 eurot; 200,27 euro asemel

esialgu 9857 eurot, mis hiljem vähenes 6136,71 euroni). Samuti ei vasta nõuete aegunuks

tunnistamise kuupäevad kohtutäituri otsustes märgitule. Andmetöötleja on ise tunnistanud, et

ta ei kontrolli maksehäire andmete avalikustamisel võlaandmete vastavust algdokumentidele.

Andmetöötleja ei ole piisavalt selgitanud ega ka tõendanud, millistele konkreetsete võlasuhete

rikkumise (sh võlasuhete tekkimise) ja kaebajat üldiselt kirjeldavatele omadustele tuginedes

on ta jõudnud järeldusele, et tema või võlausaldaja õigustatud huvi kaalub üles isiku õiguste

riive. Andmetöötleja välja toodud maksimaalse võimaliku aja jooksul kaebaja maksehäire

andmete avalikustamise eesmärk ei kaalu üles võlaandmete avalikustamisega kaasnevat

kaebaja õiguste pikaajalist riivet – 15 aastat seatakse kaebaja usaldusväärsus tulevaste

tehingute osas kahtluse alla. Kuna kolme suurema maksehäire aluseks olevad finantsteenuste

lepingutest tulenevate kohustuse rikkumised on tuvastanud kohus, võtab AKI aluseks IKS §

10 lg 2 p-s 5 nimetatud maksimaalse 5-aastase andmete avaldamise tähtaja ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 1 tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (10+5 reegel).

Väikseima maksehäire puhul ei ole esitatud tõendeid kohustuse tahtliku rikkumise kohta,

mistõttu tuleb IKS § 10 lg 2 p 5 kõrval lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast 3-aastasest

aegumistähtajast (3+5 reegel). Need reeglid näevad siiski ette võlaandmete avaldamise

maksimaalsed tähtajad ning konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse,

tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Asjaolu, et võlakohustuste rikkumise tuvastas

kohus ja nõuded tunnistati kohtutäituri 2021. a otsustega aegunuks, ei tähenda, et

andmetöötleja võib jätta võlaandmete maksimaalse avalikustamise aja kohaldamise

proportsionaalsuse hindamata. Kaebaja ülemäärase kahjustamise hindamisel tuli võtta arvesse

kaebajat iseloomustavaid asjaolusid nagu vanus võlanõuete tekkimisel ajal (võlad on tekkinud

nooremas eas), hilisem maksekäitumine (eelnevalt või hiljem ei ole avaldatud enam

maksehäireid) ja võlanõuete tasumine (ühe võlanõude on kaebaja tasunud). Potentsiaalsele

võlausaldajale on lisaks ülioluline mitte üksnes võla pikaajalisus, vaid ka võla õige suurus.

Kui inimene on maksekäitumist tegelikult parandanud, siis on tema maksehäireregistris

hoidmine ja veel ebaõigete andmete avaldamine niivõrd pika aja jooksul põhjendamatu ja

ülemääraselt kahjustav. Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise

sunnimehhanism, vaid on nii isiku enda kui ka tulevaste laenuandjate kaitseks, et hinnata

isikute maksevõimelisust. Siinsel juhul ei kanna kaebaja maksehäirete andmete avaldamine

oma eesmärki ehk ei iseloomusta tema maksekäitumist. Andmetöötleja on lisaks jätnud

kaebaja õigustatud huvide ülemäärase kahjustamise kaalumisel arvestamata aegumise.

Maksehäire avaldamise eelduseks ei saa olla see, et kaebaja ei ole teatanud, kuidas

võlaandmete avaldamine kahjustab tema õigusi ja vabadusi ülemääraselt. See ei vabasta

andmetöötlejat IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-st f tulenevast

kohustusest. Andmetöötleja jätkas kaebaja 17.10.2022, 05.11.2022, 19.11.2022 ja 24.11.2022

3(14)

3-23-1409

vastuväidetele vaatamata tema võlaandmete avaldamist, jättes esitamata andmete õigsust

kinnitavad tõendid ja õigustatud huvi analüüsi ning hindamata kaebaja õigustatud huvide

kahjustamise ulatuse. Andmetöötleja rikkus sellega IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevat

tõendamiskohustust, mis on andmete töötlemise ja avalikustamise jätkamise eelduseks.

Andmetöötleja ei ole täitnud ka IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust, sest

võlausaldajate saadetud teavitused ei ole selleks piisavad. Teavitamiskohustust ei saa lugeda

täidetuks teabe avaldamisega veebilehel www.taust.ee, sest teavitus peab olema tehtud enne

maksehäire avaldamist. Vastasel juhul ei oleks andmetöötlus isikule ettenähtav ega

läbipaistev.

3. OÜ Krediidiregister esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2023 kaebuse tühistada AKI

26.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-2727 resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4. Kaebaja küll

täitis ettekirjutuse, kuid leiab, et töötles võlaandmeid ettekirjutuse tegemise ajal õiguspäraselt.

Kaebaja lähtus võlaandmete avaldamisel Riigikohtu 12.12.2011 otsuses nr 3-3-1-70-11 antud

juhistest ning kaalus andmesubjekti kaebuse saamisel asjaolusid täiendavalt. Kolmandal isikul

tekkis võlgnevus kolme erineva panga ees seoses talle osutatud finantsteenustega (pangandus,

liising ja muud finantsteenused). Võlausaldajad ei ole olnud passiivsed ja võlgnik ei ole enam

kui 10 aasta jooksul tasunud kolme märkimisväärselt suurt võlgnevust. Kui isik ignoreerib

kohtulahendeid enam kui kümme aastat, siis on maksehäirete avaldamine 10+5 aastat reeglist

lähtudes põhjendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

3112). Isegi kui rikutud on 10+5 aasta reeglit, ei olnud proportsionaalne kohustada

andmetöötlejat võlaandmeid kohe kustutama.

4. Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Mida pikemat

aega isikuandmeid töödeldakse (sh avaldatakse), seda intensiivsemalt riivab see

andmesubjekti põhiõigusi ja seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele

edastamise vajadus. Konkreetne aeg, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata

iga juhtumi asjaolude pinnalt, arvestades kohustuse rikkumise tõsidust ning andmete

avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele.

Andmetöötleja on andmesubjekti ülemäärast kahjustamist enda väitel hinnanud, kuid asja

materjalid seda ei kinnita. Andmetöötleja esitatud üldine analüüs ei anna vastust sellele,

kuidas võlaandmete avaldamise vajadus kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Kuna

andmetöötleja ei ole tõendanud IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu puudumist, välistab see

isikuandmete töötlemise jätkumise. Asjaolu, et andmetöötleja ei ole edastanud teavet

ülemäärase kahjustamise kohta ning puudub teave maksehäire avaldamisega tekitatud kahju

kohta, ei vabasta andmetöötlejat IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-st f

tulenevast kohustusest. Kaalumise kohustus tekib maksehäireregistril endal iga kord juba

enne, kui ta kavatseb isiku võlaandmeid avaldada või neid isegi koguda (IKS § 10 lg 2).

Andmetöötleja ei ole põhjendanud, kuidas maksehäire jätkuv avaldamine pärast IKÜM art 21

kohase vastuväite saamist ei kahjusta liigselt andmesubjekti õigusi. Ettekirjutus on

põhjendatud ja proportsionaalne.

5. Kolmas isik X. X nõustus AKI seisukohtadega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei

ole, et ettekirjutuse p-des 2–4 nimetatud võlanõuded on võlgniku poolt tasumata, kuid on

aegunud. Vaidlus on selles, kas andmetöötlejal oli õigus võlgniku taotlusele vaatamata

keelduda tema võlaandmete maksehäireregistrist www.taust.ee kustutamisest. Kohus leiab, et

andmetöötleja ei teostanud kaalumist õiguspäraselt, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et

andmetöötleja poolt aegunud võlaandmete jätkuv avaldamine ei kahjusta ülemääraselt kaebaja

õigusi (IKS § 10 lg 2 p 3). Kuna andmetöötleja on ise viidanud Riigikohtu 12.12.2011

4(14)

3-23-1409

otsusele nr 3-3-1-70-11, siis pidi ta olema teadlik ka otsuse p-s 21 välja toodud andmetöötleja

kohustusest iga kord hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra.

Andmetöötleja möönis sellise kohustuse olemasolu ka halduskohtu istungil. Selle

kaalutlusotsuse tegemisel on andmetöötleja sarnases olukorras nagu haldusorgan

haldusmenetluses. Õiguspärast kaalutlusotsust ei saa teha ilma olulisi asjaolusid välja

selgitamata. Seetõttu lasus andmetöötlejal võlgniku taotlust (vastuväide IKÜM art 21

tähenduses) lahendades kohustus selgitada välja, mis põhjustel võlgnik leiab, et võlaandmete

jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema õigusi.

AKI 14.08.2023 vastuse lisast 2 nähtub, et andmetöötleja ei selgitanud välja võlgniku huvisid.

Võlgnikul avanes võimalus oma huvisid selgitada alles haldusmenetluses. Ehkki AKI võinuks

edastada võlgniku 07.03.2023 vastuse andmetöötlejale õiguspärase kaalumise teostamiseks, ei

väära see järeldust, et keeldudes võlgniku taotlust rahuldamast, jättis andmetöötleja

tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 märgitud asjaolu puudumise. IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus on

ühene. Kuna andmetöötleja ei tõendanud andmete kolmandatele isikutele avaldamise piirangu

puudumist, siis oli võlaandmete töötlemine õigusvastane ning AKI ettekirjutus on

õiguspärane ja kooskõlas AKI pädevusega (IKS § 56 lg 3 p-d 3 ja 5). AKI ettekirjutus on

võlgniku õiguste kaitseks ka vajalik ning ei kahjusta ülemääraselt andmetöötleja huvisid.

Krediidiregister OÜ 17.01.2023 selgituse järgi asuvad võlaandmed koos algdokumentidega

Julianus Inkasso OÜ infosüsteemis. Järelikult ei oma maksehäireregistrist www.taust.ee

andmete kustutamine pöördumatut mõju andmetöötleja ja kolmandate isikute huvidele. Kui

maksehäire sisestaja on jätkuvalt huvitatud võlgniku võlaandmete avaldamisest ja

andmetöötleja viib läbi õiguspärase kaalumise, siis ei ole välistatud, et andmetöötleja saab

edaspidi uuesti võlaandmeid avaldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Krediidiregister OÜ palub 20.12.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus kohaldas vääralt Euroopa

Liidu õigust ja tegi üllatusliku otsuse. Vaidlus käis selle üle, kas konkreetsete maksehäirete

andmete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi üleliia või mitte, kuid

halduskohus järeldas, et kuna kaebaja ei ole andmesubjektilt küsinud, kuidas maksehäirete

avaldamine teda kahjustab, siis on nende jätkuv avaldamine lubamatu. Sellist kohustust

IKÜM art 21 lg-st 1 aga ei tulene. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et IKÜM art 21 paneb

eraisikust kaebaja sarnasesse olukorda nagu on haldusorgan haldusmenetluses. IKÜM art 21

lg 1 järgi peab andmesubjekt talle teada olevad asjaolud vastuväites ise välja tooma (vrd

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 04.07.2023 otsus kohtuasjas nr 57292/16, Hurbain vs.

Belgia, p 232) ja andmetöötlejal on kohustus hinnata, kas andmeid töödeldakse mõjuval

õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Siinsel

juhul viitas andmesubjekt vastuväites ainult sellele, et võlanõude tekkimisest on möödunud

enam kui 10 aastat. Kaebaja ei saanud ka eeldada, et andmesubjektil võib ehk olla midagi veel

lisada. Ettekirjutus tulnuks lisaks tühistada juba põhjusel, et AKI jättis andmesubjekti

täiendavad seisukohad kaebajale edastamata, millest tulenevalt ei olnud kaebajal ka võimalust

neid kaalumisel arvestada. Kui ringkonnakohus peab õigeks IKÜM art 21 lg-t 1 tõlgendada

sarnaselt halduskohtule, palub kaebaja küsida selles osas Euroopa Kohtult eelotsust.

Korrektne ei ole halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole tõendanud, et võlaandmete

avaldamine on õiguspärane. Nõustuda ei saa, et kaebajal tuleks korraldada täiendav kaalumine

(sh küsida andmesubjekti arvamust) ning selle tulemuseks võib olla, et kaebaja tohib jätkata

maksehäirete avaldamist. Halduskohus on taas kord samastanud andmetöötleja rolli

haldusorgani tegevusega haldusmenetluses. Kaebaja on esitanud oma kaalumise tulemused

5(14)

3-23-1409

korduvalt nii AKI menetluses kui ka kohtumenetluses ning andmesubjekt on olnud nendesse

menetlustesse kaasatud. Määrav on see, kas ja kuidas on kaebaja tõendanud, et maksehäirete

avaldamise jätkamine on lubatav. Kaebaja on põhjendanud, et tal on õigus maksehäireid

avaldada kokku 10+5 aastat ning seega tuleb AKI ettekirjutus tühistada. Kaebaja on

arvestanud järgmiste asjaoludega: andmesubjektil tekkis võlg kolme erineva panga ees seoses

temale osutatud finantsteenustega; võlausaldajad ei ole olnud passiivsed; võlgnik ei ole

võlgnevusi tasunud; võlgnevused on tuhandetes eurodes ja võlgnik on nende tasumisest

kõrvale hoidnud; rikkumine ei ole seniajani lõppenud (kaebaja ei plaani siiski maksehäireid

avaldada kauem kui 10+5 aastat); puudub teave, et andmesubjektile on maksehäirete

avaldamisega kaasnenud mingeid kahjulikke tagajärgi (nt keeldutud teenuste osutamisest –

väide kodulaenu mittesaamisest on paljasõnaline); võlaandmete avaldamine on info- ja

väljendusvabaduse (põhiseaduse (PS) § 45 lg 1) teostamine; kohtulahendite pikaajalise

ignoreerimise puhul on maksehäirete avaldamisel 10+5 reeglist lähtumist peetud

põhjendatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112). Lisaks on

arvestatud: aegumine ei lõpeta nõuet; võlgnikul oli kohtuistungi toimumise hetkeks tekkinud

juurde uusi aktiivseid maksehäireid (HKMS § 158 lg 2 ls 1 järgi tulnuks halduskohtul seda

arvestada); andmesubjekt oli võlgnevuste tekkimise ajal täisealine; kodulaenu mittesaamine ei

sõltu ainult maksehäirete olemasolust või puudumisest. Kokkuvõttes ei ole andmesubjekti

õigusi ülemäära kahjustatud. Kaalumine on tõendatud mh AKI-le 17.01.2023, 23.02.2023 ja

14.03.2023 esitatud vastustega. AKI ei ole täpsemalt selgitanud, millised asjaolud on jäetud

kaalumisel arvesse võtmata. AKI ettekirjutus ei ole proportsionaalne, sest valitud abinõu

(maksehäirete kustutamine) on eesmärgi saavutamiseks ebavajalik. AKI saanuks piirata

maksehäirete avaldamise aega (nt lubades seda teha veel aasta või kaks) või kohustada

maksehäireid täpsustama.

8. AKI palub 26.01.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata, jäädes 26.05.2023 ettekirjutuses ja halduskohtule esitatud põhjenduste

juurde. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole vajalik. Vastutav töötleja peab lähtuma

IKÜM art 21 lg 1 alusel vastuväite esitanud andmesubjekti olukorrast (st konkreetse juhtumi

asjaoludest). Kui andmesubjekt viitab vastuväites enda huvide ülemäärasele kahjustamisele,

kuid seda kirjeldavad täpsemad asjaolud vastuväites puuduvad või on puudulikud, peaks

vastutav töötleja IKÜM art 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks küsima puuduoleva teabe

andmesubjekti käest (kes ei pruugi ise olla üldse teadlik enda kohustusest esitada täpsemad

andmed ja tõendid). Kui andmesubjekt jätab sellised andmed ja tõendid ka andmetöötleja

poolsele tähelepanu juhtimisele vaatamata esitamata, siis on see IKÜM art 21 lg-st 1

tulenevalt tõepoolest tema enda riisiko. IKÜM art 12 lg 2 paneb vastutavale töötlejale

kohustuse aidata kaasa IKÜM art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. See

tähendab, et kui andmesubjekti huvide, õiguste ja vabaduste hindamiseks on vastutaval

töötlejal vaja täiendavaid andmeid, siis tuleb tal võtta meetmeid andmete saamiseks (sh küsida

andmesubjektilt täiendavat teavet). Siinsel juhul ei ole kohast vastuväite menetlemist

toimunud ning andmetöötluse aluste kohta anti ainult üldsõnalisi põhjendusi. Vastutava

töötleja uurimiskohustusele viitab ka IKÜM art18 lg 1 p d. Kuna kaebaja ei ole vastuväidet

menetlenud õigesti, siis tuleb tal seda teha uuesti. Kohtuotsuse põhjendused ei saa asendada

andmetöötleja poolset kaalumist ja sellest andmesubjekti teavitamist. Väited ettekirjutuse

seadusliku aluse puudumisest on arusaamatud ja ettekirjutus on proportsionaalne. Kuna AKI

hinnangul oli isikuandmete avaldamine ettekirjutuse tegemise ajal lubamatu (s.o IKÜM art 21

lg 1 kohane mõjuv õiguspärane põhjus oli tõendamata), siis oligi töötlemiskeeld ainus

adekvaatne meede andmesubjekti õiguste kaitsmiseks (vt ka IKÜM art 21 lg 1 ls 2).

Halduskohus tegigi asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga ning ilmselt just sel

põhjusel märkis, et välistada ei saa, et uue kaalumise tulemusel võib võlaandmete jätkuv

avaldamine olla põhjendatud.

6(14)

3-23-1409

9. Kolmas isik X. X ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. AKI 26.05.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-1/2023-2727 kohustati kaebajat

hiljemalt 12.06.2023 lõpetama kolmanda isiku kohta nelja maksehäire avaldamine

maksehäireregistris www.taust.ee ja kustutama nimetatud maksehäirete andmed. Vaidlust ei

ole selles, et kaebaja on ettekirjutuse 12.06.2023 täitnud (dtl 137, 139), kuid peab esitatud

nõuet kolme maksehäire osas siiski õigusvastaseks.

Maksehäireandmete töötlemise õiguslik alus

11. Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja vastama tingimustele, mis on nähtud ette IKÜM art

6 lg-s 1, mis sisaldab ammendavat ja piiratud loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemist

saab pidada seaduslikuks (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus kohtuasjas C-710/23,

Ministerstvo zdravotnictví, p 33; 09.01.2025 otsus kohtuasjas C-394/23, Mousse, p-d 22, 25;

07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 73;

22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 96, 99; 06.10.2020

otsus liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La Quadrature du Net jt, p 208).

Küll aga tuleb täiendavalt silmas pidada, et kuigi IKÜM-i eesmärk on tagada isikuandmete

kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktide põhimõtteliselt täielik ühtlustamine, annavad

IKÜM-i teatavad sätted liikmesriikidele siiski võimaluse näha ette täiendavaid, rangemaid või

erandeid ettenägevaid riigisiseseid eeskirju, mis jätavad liikmesriikidele hindamisruumi nende

sätete rakendamisel (nt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus kohtuasjas C-65/23, K GmbH, p 35;

30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21, Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 51;

28.04.2022 otsus kohtuasjas C-319/20, Meta Platforms Ireland, p 57). IKÜM art 6 lg-test 2 ja

3 tulenevalt on selliste täpsustuste vajadust seostatud peamiselt IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu

p-dega c ja e ning IX peatükis (art-d 85–91) sätestatud isikuandmete töötlemise

eriolukordadega.

12. IKS § 10 täpsustabki IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e ehk näeb ette täpsemad

reeglid isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti krediidivõimelisuse (st finantsilise

usaldusväärsuse) hindamise või muul samasugusel eesmärgil (vt Riigikogu XIII koosseisu

679 SE seletuskiri, lk 18–19). Seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega sisuliselt

määratlenud, et maksehäireregistrid täidavad võlasuhte rikkumisega seotud andmeid

töödeldes avalikes huvides olevat ülesannet. Kaebaja on kolmanda isiku maksehäirete

andmete töötlemise õigusliku alusena välja toonud nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1

esimese lõigu p-i f. Ka vaidlustatud ettekirjutuses on õiguslike alustena märgitud nii IKS § 10

lg 1 ja lg 2 p 3 kui ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f. Iseenesest on õige, et võlasuhte

rikkumist kajastavate andmete maksehäireregistris avaldamise õiguslikuks aluseks saab olla

muu hulgas IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f ehk õigustatud huvi (nt Euroopa Kohtu

07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 76, 82–83;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-265, p 30; vrd ka Riigikohtu 12.12.2011

otsus nr 3-3-1-70-11, p 17).2 Samas on ilmne, et tegelikult on kaebaja maksehäirete

avaldamisel lähtunud esmajoones IKS §-st 10.

2 AKI on maksehäirete avaldamise juhendis (31.10.2023 redaktsioon, lk 4) samuti selgitanud, et võlausaldaja

poolt maksehäireregistrile andmete edastamise aluseks on õigustatud huvi ehk IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f

ning maksehäireregister töötleb andmeid seejärel edasi kas IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f või IKS § 10

alusel

–

vt

https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-03/Makseh

%C3%A4irete_avaldamine_2023_2.0.pdf

7(14)

3-23-1409

13. Pidades silmas, et IKS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimus, et IKS § 10 lg-s 1 nimetatud

eesmärgil ei ole võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule

edastamine lubatud juhul, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi, on

samasisuline IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-s f toodud piiranguga, et isikuandmete

töötlemine õigustatud huvi alusel ei ole lubatud, kui andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -

vabadused on sellest kaalukamad, ning ka IKÜM art 21 lg-s 1 on vastuväidete esitamise õigus

ühetaoliselt reguleeritud nii IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e kui ka p-i f alusel toimuva

isikuandmete töötlemise suhtes, ei ole nende eristamisel siinsel juhul määravat tähtsust.

Kahtlust ei ole selles, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused on

õigustatud huvi korral vähemalt sama ranged kui avalikes huvides oleva ülesande täitmise

korral. Kaebaja jaoks on soodsam lähtuda IKS §-s 10, sest seadusandja on selles andnud

mitmetes olulistes küsimustes täpsemaid suuniseid (mh ei ole maksehäireregistril vajadust

eraldi põhjendada, et isikuandmete töötlemine krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil

toimub mõjuval õiguspärasel põhjusel). Kuivõrd asjas on vaidluse all üksnes maksehäire

andmete jätkuv töötlemine maksehäireregistri enda poolt (s.o andmete säilitamine kaebaja

andmebaasis, kust neid on võimalik päringu alusel väljastada), mitte võlausaldaja poolt

maksehäire andmete maksehäireregistrile edastamine ega ühegi konkreetse päringu alusel

kellelegi maksehäireregistrist andmete väljastamine, siis ei ole vaja analüüsida, millistest

õiguslikest alustest peaksid lähtuma andmete registrisse edastaja ja registriandmete kasutaja.

14. IKS § 10 alusel on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale

isikule edastamine ning edastatud andmete kolmanda isiku poolt töötlemine lubatud

järgmistel tingimustel:

1)

töötlemise eesmärk on hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või muu samasugune

eesmärk. Ühelgi juhul ei tohi töötlemine minna kaugemale sellest, mis on taotletud

üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalik (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus

kohtuasjas C-710/23, Ministerstvo zdravotnictví, p 37; 04.10.2024 otsus kohtuasjas C-

200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p-d 110–111; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19,

Latvijas Republikas Saeima, p-d 109–110);

2)

töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust;

3)

töötleja on kontrollinud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks;

4)

töötleja on registreerinud andmeedastuse;

5)

töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Seejuures on IKS §

10 lg-s 2 toodud eraldi välja, milliste andmete puhul (vt IKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning

millistes olukordades (vt IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5) oleks maksehäireandmete avaldamine

juba eelduslikult andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemäära kahjustav. See ei välista,

et andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavaks võib hinnata ka muude

andmete töötlemise või andmete töötlemise teistsugustel asjaoludel (IKS § 10 lg 2 p 3).

Andmesubjekti vastuväite lahendamine

15. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik pöördus enne AKI-le 13.11.2022 sekkumistaotluse

esitamist kaebaja poole 17.10.2022 taotlusega tema maksehäirete andmed kustutada. Asjas

ongi üheks keskseks vaidlusküsimuseks, kas kaebaja on IKÜM art 21 lg 1 alusel esitatud

vastuväidet lahendanud nõuetekohaselt.

16. IKÜM art 21 lg 1 märgib: „Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast

lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis

toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva

8(14)

3-23-1409

profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui

vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles

andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või

kaitsmise eesmärgil.“

17. AKI on ettekirjutuses leidnud, et IKÜM art 21 lg 1 kohaselt tekib maksehäireregistril

andmesubjekti vastuväite saamisel igal juhul kohustus hinnata andmesubjekti õigustatud

huvide ülemäärast kahjustamist ning ta võib isikuandmeid edasi töödelda üksnes siis, kui ta

tõendab, et andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles

andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest seisukohta, et

tema kui vastutava töötleja ülesanne on andmesubjekti vastuväite esitamise korral tõendada,

et isikuandmete töötlemiseks esinevad IKÜM art 21 lg 1 tähenduses ülekaalukad õiguspärased

põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused (nt Euroopa Kohtu

04.10.2024 otsus kohtuasjas C-200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p 120; 07.12.2023 otsus

liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 111). Halduskohus nõustus, et

IKÜM art 21 lg-le 1 vastavat kaalutlusotsust ei saa teha ilma kõiki tähtsust omavaid asjaolusid

välja selgitamata, eelkõige tuli andmetöötlejal täpsemalt uurida, millistel põhjustel

andmesubjekt leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kahjustab tema õigusi. Viidet, et

andmetöötleja on kaalutlusotsuse tegemisel samasuguses olukorras nagu haldusorgan

haldusmenetluses, tuleb siiski mõista üksnes näitliku analoogiana, mitte ei ole halduskohus

vastutavat töötlejat samastanud haldusorganiga.

18. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et vastutava töötleja IKÜM art 21 lg-st 1

tuleneva kohustuse täitmine ei saa olla üksnes formaalne. Nagu eespool märgitud, siis võttes

arvesse, et seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega lugenud isikuandmete

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil töötlemise iseenesest mõjuvaks õiguspäraseks

põhjuseks, ei pea maksehäireregister hakkama andmesubjekti vastuväite saamisel seda asjaolu

enam tõendama. Seda siiski eeldusel, et andmetöötlejaks on tõepoolest krediidi- ja

finantseerimisasutuste või muude krediidiandjate ja -vahendajate poolt reaalselt kasutatav

maksehäireregister. Kaebaja puhul ei ole alust selles kahelda. Maksehäireregistril on seega

esmajoones kohustus hinnata, kas krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on konkreetse

juhtumi asjaolusid arvestades kaalukam kui andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

Iseenesest tuleb nõustuda, et oma „konkreetset olukorda“ saab kirjeldada ja sellega seotud

asjaolusid tõendada üksnes andmesubjekt ise ning see ongi IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevalt

tema ülesanne. Sellele vaatamata ei oleks isikuandmete töötlemisega riivatud põhiõiguste ja -

vabaduste tasakaalustatud ja tõhus kaitse (vt IKÜM põhjendus 4) ega isikuandmete töötlemise

õiglus ja läbipaistvus (vt IKÜM põhjendused 39, 58–60) tagatud siis, kui IKÜM art 21 lg-s 1

sätestatud õiguse realiseerimine oleneb ainuüksi andmesubjekti võimest tuua vastuväites

korraga ja ammendavalt välja kõik olulised asjaolud. IKÜM art 12 lg 2 paneb vastutavale

töötlejale kohustuse aidata kaasa IKÜM art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste

kasutamisele. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) 08.10.2024 suunistes3 (p 71) on samuti

märgitud, et vastuväite tagasilükkamiseks ei piisa pelgalt asjaolust, et andmesubjekt ei ole

vastuväites enda olukorda väga täpselt kirjeldanud, ning kui vastutaval töötlejal on selles osas

kahtlusi, siis võib ta paluda andmesubjektilt täpsustusi. Samuti on EDPB 28.03.2023

suunistes4 (vt p 35 alap b, lk 15–16) juhitud tähelepanu, et taotluse täielikuks lahendamiseks

3 Guidelines 1/2024 on processing of personal data based on Article 6(1)(f) GDPR, 08.10.2024 –

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/documents/public-consultations/2024/guidelines-12024-processing-

personal-data-based_en

Suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega, 28.03.2023 –

https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-012022-data-subject-rights-

right-access_et

9(14)

3-23-1409

võib vastutav töötleja paluda andmesubjektilt täpsustusi tema soovide kohta või lisateavet,

jälgides samas, et seeläbi ei hakataks andmesubjekti õigusi piirama. Ehkki viidatud suunised

ei käsitle praegusega identset olukorda, nähtub neist siiski üldisem arusaam, et vastutav

töötleja peab vastutama mh selle eest, et andmesubjektile IKÜM art-tega 15–22 ettenähtud

õiguste kasutamise võimalus ei jääks üksnes illusoorseks.

19. Eeltoodut arvestades tuleb analüüsida, kas kaebajal oli põhjust kahtlustada, et kolmas

isik ei olnud tegelikult teadlik sellest, mida tal tuleb vastuväite esitamisel välja tuua ja

tõendada, või ei olnud ta muul põhjusel kõiki aspekte kohe välja toonud, ning kui selline

kahtlus pidi tekkima, siis kas kaebaja kui vastutav töötleja on aidanud nõuetekohaselt kaasa,

et kolmandal isikul oleks võimalik tõhusalt ja sihipäraselt realiseerida IKÜM art 21 lg-s 1

sätestatud vastuväite esitamise õigust. Maksehäireregistri pidaja ei saa lähtuda ainuüksi enda

ärihuvidest ega võlausaldajate huvidest, vaid tal on kohustus tagada andmetöötluse

seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja lg 2). Analoogia haldusorgani

tegevusega haldusmenetluses ei ole siiski päris asjakohane, sest vastutavale töötlejale ei ole

kehtestatud haldusorganiga võrdse ulatusega uurimiskohustust (vt haldusmenetluse seaduse §

6). Samuti ei ole alust rääkida kaalutlusotsuse tegemisest, sest tegemist on hindamisotsusega

(vrd Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17; 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 12).

Andmesubjekti võlasuhte rikkumist kajastavate andmete maksehäireregistris IKS § 10 alusel

avaldamise (kolmandatele isikutele edastamise) jätkamine saab olla üksnes kas õiguspärane

või õigusvastane, sõltuvalt hinnangust sellele, kelle huvisid ja õigusi tuleb konkreetsetel

asjaoludel ja vastuväite lahendamise aja seisuga pidada ülekaalukamateks (s.o rohkem

kaitsmist väärivateks). Samuti ei saa maksehäireregister kaaluda seda, kas avaldada

isikuandmeid suuremas või väiksemas ulatuses, vaid õiguspärane saab olla andmete

avaldamine ainult minimaalses mahus, mis on vajalik taotletava legitiimse eesmärgi

(krediidivõimelisuse hindamine) saavutamiseks (IKÜM art 5 lg 1 punkt c).

Hinnang X. X 17.10.2022 vastuväite lahendamisele

20. X. X tugines 17.10.2022 taotluses maksehäirete andmete kustutamiseks (dtl 148) AKI

juhendi „Maksehäirete avaldamine“ (03.10.2022 kinnitatud versioon5) p-s 2.6 sätestatud

asjaoludele, märkides, et võlgnevused on tekkinud rohkem kui 10 aastat tagasi. Täiendavalt

on kolmas isik 05.11.2022 pöördumises (dtl 149) nõudnud dokumentide esitamist, millest

nähtuks, mis maksehäiretega on tegemist, millal maksehäire algas ja milline on täpne summa.

Hilisem kirjavahetus (dtl 165–170) puudutas samuti eeskätt seda, et avaldatud maksehäirete

sisu ja seos ammuste kohtulahenditega ei olnud kolmandale isikule arusaadav. Kolmas isik ei

ole kaebajale esitanud muid põhjendusi peale selle, et registris kuvatavaid maksehäireid kas ei

eksisteeri või on nõuded aegunud ja maksimaalse tähtaja jooksul avalikustamine on lubatud

üksnes erandina. Muud argumendid, miks maksehäirete avaldamine kuni 5 aastat pärast

aegumist peaks olema ülemäärane, tõi X. X välja alles 07.03.2023 selgitustes (dtl 104–106),

millega kolmas isik vastas AKI 07.03.2023 kirjaga nr 2.1.-1/23/2727-13 (dtl 102–103)

esitatud sellekohasele konkreetsele päringule. Kolmas isik viitas esmalt avaldatud andmete

ebatäpsusele ning tõi välja järgmised asjaolud: võlgnevused tekkisid 2008. a-l, mil ta oli vaid

21-aastane; aastatel 2008–2009 oli Eestis suur majanduskriis; alates 2010. a-st ei ole uusi

maksehäireid olnud; Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris tal maksehäired puuduvad.

Kolmas isik märkis, et maksehäirete avaldamine kahjustab kodulaenu saamise võimalust ning

noorena tehtud vigade pärast ei saa ta elada normaalset elu (osta kodu, planeerida perekonda).

5 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/maksehairete_avaldamine_2022.pdf

10(14)

3-23-1409

21. Ringkonnakohus märgib esiteks, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on kolmanda

isiku maksehäirete avaldamine olnud ebakorrektne ning korduvad parandused nõuete

kuupäevades ja summades ei ärata usaldust, et kaebaja kui vastutav töötleja suhtus oma

ülesannete täitmisse piisava tõsidusega. Sellele vaatamata, kui maksehäired on tegelikult

olemas, ei oleks põhjust kohustada maksehäireregistrit ebakorrektseid andmeid kustutama

(IKÜM art 17 lg 1 punkt d, art 58 lg 2 punkt g), vaid pigem tuleks teda kohustada andmed

parandama (IKÜM art 16, art 58 lg 2 punkt g). Siinsel juhul saab järeldada, et kaebaja oli AKI

26.05.2023 ettekirjutuses viidatud 14.03.2023 seisuga maksehäirete andmed korrigeerinud ja

need vastasid n-ö algdokumentidele (dtl 14–31):

–

09.06.2009 maksehäire summas 3749,57 eurot – Pärnu Maakohtu 25.01.2011

määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39725 (jõustus 02.04.2011) mõisteti maksekäsu

kiirmenetluse raames Julianus Inkasso OÜ (algne võlausaldaja Sampo pank / Danske

Bank A/S Eesti filiaal) kasuks välja 3749,57 eurot (sh põhivõlg 2812,11 eurot, viivis

540,63 eurot, intress 111,45 eurot, riigilõiv 84,36 eurot), kuid 09.03.2011 alustatud

täitemenetlus lõpetati kohtutäituri 07.05.2021 otsusega täiteasjas nr 140/2011/504

nõude täitmise aegumise tõttu;

–

15.05.2009 maksehäire summas 1680,74 eurot – Harju Maakohtu 15.04.2009 otsusega

tsiviilasjas nr 2-08-80587 (jõustus 06.08.2009) mõisteti Bigbank AS-i kasuks välja

võlgnevus 88 017,82 krooni ning lisaks viivis ja menetluskulud. Julianus Inkasso OÜ

avalduse alusel alustati täitemenetlust 22.05.2009 ja see lõpetati kohtutäituri 19.04.2021

otsusega täiteasjas nr 140/2009/1521 nõude täitmise aegumise tõttu;

–

29.08.2008 maksehäire summas 6136,71 eurot – Harju Maakohtu 26.05.2010 otsusega

tsiviilasjas nr 2-10-561 (jõustus 27.08.2010) mõisteti Swedbank AS-i kasuks välja

võlgnevus 83 799,89 krooni ning lisaks viivis ja menetluskulud. Julianus Inkasso OÜ

avalduse alusel alustati täitemenetlust 26.07.2010 ja see lõpetati kohtutäituri 07.05.2021

otsusega täiteasjas nr 140/2010/1127 nõude täitmise aegumise tõttu.

22. Seega olid kolmandal isikul tasumata võlgnevusi kokku 11 567,02 eurot, kuid kõigi

nende nõuete täitmine oli aegunud. Kuigi aegumine ei ole käsitatav kohustuse rikkumise

lõppemisena IKS § 10 lg 2 p 5 tähenduses, tuleks maksehäire andmete avaldamist enam kui 5

aastat pärast aegumist üldjuhul lugeda andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustavaks

IKS § 10 lg 2 p 3 tähenduses (nt Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 22; Tallinna

Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112, p-d 65–66; 18.01.2023 otsus nr 2-22-6314,

p-d 47.1–47.3). TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude

täitmise aegumistähtaeg 10 aastat. Seejuures tuleb arvestada TsÜS § 159 lg-s 1 sätestatuga,

mille kohaselt mh jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja

algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Vaidlusaluste nõuete puhul

olid täitemenetlused alustatud 22.05.2009, 26.07.2010 ja 09.03.2011 ning seega aegus nõuete

täitmine vastavalt 22.05.2019, 26.07.2020 ja 09.03.2021. Kuna siinses kontekstis ei ole

küsimus võlgnevuse sissenõudmises, vaid üksnes võlgniku õiguses aegumisele tuginedes

täitmisest keelduda, siis ei oma määravat tähtsust, millal võlgnik aegumise vastuväite esitas ja

millal täitemenetlus lõpetati. Vastuväite esitamise ajaks (17.10.2022) ega ka ettekirjutuse

tegemise ajaks (26.05.2023) ei olnud ühegi eeltoodud nõude täitmise aegumisest möödunud 5

aastat või rohkem.

23. Vaidlust ei ole selles, et AKI ei edastanud X. X 07.03.2023 täiendavaid põhjendusi

kaebajale, mistõttu ei saanud kaebaja selles välja toodud asjaoludest lähtudes kolmanda isiku

olukorda järelevalvemenetluse ajal ka uuesti hinnata. Sellele vaatamata tuleb halduskohtu ja

vastustajaga nõustuda, et andmesubjekti vastuväite puuduliku lahendamise tingis kaebaja

enda tegevus, mis ei aidanud kaasa andmesubjekti taotluse sisulisele lahendamisele, vaid jäi

11(14)

3-23-1409

paljuski ebamääraseks ning formaalseks. Kolmas isik edastas oma täiendavad põhjendused

viivitamata pärast seda, kui AKI oli 07.03.2023 kirjaga esitanud talle selgelt formuleeritud

küsimuse: „/.../ millistest asjaoludest tingitult ei peaks avalikustama teie võlaandmeid

maksehäireregistris võimaliku maksimaalse aja jooksul ehk 5 aastat pärast võlanõuete

aegumist (aegunuks tunnistamist).“ Sellest saab järeldada, et kui kaebaja oleks vastuväite

saamisel edastanud kohe kolmandale isikule ammendava teabe (sh tõendid)

maksehäireregistris avaldatud võlaandmete kohta ja ühtlasi palunud konkreetset selgitust

(koos asjakohaste tõenditega), miks andmesubjekt peab maksehäirete jätkuvat avaldamist

tema õigusi ülemäära kahjustavaks, kuigi nende aluseks olevate nõuete aegumisest on möödas

vähem kui 5 aastat, siis oleks kolmas isik sellekohased põhjendused kaebajale hindamiseks ka

esitanud. Olukorras, kus maksehäireregistris avaldatud andmed olid osaliselt sedavõrd

ebakorrektsed, et andmesubjekt ei suutnud neid seostada tema suhtes tehtud kohtulahenditega

(st vastuväide keskendus küsimusele, kas maksehäired on üldse olemas), ei saanud kaebaja

eeldada, et andmesubjekt pidanuks vastuväites kohe välja tooma mh põhjendused, miks oleks

maksehäirete avaldamine ülemäärane isegi juhul, kui need tegelikult eksisteerivad. Kuna

asjaolude ebaselguse korral andmesubjektilt täpsustuste küsimise vajadus tuleneb

ringkonnakohtu hinnangul selgelt vastutavale töötlejale IKÜM art 5 lg 1 punktiga a, art 12 lg-

ga 2 ja art 21 lg-ga 1 pandud kohustuste iseloomust, siis puudub vajadus küsida Euroopa

Kohtult eelotsust selle kohta, milline on vastutava töötleja kohustuste ulatus IKÜM art 21 lg 1

alusel esitatud andmesubjekti vastuväite lahendamisel.

24. Pidades silmas, et HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning AKI 26.05.2023 ettekirjutuse tegemise ajaks ei

olnud kaebaja nõuetekohast hindamist läbi viinud, siis ei ole vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamiseks alust. Kaebaja 17.01.2023, 23.02.2023 ja 14.03.2023 selgitustes (dtl 50–56, 96–

97, 109–110, 172–176) välja toodud põhjendused, mis puudutasid maksehäirete avaldamise

proportsionaalsuse hindamist, keskendusid eeskätt võlakohustuste pika aja jooksul täitmata

jätmise faktile, kuid ei sisaldanud (ja vastuväite ebakohase käsitlemise tõttu ei saanudki

sisaldada) mingeid hinnanguid argumentidele, millele kolmas isik tugines 07.03.2023

vastuses. Kohtumenetluses tagantjärele esitatud põhjendused ei kõrvalda rikkumist ja kui

kaebaja soovib kolmanda isiku maksehäireid jätkuvalt oma maksehäireregistris avaldada,

tuleb tal korraldada uus ajakohastatud hindamine, andes kolmandale isikule seejuures

võimaluse põhjendada ja tõendada oma õiguste ülemäärast kahjustamist. Sarnaselt

halduskohtule möönab ringkonnakohus, et kui kolmas isik ei too välja mingeid uusi olulisi

asjaolusid, ei pruugi vaidlusaluste maksehäirete avaldamine maksimaalse tähtaja jooksul (s.o

kuni 5 aastat pärast nõuete täitmise aegumist) olla õigusvastane. Tegemist oli küllalt suurte

võlgnevustega kolme erineva panga ees, mis on kohtulahenditega tunnustatud ja mis pöörati

viivituseta täitmisele, kuid mida ei õnnestunud kolmandalt isikult 10 aasta jooksul sisse nõuda

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112, p 69; 18.01.2023 otsus nr 2-

22-6314, p 48.2). Kolmanda isiku viited n-ö nooruse rumalusele ja majanduskriisile on

üldsõnalised ning võivad küll (koos võimalike täpsemate selgitustega) põhjendada, miks tal

võlgnevus tekkis, kuid ei saa õigustada nõude täitmisest pika aja jooksul kõrvalehoidmist.

Õige on seegi, et kolmanda isiku väide kodulaenu saamise raskendatusest on üldine ja

paljasõnaline.

Ettekirjutuse proportsionaalsus ja andmesubjekti teavitamine

25. Kaebaja on heitnud lisaks ette, et AKI 26.05.2023 ettekirjutus on ebaproportsionaalne,

kuna vaidlusaluste maksehäirete kustutamiseks kohustamise asemel saanuks AKI piirata

nende avaldamise aega või kohustada maksehäireid täpsustama. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Kuna maksehäireregister ei olnud andmesubjekti vastuväidet nõuetekohaselt

12(14)

3-23-1409

lahendanud, siis puudus alus väita, et maksehäirete jätkuv avaldamine krediidivõimelisuse

hindamise eesmärgil on kaalukam, võrreldes andmesubjekti õiguste võimaliku

kahjustamisega. Seega oleks andmete jätkuv avaldamine ebaseaduslik ning AKI ei saanud

aktsepteerida andmetöötluse jätkamist ka mingi lühema ajavahemiku jooksul, vaid asjakohane

oli kohustada kaebajat andmed kustutama (IKÜM art 17 lg 1 p-d c ja d, art 58 lg 2 p-d f ja g).

Olukorras, kus järelevalvemenetluse lõpuks olid maksehäirete andmed juba korrigeeritud

(kohtumenetluses ei ole väidetud, et summad või kuupäevad oleksid jätkuvalt ebaõiged), ei

olnud vastustajal alust kohustada kaebajat andmeid täpsustama.

26. Kuigi see ei mõjuta lõpphinnangut ettekirjutuse õiguspärasusele, peab ringkonnakohus

siiski vajalikuks juhtida AKI tähelepanu, et vaidlustatud haldusakti resolutiivosas tehtud

viited IKÜM art 58 lg 2 punktides a ja b sätestatud järelevalveasutuse volituste rakendamisele

jäävad täiesti arusaamatuks. Nimetatud sätted annavad AKI-le volitused teha mh vastutavale

töötlejale hoiatusi ja noomitusi, kuid ettekirjutus ei sisalda ühtegi hoiatust ega noomitust.

IKÜM art 58 lg 2 punktis a kohase hoiatusena ei ole käsitatav hoiatamine sunniraha ja

väärteokaristuse eest. Haldusakti ei tohiks koormata asjakohatute õiguslike alustega (nt

Riigikohtu 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 28).

27. AKI 26.05.2023 ettekirjutuses on leitud ka seda, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud

IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust. Ettekirjutusest jääb samas

ebaselgeks, milline oli selle rikkumise tähendus kaebajale ettekirjutuse resolutsiooniga

pandud kohustuse (s.o töötlemiskeelu) seisukohalt, pidades silmas, et ilmselt olid IKÜM art

14 lg-tes 1 ja 2 toodud andmed kolmandale isikule hiljemalt AKI ettekirjutuse tegemise ajaks

teada (vt IKÜM art 14 lg 5 punkt a). Kuna IKÜM art 14 lg-te 1 ja 2 rikkumine ei oleks

eraldivõetuna saanud tingida maksehäirete andmete kustutamiseks kohustamist, vaid

kaebajale tulnuks vajaduse korral teha ettekirjutus viia isikuandmete töötlemine kooskõlla

õigusaktidega (IKÜM art 58 lg 2 punkt d), samuti ei ole kaebaja esitanud rikkumisele

vastuväiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõnealust rikkumist eraldi käsitleda,

nõustudes vaidlustatud ettekirjutuse p-des 23–28 tooduga.

Kokkuvõte ja menetluskulud

28. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada vastavalt ringkonnakohtu otsuse

põhjendustele.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Krediidiregister OÜ tasus apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot ja on kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 2675 eurot (ilma

käibemaksuta summa), mis vastab advokaadi 14,6 töötunnile hinnaga 175 või 195 eurot/tund

(ilma käibemaksuta). Kokku 2695 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende

kandmise kohustus seoses siinse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on riigilõivu

maksekorralduse ja advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuetele vastavalt

tõendatud. Kuna Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad

kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI

ega X. X ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude

13(14)

3-23-1409

kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda.

30. Kuna otsuses on kajastatud kolmanda isiku eraelulisi andmeid, tuleb otsuse avaldamisel

kolmanda isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 30.01.2026 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Kõrvaldada kolmandad isikud Y ja C menetlusest.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a ja Tallinna Halduskohtu

20. novembri 2023. a otsuste resolutsioonid muutmata, kuid muuta põhjendusi, lähtudes

käesoleva otsuse põhjendustest.

4. Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada otsuse avaldamisel kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

14(14)