2-23-11147/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11147

Tsiviilasi

Meelis Käsnapuu hagi ASMO OÜ vastu 11 106 euro 11

sendi, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

12 592 eurot 30 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

ASMO OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

1. aprilli 2025. a kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja)

Meelis Käsnapuu (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar

Kostja (apellant) ASMO OÜ (registrikood 10911926),

esindajad juhatuse liige Jarno Bürkland ja vandeadvokaat

Siret Saks

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta rahuldamata ASMO OÜ 1. aprilli 2025. a kohtuistungil esitatud taotlus

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud ASMO OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks

Meelis Käsnapuu

apellatsiooniastme hüvitatavate

menetluskulude suurus ning mõista ASMO OÜ-lt Meelis Käsnapuu kasuks

menetluskulude katteks välja 1500 eurot 60 senti.

5. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb ASMO OÜ-l tasuda Meelis

Käsnapuule viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Meelis Käsnapuu (hageja) esitas 7. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi ASMO OÜ

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 10 000 eurot, sellelt summalt arvestatud

intressi ajavahemiku 19. mai 2023 kuni 29. mai 2023 eest 12 eurot 5 senti ning sõidukiga

seoses kantud kulu 462 eurot 91 senti (sh sõiduki registreerimise riigilõiv 130 eurot,

registreerimismärgi vahetus 82 eurot, liikluskindlustuse makse 50 eurot 91 senti ning

Autohospidal OÜ-le sularahas tasutud 200 eurot). Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja

kohtueelsed õigusabikulud 643 eurot 20 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 233 eurot 76 senti ning viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras 11 106 euro

11 sendi suuruselt põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana 16. mail 2023 kaubiku Ford

Transit Connect (vin kood: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) müügilepingu hinnaga 10

000 eurot. Vahetult pärast ostu ilmnesid auto mootoris tõsised vead, mis takistasid sõitmist.

Mootorist kadus jõud. Hageja teavitas sellest kostjat samal päeval. Kostja vaatas sõiduki üle,

tunnistas vea olemasolu ning viis sõiduki remonti Autohospidal OÜ-sse (Autohospidal). Auto

diagnostika näitas DPF filtri (tahmafiltri) ummistust. Auto mootoril ei olnud jõudu, sest EGR-

klapp oli füüsiliselt katki, ei tekitanud mootoris vajalikku rõhku ning põhjustas tahmafiltri

ummistuse. Kõik tööd autoga teostati kostja esindajaga konsulteerides ja kokku leppides.

Vastavalt kostja soovile eemaldati EGR-klapp, kuid see ei lahendanud mootori probleemi.

Hageja sai sõiduki Autohospidali remonditöökojast kätte 19. mail 2023 ja asus sellega koju

sõitma. Sõidu ajal ilmnes, et mootoririke ei olnud kõrvaldatud. Hageja teavitas sellest kostjat

20. mail 2023. Kuna kostja teatele ei reageerinud, taganes hageja 23. mail 2023 lepingust.

Kostja teatas 23. mail 2023 vastusena hagejale, et ei tagane lepingust. Autohospidali

kinnitusel uue tahmafiltri paigaldus mootori puudusi ei kõrvalda, sest mootoririkke põhjuseks

on vigane EGR- klapp.

Hinnangu auto tegelikele puudustele andis hiljem Stik Autolammutus OÜ. Puudus seisneb

selles, et mootori jahutussüsteemis on mootoriplokist tulenev rõhk, mistõttu mootor läheb

kiiresti keema. Väljalaske süsteemist tuleb valget paksu tossu, mis viitab jahutusvedeliku

sattumisele mootori põlemiskambrisse. Mootori diagnostikaga ning arvutiga sellist viga

tuvastada ei saa, kuna see on mehhaaniline viga. Tegemist on suure veaga, mootori üle

kuumenedes kahjustub see täielikult. Stik Autolammutus OÜ hinnangul on puuduse

kõrvaldamise maksumus 1960 eurot 10 senti.

Hageja andis 23. mai 2023. a teates kostjale tähtaja lõppenud müügilepingu tagasitäitmiseks

29. maiks 2023. Kuivõrd kostja ei olnud nõus seadusest tulenevaid kohustusi täitma ning on

teatanud, et ei kavatse seda teha, oli hageja sunnitud oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks

pöörduma õigusnõustaja poole. Hageja esindaja esitas 12. juulil 2023 kostjale nõudeavalduse

ja hagihoiatuse. Kostja ei ole nõudeavaldusele vastanud ega hagejale raha tagastanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Hageja on muutnud auto väljalaskesüsteemi tehaseseadeid. Hageja tellis Autohospidalilt

tahmafiltri eemaldamise. Tahmafiltri eemaldamine rikub auto tehaseseadeid ning on keelatud.

Selline muutmine ei ole kostjast tingitud puudus. Tegemist on hageja poolt tehtud

muudatustega, mis on põhjustanud autol puudused. Hageja uuris juba autot ostes, et kes võiks

eemaldada Tartus tahmafiltri ja EGR-klapi autol, sest ta oli seda teinud ka teisel autol. Kostja

töötaja Y.Y. aitas korraldada hagejal ostetud auto transporti Autohospidali ning viis hageja

raudteejaama pärast seda, kui Autohospidal sellise töö vastu võttis. Kostja ei ole esitanud

Autohospidalile tellimust müügiobjektiks oleva sõiduki remondiks vaidlusalusel

ajavahemikul.

Kostja kontrollis autot 16. mail 2023 ning tegi diagnostika, mille järgi kõik näitajad olid

normikohased, sh tahmafiltri korrasolekut puudutavad näitajad. Hageja tunnistaja A.A.

kinnitas samuti, et diagnostika ei näidanud kõrvalekaldeid tavapärasest.

2. juunil 2023, s.o ligikaudu kaks nädalat pärast auto ostu, väljastatud arve-saatelehel on

märgitud, et suurima tõenäosusega on auto plokikaas kõver, vaja taastada ning uus

plokikaanetihend panna. Viidatud arve-saateleht ei tõenda, et autol oleks olnud müügi hetkel

mingi viga. Lisaks sisaldab hinnapakkumine töid, mis ei ole väidetava rikkega üldse seotud.

Samuti on ülepaisutatud remonditööde hind tervikuna.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2024. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 11 024 eurot 11 senti (sh müügilepingust tulenev ostuhind 10

000 eurot, sõiduki registreerimise tasu 130 eurot, liikluskindlustus 50 eurot 91 senti,

Autohospidalile tasutud 200 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 643 eurot 20 senti), intressi 12

eurot 5 senti ning kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1823 eurot

94 senti. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (11 024

eurolt 11 sendilt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast, s.o 10. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2846 eurot, s.o

riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1936 eurot (sh käibemaks). Kohus märkis, et

kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on 16. mail 2023

sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes, millega kostja müüs hagejale kaubiku Ford

Transit Connect hinnaga 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt taganes hageja lepingust 23.

mail 2023.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müügilepingu

rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on

puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Pooled ei ole

eraldi lepingutingimustes kokku leppinud. Seega peab müüdud ese olema vähemalt keskmise

kvaliteediga. Vähemalt keskmise kvaliteediga sõiduauto peab olema sõidukõlbulik.

Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised

tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei

tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega

pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või

ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata

jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei

avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

Maakohtu hinnangul oli puudus olemas lepingu sõlmimise ajal ning see ei olnud tekitatud

ostja (hageja) poolt. Pooled ei vaidle, et vahetult pärast müügilepingu sõlmimist viidi auto

Autohospidali. Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjustel ning kelle korraldusel auto sinna

viidi. Kohus leidis 8. juuni 2023. a Autohospidal (töökoja) e-kirja ja Autohospidali juhatuse

liikme A.A. tunnistuste põhjal, et hageja on tõendanud oma väidet, et auto viidi Autohospidali

põhjusel, et sellel ilmnes viga. Auto viidi töökotta ennekõike tahmafiltri probleemiga, mida

põhjustas katkine EGR-klapp. Lisaks tugines kohus puuduste tuvastamisel hageja esitatud

Stik Autolammutus OÜ arve-saatelehele nr 187181 ning hageja 20. ja 23. mail 2023. a

pöördumistele kostja poole.

Kostja väide, et sõiduk viidi töökotta ainuüksi seetõttu, et hageja soovis ise tahmafiltri ja

EGR- klapi autol eemaldada, maakohtu hinnangul tõendamist ei leidnud. Kostja ei ole vea

puudumist müügi hetkel tõendanud.

Kohtu hinnangul ei olnud kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vähemalt keskmise

kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 mõttes, kuna sõidukil esinevatest puudustest tulenevalt ei olnud

sõidukiga võimalik liigelda, s.t sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada ning seetõttu on hageja

olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta sõidukit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p

1).

Kostja väiteid, et hageja on ise puuduse tekitanud, ei lugenud kohus tõendatuks. Isegi kui

tahmafilter oleks eemaldatud pelgalt hageja soovil, oleks autoga tunnistaja A.A. ütlustest

järelduvalt saanud eelduslikult jätkuvalt liikluses osaleda ning etteheidetav jõu kadu ei ole

tingitud tahmafiltri eemaldamisest.

Kostja vastutab puuduse eest. Kostja esitatud diagnostikalehed sõidukile 16. mail 2023

teostatud diagnostika kohta ei tõenda, et müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil puudusi ei

esinenud. Asjaolu, et diagnoostikaga vigu ei tuvastanud, ei vabasta kostja vastutusest.

VÕS § 218 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest reeglina alati, eeldusel, et mittevastavus või selle tekkimise põhjus eksisteeris asja ostjale

ülemineku hetkel, kusjuures nimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub ostjal. Kohus on

eespool leidnud, et hageja tõendas sõidukil puuduse olemasolu üleandmise hetkel. Asjas välja

toodud asjaoluside põhjal ei saa väita, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal puudustest või

pidi seda teadma (VÕS § 218 lg 4). Samuti ei ole tuvastatud, et pooled oleks sõlminud kostja

kui müüja vastutust piirava kokkuleppe (VÕS § 221 lg 2). Hageja on teatanud puudustest

mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1).

Hageja taganes lepingust. VÕS § 223 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust

taganeda, kui müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või müüja on

keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest. VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja

saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline.

Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Kostja ei

ole tõendanud, et tegemist oleks olnud ebaolulise puudusega.

Kohus leidis, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Sõidukil esinesid

puudused koheselt pärast müügilepingu sõlmimist ning neid puuduseid Autohospidalis ei

kõrvaldatud. Kohtu hinnangul tähtsust ei oma asjaolu, kui tegelik puudus tehti kindlaks pärast

taganemist hilisema diagnostika käigus. Kostja on taganemisavalduse 23. mail 2023 kätte

saanud.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt

tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Kuivõrd hageja sai puudustega auto ning taganes kehtivalt lepingust, tuleb hageja põhinõue

10 000 euro saamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel rahuldada. Hagejal on õigus saada tagasi

sõiduki eest tasutud summa 10 000 eurot ning kostjal on õigus nõuda sõiduki tagastamist.

Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 viimase lause ja VÕS § 94 järgi intressi 12

euro 5 sendi tasumist (intress müügihinna summalt 10 000 eurot määras 4% aastas

ajavahemiku eest 19. mai 2023 – 29. mai 2023).

Põhjendatud on ka hageja viivisenõue müügihinnalt 10 000 eurolt alates 30. maist 2023.

Tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub hageja intressinõue VÕS §-s 113

ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul võlgnetavalt summalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis 1669 eurot 77 senti.

Sõiduki registreerimise eest makstud 130 eurot ja liikluskindlustuse eest makstud 50 eurot 91

senti on hüvitatavad lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna VÕS § 115 lg 1 alusel.

Autohospidalile tasutud 200 eurot on hüvitatav VÕS § 191 lg 2 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud registreerimismärgi vahetuse kulu (XXXXXXXX) 82

eurot. Hageja on selgitanud, et jätab selle tellitud registreerimismärgi endale. Hageja ei ole

kulu registreerimismärgi XXXXXXXX vahetumise eest tõendanud.

Kohus leidis, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue 643 eurot 20 senti on põhjendatud

ning kuulub VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel rahuldamisele.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista alates 19. juulist 2023

kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis sõidukiga seotud kulu ja kohtueelse

õigusabikulu nõuetelt kokku 154 eurot 17 senti (55,89 + 63,66 + 34,62). Kokku on otsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1823 eurot 94 senti (1669,77 + 154,17).

Samuti tuleb rahuldada hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis nõuete summalt 11 024 eurot 11 senti VÕS §-s 113

sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 10. oktoobrist 2024,

kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st

1. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega

jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta

hageja kanda.

Maakohus leidis õigesti, et peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas kostja rikkus oluliselt

müügilepingu tingimusi, kas kostja vastutab selle eest, kas hagejal oli õigus lepingust

taganeda ning kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud ja kas kostja peab hagejale

hüvitama hagis nõutud summad. Selle tuumküsimuste lahendamisel tegi maakohus aga

mitmeid olulisi rikkumisi, mis on endaga kaasa toonud tõendamiskoormuse ebaõige jaotuse ja

sellest tulenevalt üllatusliku lahendi ning omakorda tõendite ebaõige hindamise.

Sõiduki puuduste tuvastamisel eksis kohus esiteks tõendite hindamisel ja hindas tõendeid

ühepoolselt. Tõendid ei kinnita, et sõiduk oleks olnud puudustega. Kostja on esitanud arvukalt

tõendeid selle kohta, et müügi hetkel autol puudusi ei olnud. Nii kostja enda

diagnostikalehega kui ka tunnistajate A.A. ja Y.Y. ütlustega on tõendatud, et diagnostika

autol vigu ei näidanud. Samuti ei leidnud Autohospidal mis tahes puudusi EGR- klapis ning

tahmafiltris. Isegi juhul, kui tegemist oleks EGR-klapi ning tahmafiltri mis tahes

probleemidega, siis on tegemist tavapäraste kuluosadega, mida tulebki vahetada. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et müügi hetkel oleks olnud auto plokikaane tihendiga mis tahes

probleeme. Seega ei saanud taganemisõigust üleüldse tekkida.

Teiseks, olukorras kus väidetavad puudused sõidukil esineks, tuleb kohtul tuvastada seda, kas

tegemist on auto vanust arvestades olulise puudusega, mis annaks õiguse lepingust taganeda.

Sellele ei ole kohus üleüldse kohtulahendis tähelepanu pööranud – kohus jättis tuvastamata,

kas lepingu väidetav rikkumine oli oluline või mitte. Kui autol ka oli Autohospidali viimise

ajal mis tahes EGR-klapi või tahmafiltri probleem, siis oli see tingitud auto vanust ja läbisõitu

arvestades tavapärasest kulumisest. Tegu ei saanud olla olulise puudusega (mille olemasolu

kostja ei mööna), mis oleks andud aluse lepingust taganemiseks. Kohus eksis ka

tõendamiskoormuse jaotamisel. Vea ja selle olulisuse lepingu rikkumise vaates pidi tõendama

hageja – hageja seda teinud ei ole. Samuti tuli kostjal väidetava plokikaane vea puhul

tõendama, et viga on auto vanust arvesse võttes selline, mis annab aluse lepingust taganeda

(ehk rikkumine oluline). Kostja ei ole seda teinud.

Kolmandaks on tõendatud, et hageja töötas ümber auto tehnosüsteemi. Tehnosüsteemi

ümbertöötamine ei ole lubatav ning auto ei vasta enam tingimustele, et sellega saaks liikluses

osaleda. Seega on VÕS § 189 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 mõttes tegemist olukorraga, kus kostjal ei ole

hageja poolt tagastatava autoga mitte midagi teha, sest hageja ise on muutnud auto

sõidukõlbmatuks (selles osas vaidlus puudub ja hageja on seda ka ise tunnistanud). Seega on

välistatud väärtuse hüvitamine VÕS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostjal on lepingu tagasitäitmise

osas vastuväide VÕS § 110 ja 111 alusel. Kohus ei ole kostja seda vastuväidet arvesse

võtnud.

Seega jättis kohus poolte mitmed väited arvesse võtmata ja analüüsimata, mis ei ole kooskõlas

kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttega. Eelmärgitud rikkumiste tõttu tegi kohus ebaõige

järelduse, mille kohaselt esinesid sõidukil puudused koheselt pärast müügilepingu sõlmimist,

neid puuduseid Autohospidalis ei kõrvaldatud, ning seega on lepingust taganemise

materiaalsed eeldused ka täidetud.

Kohus oleks pidanud tuvastama, kas sõidukil oli müügi järgselt puuduseid või mitte (kuni

EGR- klapi ja tahmafiltri eemaldamiseni), ning kui jah, kas tegemist oli oluliste puudustega,

mille eest vastutab kostja. See, mis võimalikud puudused tuvastati pärast ebaseaduslikke

remonttöid ei saa olla mitte mingilgi viisil kostja riisiko.

Eeltoodut arvestades polnud põhjendatud ka muude nõuete (viivis, õigusabikulud)

rahuldamine.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohtu otsus seaduspärane, tugineb kõikide tõendite igakülgsel ja

erapooletul analüüsil. Kohtu seisukoha kujunemine on otsuses selgelt järgitav ning kohtuotsus

on seaduses nõutud mahus põhjendatud

Apellatsioonkaebus on valdavas osas arusaamatu, selles puudub jälgitav argumentatsioon ja

põhjendused, see sisaldab väiteid, mis ei tugine tõenditele. Kostja heidab maakohtule ette

otsuses tehtud järeldusi, kuid ei ole millegagi seadnud kahtluse alla kohtu põhjendusi, miks

kohus ühele või teisele järeldusele jõudis. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad on

vastuolulised ja neist ei selgu, kas kostja hinnangul on täitmata lepingust taganemise

materiaalsed või formaalsed eeldused või mõlemad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti tuleb jätta

rahuldamata kostja poolt 1. aprilli 2025. a kohtuistungil esitatud taotlus otsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud

apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas.

Osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Maakohus on vaidlusaluse õigussuhte õigesti kvalifitseerinud ning põhjendatult leidnud,

et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest ning hageja on

müügilepingust kehtivalt taganenud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme

määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib

maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki

korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et kostja lähtub apellatsioonkaebuses ekslikest

arusaamadest, nagu oleks müüdud auto puuduseks vead EGR-klapis ning tahmafiltris ning

nagu oleks hageja ise lasknud ümber töötada auto tehnosüsteemi (väljalaskesüsteemi). Nendel

kostja seisukohtadel põhinevad ka enamik apellatsioonkaebuses esitatud väidetest.

8.2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja väitnud ega maakohus tuvastanud, et auto

puuduseks oli vigane EGR-klapp või tahmafilter. Hageja on puudusena välja toonud selle, et

auto mootor kuumeneb kiiresti üle ning mootorist kaob jõud. Hageja on palunud kostjal selle

puuduse kõrvaldada. Hagejal oli VÕS § 220 lg 1 järgi kohustus lepingutingimustele

mittevastavusest kostjale teatada, kuid hagejal ei olnud kohustust tuvastada, kirjeldada vms

puuduste põhjust. Autohospidal küll püüdis ülalviidatud puudust kõrvaldada EGR-klapi ja

tahmafiltri eemaldamisega, kuid tulemusi see ei andnud. Stik Autolammutus OÜ arve

kirjelduses märgitu põhjal (dtl 167) oli puuduse (mootori ülekuumenemine ja jõu kadu)

põhjus liigne surve sõiduki mootori jahutussüsteemis, mis oli omakorda põhjustatud

plokikaane või plokikaane tihendi veast. Eelnenu põhjustaski auto n-ö häiresse mineku ja jõu

kaotuse.

8.3. Kostja väide, et hageja ise on lasknud muuta auto tehnosüsteemi sellega, et tellis

Autohospidalilt EGR-klapi ja tahmafiltri eemaldamise väljalaskesüsteemist, ei ole maakohtu

järelduste kohaselt tõendatud. Maakohus on jätnud küll analüüsimata tunnistaja Y.Y. ütlused,

kuid apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale (Y.Y.

ütlustega seonduvat käsitleb ringkonnakohus allpool). Maakohtu poolt analüüsitud tõenditest

nähtuvalt (maakohtu otsuse põhjenduste p 7) tõi hageja auto Autohospidali sellel ilmnenud

puuduste (autol kaob jõud ja ventilaator töötab ka külma mootoriga) kõrvaldamiseks kostja

juhistel või korraldusel. Eksitav on kaebuses korduvalt esitatud väide, nagu ei oleks pooltel

vaidlust selle üle, et hageja ise on lasknud muuta auto väljalaskesüsteemi. Toimikust

nähtuvalt on see olnud poolte vahel üks keskseid vaidlusküsimusi. Seega tuli kostjal TsMS §

230 lg 1 järgi oma kõnealuseid väiteid tõendada.

Tõendite põhjal hageja küll nõustus sõidukilt EGR-klapi ja tahmafiltri eemaldamisega

Autohospidali poolt, arvates, et see aitab kõrvaldada autol ilmnenud puuduse, ning tasus selle

töö eest. Samas ei saa nendest asjaoludest teha kostja soovitud järeldust, et auto oli selle

ostmisel puudusteta ning EGR-klapp ja tahmafilter eemaldati autolt hageja initsiatiivil.

Autohospidali tasutud 200 eurot peab hageja enda kahjuks ning nõuab hagis kostjalt selle

hüvitamist.

8.4. Kostja on tuginenud menetluses Y.Y. ütlustele, kostja tugineb viidatud ütlustele ka

apellatsioonimenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus Y.Y. tunnistajana üle

kuulanud (dtl 152 – 155). Lisaks on kostja esitanud Y.Y. kirjaliku selgituse (dtl 72).

Vaidlustatud otsusega on maakohus jätnud rahuldamata hageja taotluse Y.Y. suhtes

kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 320 alusel. Maakohus põhjendas hageja selle

taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et kohus hindab tunnistajate ütlusi koosmõjus muude

tõenditega asja sisuliselt lahendades, ning et kohus võib teiste tõenditega vastuolus olevaid

ütlusi pidada ebausaldusväärseteks. Maakohtu otsuse põhjendustest samas ei nähtu, et kohus

oleks Y.Y. ütlusi kui tõendit asja lahendamisel hinnanud. Samuti ei saa otsusest järeldada, et

maakohus oleks jätnud kõnealuse tõendi kui ilmselt ebausaldusväärse TsMS § 238 lg 5 teise

lause alusel arvestamata.

Jättes Y.Y. ütlused ja kirjaliku seletuse otsuses analüüsimata ning nende tõendite

mittearvestamise põhjendamata, eksis maakohus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2, samuti TsMS §

442 lg-s 8 sätestatu vastu. Samas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et see

maakohtu minetus võis mõjutada otsust. Y.Y. on andnud kostja positsiooni toetavaid selgitusi

ja ütlusi, et hageja ostis kostjalt töökorras ja puudusteta sõiduki ning hageja ise soovis viia

auto töökotta põhjusel, et eemaldada sellelt tahmafilter ning EGR-klapp, tunnistaja Y.Y.

kostja töötajana üksnes abistanud hagejat selles.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta Y.Y. ütlusi ja selgitust kui tõendeid TsMS § 238

lg 5 teise lause alusel arvestamata, kuid kindlasti ei saa nendele anda kostja soovitud kaalu.

Tunnistaja Y.Y. ütlustel ja selgitusel ei ole ringkonnakohtu arvates olulist tõendiväärtust.

Tunnistaja on kostja enda töötaja, kes vaidlusaluse sõiduki müügiga vahetult tegeles, ning

teised tõendid Y.Y. väidetut ei toeta. Teatud olulistes aspektides, eelkõige auto Autohospidali

toomise põhjuse ning EGR-klapi ning tahmafiltri vahetamise põhjuse osas, on Y.Y. ütlused

A.A. ütlustega (dtl 145 – 152) vasturääkivad (viidatud isikute ütlused ei saa olla samaaegselt

tõesed). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lähtuda A.A. ütlustest. Kõnealune tunnistaja ei ole

kummagi menetlusosalistega vahetult seotud ning puudub alus arvata, et ta oleks huvitatud

asja lahendamiseks hageja või kostja kasuks. Lisaks kinnitab A.A. väiteid kaudselt ka

ülalviidatud Stik Autolammutus OÜ arve.

8.5. Kostja esitatud diagnostikaleht (dtl 74, tõlge dtl 75) ei tõenda, et sõidukil selle ostmise ja

hagejale üleandmisel ajal puudusi ei olnud. Lisaks on hageja väitnud, et autol Stik

Autolammutus OÜ-s tuvastatud viga on mehhaaniline ning mootori diagnostikaga ei ole

sellist viga võimalik tuvastada. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei pruugi

diagnostika tunnistaja A.A. ütluste kohaselt näidata EGR-klapi tööd.

8.6. Maakohus ei ole eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel. Maakohtu tuvastatud asjaolude

põhjal on poolte vahel sõlmitud müügileping tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg 4

tähenduses. Hageja on käsitletav tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes ning kostja sõlmis

müügilepingu oma majandustegevuses. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva VÕS § 223 lg 5

redaktsiooni esimese lause järgi saab ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele

mittevastavus on oluline. Sama lõike teise lause järgi eeldatakse aga tarbijalemüügi korral, et

lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht

(vaidlustatud otsuse p-s 10), et tarbijalemüügi korral peab müüja (st kostja) tõendama, et

puudus on ebaoluline. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ei ole

tõendanud vaidlusaluse puuduse ebaolulisust. Ringkonnakohus kordab seejuures, et hageja on

puudusena välja toonud selle, et auto mootor kuumeneb kiiresti üle ning mootorist kaob jõud.

Hageja ei ole väitnud ega maakohus tuvastanud, et auto puuduseks oli vigane EGR-klapp või

tahmafilter.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja käsitlusega, nagu peaks hageja mh tõendama seda, et

Stik Autolammutus OÜ-s tuvastatud puudused ei ole tekkinud Autohospidali poolt tehtud

väidetavalt ebaseaduslikest remonttöödest. Tarbijalemüügi puhul tuleb VÕS § 218 lg 22 järgi

eeldada, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või

puuduse olemusega. Seega tõendamiskoormus on nende asjaolude osas samuti kostjal. Ka

TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes peab kostja tõendama oma väiteid, et puudused on tingitud

hagejast.

Apellatsioonkaebuse väidetest ei järeldu, et maakohus oleks pooli tõendamiskoormuse osas

eksitanud või et otsuses märgitud tõendamiskoormuse jaotusest lähtudes soovib kostja esitada

lisatõendeid või -seisukohti.

8.7. Kostja leiab, et lepingu tagasitäitmine on võimatu, kuna müüdud asjal pole enam sama

kvaliteeti. Auto on kostja arvates ebaseaduslikult ümber ehitatud. Kostja leiab, et see annab

talle aluse lepingu tagasitäitmisest VÕS § 111 või § 110 alusel keelduda. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et müügilepingu esemeks olev sõiduk oleks hävinud,

varastatud või oleks selle tagastamine mõnel muul sarnasel põhjusel objektiivselt võimatu.

Lepingust taganemise korral tuleb asi üldjuhul tagastada sellises seisundis, milles see parajasti

on. Puuduliku soorituse teinud pool (praegusel juhul kostja) peab arvestama, et puudustega

lepinguese võidakse talle tagastada.

Lepingu alusel üleantu endisel kujul tagastamise võimatuse korral näevad VÕS § 189 lg-d 2

ja 4 koosmõjus VÕS § 190 sätestatud piirangutega ette erinevaid hüvitamiskohutusi. Ühtegi

sellist nõuet hüvitise saamiseks ei ole kostja esitanud. Nõuete põhjendatuse korral saaks need

tasaarvestada hageja rahaliste nõuetega kostja vastu (ringkonnakohus ei anna siinkohal

hinnangut kostja taoliste võimalike nõuete õiguslikule põhjendatusele). Lisaks eelmärgitule

on VÕS §-de 110 ja 111 kohased vastuväited olemuselt ajutised ning selliste vastuväidete

esitamine ei anna alust jätta hagi rahuldamata, kuid kohus saaks teha poole taotlusel otsuse,

millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma

kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse (vt

nt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26, ja 20.06.2011, 3-2-1-57-11, p 38 koos nendes

viidatud kohtupraktikaga). Maakohtu menetluses kumbki pool selliseid taotlusi otsuse

täitmise korra kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1) ei esitanud.

9. Kostja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse määrata otsuse täitmise kord kindlaks

selliselt, et juhul kui hagi rahuldatakse, tuleb hagejal tagastada 16. mail 2023 ostetud sõiduk

kostjale sellises tehnilises seisukorras, nagu see 16. mail 2023 hagejale üle anti, kindlasti peab

autol olema tahmafilter ja EGR-klapp, ning auto peab sõitma sellisel viisil, nagu ta

müügiplatsilt lahkus (dtl 287). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kostja seda taotlust

rahuldada. VÕS § 223 lg 7 teise lause järgi muutub tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue

sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Asja

materjalidest nähtuvalt on hageja pakkunud nii 23. mai 2023. a lepingust taganemise

avalduses (dtl 13 – 14) kui ka 12. juuli 2023. a nõudekirjas (dtl 22 – 25) sõiduki tagastamist,

kuid kostja ei ole nendele hageja ettepanekutele sisuliselt vastanud, leides, et lepingust

taganemiseks alust ei ole (vt nt dtl 17). Kuna kohtute hinnangul on hageja lepingust kehtivalt

taganenud, on kostja sattunud sõiduki valduse vastuvõtmisega ise viivitusse. Seetõttu ei ole

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud otsuse täitmise korda hageja soovitult reguleerida.

Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 223 lg 7 esimese lause järgi toimub asja tagastamine

müüjale tarbijalemüügi lepingust taganemise korral müüja kulul.

Maakohtu tuvastatu põhjal ei ole kostjal õigust nõuda tahmafiltri ja EGR-klapi olemasolu

hageja poolt tagastataval sõidukil ega ka hüvitist nende puudumise eest, kuna need eemaldati

eelkõige kostjast endast tulenevatel asjaoludel või vähemasti asjaolude tõttu, mille esinemise

riisikot kostja kannab (VÕS § 190 lg 1 p 2). Puudustega asja üleandmise korral on ostja

vastutus asja halvenemise eest kuni taganemise aluseks olevate asjaolude teadasaamiseni

(VÕS § 189 lg 5) piiratud hoolsusega oma asjade ajamisel ning raske hooletuse ja tahtlusega

(VÕS § 189 lg 4 ja § 190 lg 1 p 3). Praegusel juhul ei saanud kostja taganemise tinginud

asjaoludest teada mitte enne 19. maid 2023.

10. Kuna ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.

11. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

11.1.

Hageja 2. aprillil 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud apellatsiooniastmes käibemaksu arvestamata kokku 1294 eurot ning koos

käibemaksuga 1578 eurot 68 senti. Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Lepinguline

esindaja vandeadvokaat A. Kivar on osutanud õigusabi mahus 7 tundi 49 minutit järgmiselt:

maakohtu otsuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine 24 min; apellatsioonkaebuse analüüs,

kliendi teavitamine ning kaebusele vastuse koostamine 5 t 15 min; ringkonnakohtu istungiks

ettevalmistamine 30 min; kohtuistungil osalemine 1 t; kohtuistungist kliendile ülevaate

esitamine 15 min ja menetluskulude nimekirja koostamine 25 min. Hageja on õigusabi

osutanud tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks).

11.2.

Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS §

176 lg 5). Hageja soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, kuna ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

11.3.

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

11.4.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm

29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja toimingutest ei ole apellatsiooniastmes põhjendatud

maakohtu otsuse esmane analüüs ja kliendi teavitamine (24 min). Need toimingud ei seondu

kostja esitatud apellatsioonkaebuse ega sellele vastamisega. Esindaja muud nimekirjas

märgitud toimingud (kokku 7 t 25 min) on asja mahtu ning keerukust arvestades

apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt

sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.

11.5.

Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsiooniastmes 1500 eurot 60 senti (1230 × 1,22) ning mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

11.6.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)