2-25-4384/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedS.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu
Legislator headnote
AI generated2-25-4384/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2025. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-4384
Tsiviilasi
S.S hagi E.N vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: S.S (isikukood XXX );
Kostja: E.N (isikukood XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
23.04.2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada S.S hagi E.N vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada S.S ja E.N abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. Jätta S.S menetluskulud 50% ulatuses E.N kanda ja E.N menetluskulud täielikult
tema enda kanda.
4. Määrata kindlaks S.S menetluskulude suurus summas 100 eurot ja mõista E.N-ilt
vastavalt resolutsiooni p 3 menetluskulude jaotusele S.S kasuks välja 50 eurot.
5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte
perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi
ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu
registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted
abikaasaga on lõppenud. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja
ei ilmunud 07.03.2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama.
2. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid ei esitanud kohtule hagi suhtes vastust.
3. Kohus pidas 23.04.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Kostja teatas,
et on nõus abielu lahutamisega. Mõlemad pooled kinnitasid, et soovivad abielu lahutada
ega näe võimalust ja soovi seda taastada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega
ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse
abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude
üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1
kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust
arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu
lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,
millal kohtuotsus jõustub.
5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dokumendi nr 9-2014/225). Kohus jõudis hageja
hagiavalduse ja poolte suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted
on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam ja mõlemad
soovivad abielu lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pea kohus otstarbekaks määrata pooltele
PKS § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte
vahel sõlmitud abielu.
Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb
menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud
ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja on hagis taotlenud,
et tema poolt tasutud riigilõiv tuleks menetluskuluna jagada võrdselt hageja ja kostja
vahel.
8. Kuna kohus tuvastas, et kostja tegevuse(tuse) tõttu ei õnnestunud pooltel lahutada abielu
kohtuväliselt (kostja ei ilmunud eelnevalt kokku lepitud kuupäevaks, s.o 07.03.2025
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama), siis peab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel õiglaseks
jätta vastavalt hageja taotlusele hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning
kostja menetluskulud täielikult tema enda kanda.
9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud
riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kinnitusel on tema ainsaks menetluskuluks
hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Sellest lähtuvalt määrab
kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 100 eurot ning mõistab kostjalt
vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja 50% 100 eurost, s.o 50 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
Alo Noormets
kohtunik