2-24-120064/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120064

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagiavaldus Z.A (Z.A) vastu raha tasumise

nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Lepinguline esindaja Anu Volokitin

Kostja

Z.A (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) ja Z.A (Z.A,

isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1.

Z.A (isikukood XXX) tasub kokku summa 487 (nelisada kaheksakümmend seitse)

eurot 10 (kümme) senti (põhivõlgnevus 234,68 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot,

viivised 67,42 eurot, õigusabikulud 85 eurot ja pool riigilõivu 70 eurot) tasudes

märgitud summa CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820)

arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-s, viitenumber xxx, järgneva maksegraafiku alusel:

Kuupäev

Osamakse summa (eur)

12.05.2025

50,00

12.06.2025

50,00

12.07.2025

50,00

12.08.2025

50,00

12.09.2025

50,00

12.10.2025

50,00

12.11.2025

50,00

12.12.2025

50,00

12.01.2026

50,00

12.02.2026

37,10

1 (3)

KOKKU:

487,10

1.2.

Z.A (Z.A, isikukood XXX) poolt kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1

(kompromiss punktis 1) märgitud makse tasumisega viivitamisel kohustub Z.A tasuma

viivist põhinõudelt (234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot 68 (kuuskümmend

kaheksa) senti) 0,065% (null koma null kuuskümmend viis protsenti) päevas iga

tasumisega viivitatud päeva eest.

1.3.

Z.A (Z.A, isikukood XXX) poolt kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1

(kompromiss punktis 1) märgitud osamakse tasumisega viivitamise korral on Elisa Eesti

AS-il (registrikood 10069659) õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja Z.A

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

1.4.

Kompromissiga reguleerimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.5.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-i 432 järgi. Nimetatud sätte kohaselt kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-120064.

3. Tagastada Elisa Eesti AS-ile (registrikood 10069659) riigilõiv 37 (kolmkümmend seitse)

eurot 50 (viiskümmend) senti ja kanda CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820) arveldusarvele xxx.

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) taotlus riigilõivu 32

(kolmkümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud menetluskulud Z.A (Z.A, isikukood

XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS-i (hageja) hagi avaldus Z.A (kostja) vastu

raha tasumise nõudes. Kohtule on esitatud menetlusdokument, mis sisaldab poolte sõlmitud

kompromissilepingut.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

2 (3)

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss

tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas

menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja

sama haginõude üle.

3. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi

vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu

ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ning hagimenetluses riigilõivu 75

eurot. Hageja taotleb riigilõivu 70 eurot tagastamist ja kolmanda isiku arveldusarvele kandmist.

Kohus on seisukohal, et TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt on hagejal õigus taotleda

hagimenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagejal puudub õigus tagasi saada maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus rahuldab seetõttu hageja taotluse osaliselt ja tagastab

hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, see on 37,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja taotluse riigilõivu 32,50 euro tagastamiseks. Kohus määrab riigilõivu 37,50 eurot

tagastamise hageja osundatud kolmanda isiku arveldusarvele.

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled

leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud osaliselt ning tasub need kompromissina

makstava rahasumma osana. Kohus jätab eeltoodut arvestades poolte ülejäänud menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)