Legislator Case Law & Legislation
2-25-4384/7 AI generated

2-25-4384/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-25-4384/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu

Legislator headnote

AI generated

2-25-4384/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu

Keywords

AI generated
remission of costs unnecessary costs cost recovery obligation to advance costs disability-related expenses withdrawal of action
AI generated
2-06-8756/4
11.04.2006.a. esitas … hagi … vastu abielu lahutamise nõudes. … ja … on abielus alates 28.08.1987.a. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja ei ole nõus lahutama abielu Perekonnaseisuametis.
2-23-6408/8
A. R. (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi V. R. a (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. Hageja soovib abielu lahutamist, kuivõrd abielulist kooselu enam ei ole ning seda taastada ei ole võimalik. Suhted on aastate jooksul üha halvenenud ja kostja on perest ka varem eraldi elanud. Koosoldud ajad on olnud tüliderohked ja konfliktsed, poolte vahel puudub teineteisemõistmine ja usaldus. Poolte abielulised suhted lõppesid alates 21. detsembrist 2022. 27 detsembril 2022 kolis kostja välja hagejale kuuluvast eluasemest. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid perekonnaseisuametis abielu lahutamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja leppimisaega ei soovi.
2-25-3525/14
Hageja esitas 06.03.2025 hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.
2-24-7946/13
I. S. (hageja) esitas 20. mail 2024 hagi G. L. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse ja hageja poolt 25. juunil 2024 antud selgituste kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning pooled ei ela koos ega suhtle juba seitse aastat. Pärast seda, mida kostja lapsega tegi, ei soovi hageja kostjaga abiellus olla ega koos elada. Perelepitust ei ole mõtet pakkuda.
2-24-7133/12
X (hageja) esitas 7. mail 2024 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX Linnavalitsuses xx.xx.xxxx. a. Poolte abielusuhted lõppesid 2023. a maikuus, kui kostja kolis xxx kohtuistungi ootamise eesmärgil. Pooled tülitsesid palju, kostja sõimas ja mõnitas hagejat. Hagejal ei ole kostja vastu enam tundeid. Hagejal puudub soov abielusuhteid taastada.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4384

Tsiviilasi

S.S hagi E.N vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: S.S (isikukood XXX );

Kostja: E.N (isikukood XXX);

Kohtuistungi toimumise aeg

23.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.S hagi E.N vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada S.S ja E.N abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Jätta S.S menetluskulud 50% ulatuses E.N kanda ja E.N menetluskulud täielikult

tema enda kanda.

4. Määrata kindlaks S.S menetluskulude suurus summas 100 eurot ja mõista E.N-ilt

vastavalt resolutsiooni p 3 menetluskulude jaotusele S.S kasuks välja 50 eurot.

5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.S (edaspidi ka hageja) esitas 20.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.N (edaspidi

ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu

registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted

abikaasaga on lõppenud. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja

ei ilmunud 07.03.2025 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama.

2. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid ei esitanud kohtule hagi suhtes vastust.

3. Kohus pidas 23.04.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Kostja teatas,

et on nõus abielu lahutamisega. Mõlemad pooled kinnitasid, et soovivad abielu lahutada

ega näe võimalust ja soovi seda taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse

abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude

üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1

kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (dokumendi nr 9-2014/225). Kohus jõudis hageja

hagiavalduse ja poolte suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted

on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam ja mõlemad

soovivad abielu lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pea kohus otstarbekaks määrata pooltele

PKS § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte

vahel sõlmitud abielu.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Hageja on hagis taotlenud,

et tema poolt tasutud riigilõiv tuleks menetluskuluna jagada võrdselt hageja ja kostja

vahel.

8. Kuna kohus tuvastas, et kostja tegevuse(tuse) tõttu ei õnnestunud pooltel lahutada abielu

kohtuväliselt (kostja ei ilmunud eelnevalt kokku lepitud kuupäevaks, s.o 07.03.2025

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahutama), siis peab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel õiglaseks

jätta vastavalt hageja taotlusele hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning

kostja menetluskulud täielikult tema enda kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kinnitusel on tema ainsaks menetluskuluks

hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Sellest lähtuvalt määrab

kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 100 eurot ning mõistab kostjalt

vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja 50% 100 eurost, s.o 50 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik