2-23-142403/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-23-142403

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Osaühing SILTRANS

vastu võla sissenõudmise kulu 40 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja Osaühing SILTRANS (registrikood 10160041),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AS ÜHISTEENUSED poolt Viru Maakohtu 30. jaanuari 2025. a otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 18. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult SILTRANS (kostja)

400 euro saamiseks. Maksekäsuosakond lõpetas 16. novembril 2023 maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite.

2. Hageja esitas 21. detsembril 2023 Viru Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 1010005443, 0204058496, 1010012329,

0204059268 ja 1040000321 kokku 200 eurot ja võla sissenõudmise kulu 200 eurot. Nõudeid

menetleti algselt käesolevas tsiviilasjas.

3. Maakohus eraldas 17. mail 2024 hageja nõuded, mis puudutasid leppetrahve nr

1010005443, 0204058496, 1010012329 ja 0204059268, käesolevast tsiviilasjast ning andis

hagi selles osas kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Käesoleva asja menetlusse jäid

nõuded, mis puudutavad leppetrahvi nr 1040000321.

4. Hageja esitas 16. septembril 2024 täpsustatud hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja parkis hageja poolt hallatavas eraparklas sõidukit. Kostja rikkus sõiduki parkimisel

parkimistingimusi. Parkimistingimuste rikkumise eest oli ette nähtud leppetrahv kuni 57

eurot. Kostjale tehti parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv 40 eurot (trahvi nr

1040000321). Leppetrahvi teade paigutati kostja sõiduki kojamehe vahele. Kostja on

leppetrahvi teate seega kätte saanud. Kostja ei esitanud hagejale leppetrahvinõuete osas

vastuväiteid. Kostjaga saadi enne kohtusse pöördumist kontakti, kuid kostja ei tasunud

leppetrahvi vabatahtlikult. Kostja tasus alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kättesaamist leppetrahvi 40 eurot. Kuna leppetrahv on tasutud, nõuab hageja kostjalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg 1 alusel vaid võla sissenõudmiskulusid 40 eurot.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei tõendanud leppetrahvinõude eeldusi. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud.

Kostja sõiduk ei olnud pargitud hageja poolt opereeritavas eraparklas. Hageja ei selgitanud,

mis kohustusi kostja rikkus. Hageja ei saa VÕS § 334 lõikest 4 tulenevalt leppetrahvi nõuda.

Hageja ei teatanud kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Hageja ei tõendanud

meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamist. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud ega seda

tunnistanud. Leppetrahvi tasus kostja eest kolmas isik. Kolmas isik soovib hagejalt alusetult

tasutud maksete tagastamist. Hagejal ei ole kostja vastu seega leppetrahvinõuet. Hagejal ei ole

sellest tulenevalt ka õigust nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot.

Sõidukit juhtis füüsiline isik, keda tuleb lugeda tarbijaks. Hageja ei saa VÕS §-le 113¹ lg 1

alusel seega sissenõudmiskulusid nõuda. Tarbijalt saab nõuda reaalselt kantud

sissenõudmiskulusid. VÕS §-s 113¹ ei kohaldu, kui põhinõudeks on lepinguline

leppetrahvinõue. Hageja ei saa iga leppetrahvi eest ka sissenõudmiskulusid nõuda. Hageja

rikastuks sellega.

Kolmas isik esitas hagejale nõude leppetrahvide nr 1040000321, nr 1010005443 ja nr

0204059268 eest makstud 120 euro tagastamiseks. Kolmas isik loovutas selle nõude kostjale.

Kostja nõuab hagejalt VÕS §-le 113¹ lg 1 alusel võla sissenõudmiskulu. Kostja nõue hageja

vastu on seega kokku 160 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude hageja vastu hageja nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus jättis 30. jaanuari 2025. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1200 eurot koos viivisega.

Hageja ja kostja ei ole parkimislepingut sõlminud. Hageja ei tõendanud, et kostjale kuuluv

auto oli 27. aprilli 2023 pargitud hageja poolt opereeritavasse, territoriaalselt märkidega

piiritletud parklasse. Sõiduk oli pargitud parkimistahvlist ettepoole. Märgi mõjuala kohaldub

märgi taha jäävale alale. Hageja ei saa seega kostjalt leppetrahvi ega sissenõudmiskulusid

nõuda.

Hageja ei ole kolmanda isiku poolt trahvide eest hagejale tasutud summat tagastanud, loeb

kohus kolmanda isiku poolt tasutud 40 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kuna

sissenõudmiskulud on tasutud, ei saa hageja neid nõuda.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 aluse

hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus rikkus TsMS § 436 lõikeid 1, 2 ja 4 ning § 442 lõiget 8. Maakohtu otsus on

põhjendamata, vastuoluline ja üllatuslik. Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt.

Hageja ja kostja vahel oli parkimisleping sõlmitud. Sõiduteelt ära keeramisel, sissesõidul

paremal on parkimistingimused nähtaval. Parkimistingimused asuvad mitmes kohas, et

parkijad saaksid aru, et need kehtivad. Väide, et sõiduk oli pargitud parkimistingimustest

ettepoole, ei tähenda seega, et parkimistingimused ei oleks selles kohas kehtinud. Kostja enda

poolt kohtule esitatud videos on näha, et sissesõidul on parkimistingimused. Parkimisala oli

enne seinal olevat märki tähistatud. Seina ääres olnud postil olid parkimistingimused

paigaldatud mõlemale poole, s.o ka teisel pool asus sama märk. Parkimistingimused kehtisid

seega ka alal, kus kostja parkis.

Kohus ei saanud lugeda kolmanda isiku poolt makstud 40 eurot tasutuks sissenõudmiskulude

katteks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et raha tasuti leppetrahvinõude katteks.

Hageja ei saanud kostja poolt 20. detsembril 2024 maakohtule esitatud seisukohale vastata.

Maakohus ei teinud kostja seisukohta hagejale õigel ajal nähtavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus hagejale tagastada.

9. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas ei ületa hagihind hagis esitatud

nõuetelt TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse

asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

10. Maakohus ei ole andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse

edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul

ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi, samuti ei

hinnanud kohus ebaõigesti tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme selliselt, et see võis

mõjutada lahendit.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist.

Sellise nõude rahuldamine eeldab mh, et hageja võib nõuda kostjalt viivist. Viivise nõude

eelduseks on VÕS § 113 lg 1 järgi omakorda rahalise kohustuse täitmisega viivitamine.

Hageja saab seega nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kui hagejal on või oli kostja

vastu rahaline nõue, mille täitmisega oli kostja viivitusse sattunud.

Hageja tugineb hagis sellele, et hagejal oli kostja vastu sissenõutavaks muutunud

leppetrahvinõue, mille kostja tasus alles pärast kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamist. Leppetrahvi nõude eelduseks on VÕS § 158 lg 1 järgi, et poolte vahel oleks

sõlmitud kehtiv leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse

kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et parkimislepingu

sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Kuna parkimislepingu sõlmimine ei ole tõendatud, ei

ole hagejal alust nõuda kostjalt VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi ega ka leppetrahvi

maksmisega viivitamise tõttu VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist.

11. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 17 märkinud, et loeb kolmanda isiku poolt 7.

novembril 2023 hagejale makstud 40 eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks.

Ringkonnakohus märgib, et see maakohtu järeldus on vastuolus maakohtu tuvastatuga, et

parkimislepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Lisaks on maakohtu seisukoht pooletele üllatav,

kuna menetlusosaliste vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et 40 euro tasumisega soovis

kolmas isik täita hageja (vaieldavat) leppetrahvinõuet. TsMS § 436 lg 4 teise lause järgi ei või

kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui

kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse

avaldada oma seisukoht. Maakohus ei ole arutanud pooltega võimalust lugeda kõnealune 40

eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks. Samas ei mõjuta see maakohtu minetus asja

lahendust, kuna hagejal sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet kostja vastu ei ole.

12. Asja materjalidest otsustas maakohus 27. novembri 2024. a määrusega lahendada asja

TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses ning andis sellest lähtuvalt pooltele võimaluse

esitada kohtule kõik asjas tähtsust omavad ja seni esitamata avaldused, dokumendid ja

taotlused hiljemalt 23. detsembriks 2024 ning seisukohad vastaspoole seisukohtade või

taotluste osas hiljemalt 10. jaanuariks 2025. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tehti see

määrus menetlusosalistele nähtavaks 29. novembril 2024 ning toimetati hageja esindajale

samal päeval E-toimikus ka kätte. Kostja 20. detsembril 2024 esitatud seisukoht tehti KIS-i

andmete põhjal hageja lepingulisele esindajale nähtavaks 6. jaanuaril 2025, mis oli

esmaspäev, mitte reede, nagu hageja väidab apellatsioonkaebuses. Hagejal jäi ringkonnakohtu

hinnangul seega piisavalt aega, et kostja 20. detsembri 2024. a seisukohale soovi korral 10.

jaanauriks 2025 (s.o reedeks) vastata. Kui hageja pidas vastamiseks jäänud aega (7. – 10.

jaanuarini) liiga lühikeseks, oleks heasukselt käituv menetlusosaline taotlenud kohtult tähtaja

pikendamist (TsMS § 64 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks tähtaja pikendamist

taotlenud.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud talle pärast 3. jaanuari 2025

ise eraldi teada andma, et kostja on esitanud 20. detsembril 2024 seisukoha (lisaks

menetluskulude nimekirjale). Menetlusosaline peab näitama ise üles mõistlikku hoolsust tema

osalusel toimuvate menetluste suhtes ning jälgima talle kohtu poolt E-toimiku kaudu

edastavaid teateid.

Lisaks ei selgu apellatsioonkaebusest, millised olulised seisukohad või taotlused jäid hagejal

maakohtu väidetava minetuse tõttu esitamata. Kostja 20. detsembril 2024 esitatud seisukoht ei

sisalda võrreldes varasemas menetluses esitatuga midagi oluliselt uut. Seisukohas kostja

suures osas üksnes kordab juba 25. jaanuari 2024. a hagivastuses toodud vastuväiteid.

13. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

14. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

kostjale kätte. Kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.

15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole

apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on hagejal õigus taotleda

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu

tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto

number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)