2-25-4841/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedD.D (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse B.M-i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus jättis 4. aprillil 2025 hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate
Legislator headnote
AI generated2-25-4841/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus jättis 4. aprillil 2025 hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-4841
Kohtuasi
D.D hagi B.M-i vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja D.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.O
Kostja B.M (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata D.D hagi B.M-i vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5
kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. D.D (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse B.M-i vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Kohus jättis 4. aprillil 2025 hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma selge nõude
1 (3)
ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hagejale on kohtu kiri kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3
alusel 9. aprillil 2025. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 21. aprillil 2025. Hageja kohtu
määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik
esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta.
4. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud
muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta
hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse
ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole
hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu
määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse
võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi
vaatamata.
Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele
(TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses
märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue
(hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Kohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma selge nõude ja hagi
aluseks olevad asjaolud. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei
kõrvaldanud. Hagis sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust
tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg
2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel
avaldaja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel
kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse
võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja
menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui
kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et
avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejatele, et
hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejatelt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
2 (3)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)