2-22-134820/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-134820

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

TomRuz OÜ hagi O.J-i

vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TomRuz OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

981,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TomRuz OÜ (registrikood 16479720),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja O.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andrei Plešanov

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta TomRuz OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TomRuz OÜ (hageja) esitas 10.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse O.J-ilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele

kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 27.10.2022 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 08.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võla

väljamõistmiseks, mida hiljem täpsustas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

22.08.2022 lepingu, mille kohaselt võttis kostja rendile sõiduki, Dodge Charger (xxxxxx),

ajavahemikul 22.08.2022-26.08.2022. Sõidukile oli paigaldatud asukoha tuvastamise

seade ja hageja sai jälgida sõiduki paiknemist, kiiruse ületamist ja peatuste tegemist.

3. Kostja hakkas koheselt pärast lepingu sõlmimist ületama lubatud kiirust. Hageja hoiatas

kostjat, et ütleb lepingu üles. Kuna kostja ei reageerinud hageja hoiatusele ja jätkas

kiiruse ületamist, siis hageja teavitas 26.08.2022 kostjat, et seoses kiiruse ületamistega on

leping ennetähtaegselt lõpetatud. Kostja rikkus lepingut, kuna ei kasutanud hageja vara

ohutult.

4. Kostja ei olnud nõus sõidukit koheselt tagastama ning hageja deaktiveeris sõiduki ja tuli

ise sõidukile järele. Kui hageja sõidukile järgi tuli, oli auto kütusepaak pooltühi ning auto

oli seest ja väljast must. Vastavalt lepingu p 12.9 on kostja kohustatud tagastama sõiduki

täis paagiga. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale puuduoleva kütuse

(30 l) eest 59,40 eurot (1,98 eurot liiter). Vastavalt lepingu p 12.9 on kostja kohustatud

tasuma hagejale ka menetlustasu summas 50 eurot. Vastavalt lepingu p 12.5, mille

kohaselt kui kostja jätab sõiduki kohta, mida hageja varem kirjalikult ei aktsepteeritud, on

kostja kohustatud maksma kahjutasu. See on 3,50 eurot kilomeetri kohta, mis jäävad

nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu kohaselt tuli tagastada.

Kostja on kohustatud tasuma hagejale kahjutasu seoses sõiduki Jõhvist Tallinnasse

transportimisega summas 584,50 eurot. Vastavalt lepingu p 12.10 on kostja kohustatud

tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, tuleb

maksta 200 eurot teenustasu. Kostja on kohustatud tasuma hagejale teenustasu

puhastamata sõiduki eest summas 200 eurot. Hageja on esitanud kostjale arve 28.09.2022

maksetähtajaga 05.09.2022 kokku summas 893,90 eurot. Seega alates 06.09.2022 tekkis

hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist.

5. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 893,90 eurot,

viivise 08.11.2022 seisuga 15,40 eurot ning viivised alates 09.11.2022 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pole ületanud nii suures ulatuses kiirust, mis

annaks hagejale aluse lepingu erakorraliselt lõpetada ja sõiduki kostja nõusolekuta

deaktiveerida. Viimane toiming ei tulenenud ka pooltevahelisest lepingust ja tegemist on

hageja omavolilise käitumisega. Kostja planeeris täita kõiki lepingust tulenevaid

kohustusi, sh sõiduki täis tankida ja vajadusel seda puhastada, ja tagastada seda lepingus

määratud ajaks ning kohale, kuid hageja ei võimaldanud seda. Kostjale jääb ka

ebaselgeks, millisel konkreetsel alusel ja millise tahteavaldusega on hageja lepingu

erakorraliselt lõpetanud. Lepingu punktid 3.3 ja 12.4 näevad hagejale ette õiguse leping

lõpetada juhul, kui sõidukit kasutatakse ralli-, test- ja võidusõitudel. Kostja ei ole seda

teinud.

7. Ebaõige on hageja poolt rajada etteheiteid kiiruseületamisest oma tarkvara andmetele,

kuivõrd nende näol pole tegemist tüübikinnitustunnistuse ja taatlemistunnistusega

mõõtmeseadme abil saadud andmetega.

8. Hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded on seadusega vastuolus. Alternatiivselt palub

kostja leppetrahve vähendada.

9. Hageja on sõiduki deaktiveerimisega rikkunud lepingut, kuivõrd tegi tehniliselt võimatuks

sõidukit kasutada kuni lepingu tähtaja lõpuni (26.08.2022 kl 22:00). Esitatud arve järgi

maksis kostja hagejale 5 päeva eest 299 eurot ja hageja väidetud lisapiirangu ületamisel

veel 140 eurot ehk kokku 439 eurot. Kostja alandab hinda, kuna pole tervikuna teenust

saanud, ehk viiest päevast sai ta sõidukit kasutada vaid 4 päeva. Sama arve järgi on

sõiduki üürihind 1 päeva kohta 59,8 eurot. Arvestades sellega teeb kostja tasaarveldamise

avalduse, millega nõuab üürimakse tagastamist 59,8 euro ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 21.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist.

11. Kohus luges tuvastatuks, et pooled on 22.08.2022 sõlminud lepingu, mille alusel hageja

rentis kostjale sõiduki Dodge Charger (xxxxxx), ajavahemikul 22.08.2022 - 26.08.2022

(dtl 117-120). Sõiduk tuli tagastada Mauruse Maja juurde kell 22.00 (kostja vastuse p 1 dtl

214; kostja kiri dtl 122). Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja pärast lepingu sõlmimist

ületama korduvalt lubatud sõidukiirust, mille tõttu hageja ütles lepingu 26.08.2022

ennetähtaegselt üles.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik

(rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning

võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava

vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt

kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS peatükist

16 (rendileping) ei tulene teisiti. VÕS § 313 lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki

lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle

esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja

mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Pooled on lepingu

p-s 12.4 kokku leppinud, et hagejal on igal ajal õigus nõuda sõiduki tagastamist ja leping

üles öelda, kui kostja rikub käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

13. Hageja on viidanud, et ütles lepingu erakorraliselt üles 26.08.2022 kell 15.05 kirja teel,

hoiatades kostjat eelnevalt. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodist 22.08.2022

kuni 29.08.2022 (dtl 89-115, tõlge 121-124). Kuna hageja poolt viidatud kirjavahetuses ei

ole üheselt väljendatud, et hageja ütleb erakorraliselt rendilepingu üles, siis ei ole kohtu

hinnangul täidetud lepingu erakorralise ülesütlemise formaalne eeldus ning see ei toonud

kaasa rendilepingu lõppemist isegi juhul, kui rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

oleks eksisteerinud materiaalsed alused.

14. Samas oli kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ka materiaalseid

aluseid lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on öelnud lepingu üles viidates

sellele, et kostja on korduvalt kiirust ületanud. Kohus märkis, et pooled ei ole lepingus

kokku leppinud, et kiiruse ületamine annaks hagejale õiguse lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks. Sõidukiiruse ületamine ei ole samastatav lepingus viidatud ralli-, test-, või

võidusõitudel osalemisega. Samuti ei tõenda kohtu hinnangul hageja poolt esitatud

tõendid, et kostja oleks liikluseeskirju rikkunud (dtl 38-50, 72-88, 294-198). Ühestki

hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et sõidukile paigaldatud GPS seade vastaks

kiirusmõõturile sätestatud nõuetele. Lisaks ei ole hageja LE § 193 kohaselt pädevaks

isikuks, kellel oleks õigus liiklusjärelvalvet teostada. Puuduvad ka tõendid, et politsei

oleks kostjat trahvinud või kiiruse ületamine oleks fikseeritud politsei kiiruse

automaatkaameratega vm.

15. Eeltoodust tulenevalt on rendilepingu erakorraline ülesütlemine tühine.

16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 893,90 eurot kostjale

29.08.2022 esitatud arve alusel. Nimetatud arve koosneb puuduoleva kütuse tasust lepingu

p 12.9 alusel summas 59,40 eurot ning menetlustasust 50 eurot, sõiduki transportimise

(Jõhvi-Tallinn) kahjutasust lepingu p 12.5 alusel summas 584,50 eurot ning teenustasust

puhastamata sõiduki eest vastavalt lepingu p-le 12.10 summas 200 eurot (dtl 52).

17. Lepingu p 12.5 kohaselt, kui rentnik jätab sõiduki kohta, mida rendileandja varem

kirjalikult ei aktsepteerinud, on rentnik kohustatud maksma kahjutasu 3,50 eurot iga

kilomeetri kohta, mis jäävad nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu

kohaselt tagastada tuli. Lepingu p 12.9 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama

sõiduki täis paagiga. Kui see nii ei ole, siis arvestatakse kütusekulule juurde lisatasu 50

eurot. Lepingu p 12.10 sätestab, et rentnik on kohustatud tagastama sõiduki seest

tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see nii ei ole, siis tuleb maksta 200 eurot

teenustasu. Seega on pooled sõlminud leppetrahvikokkulepped lepingu rikkumise korral.

Kohus asus seisukohale, et lepingu p-d 12.5, 12.9 ja 12.10 on tühised. VÕS § 334 lg 4

kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub

üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Sisuliselt välistab

kõnealune lõige üürniku ja üürileandja vahelised leppetrahvi kokkulepped. Isegi juhul, kui

antud lepingu punktid ei oleks tühised, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks

lepingut rikkunud. Hageja on enne lepingu lõppemist sõiduki deaktiveerinud ning sellele

järele tulnud. Seega puudus kostjal reaalne võimalus ka lepingu punkte 12.5, 12.9 ja 12.10

täita. Kuna kostja ei saanud sõidukit pärast hagejale üleandmist enam kasutada, siis ei

olnud tal ka võimalik seda vajadusel puhastada või kütust lisada.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi

esimese astme kohtule.

19. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et lepingu ülesütlemine on tühine. Hageja poolt esitatud

kirjavahetusest ilmneb selgelt, et hageja on lepingu üles öelnud. Väär on maakohtu

seisukoht, et sõidukile paigaldatud GPS seade ei tõenda kiiruse ületamist. Lisaks on kostja

e-kirjavahetuses kiiruseületamist tunnistanud. Kostja poolt korduv kiiruse ületamine sai

olla aluseks lepingu ülesütlemiseks. Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 334 lõiget 4.

Hageja nõue ei sisalda leppetrahvi. Lisaks lubaks VÕS § 334 lg 4 leppetrahvi nõudmist

auto tagastamata jätmise puhuks.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS §

657 lg 1 p 21).

22. Kolleegiumi hinnangul kvalifitseeris maakohus poolte vahel sõlmitud lepingu ebaõigesti

rendilepinguks. Kuigi ka pooled on lepingut ise nimetanud rendilepinguks, tuleb lepingu

hindamisel lähtuda selle sisust. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik

(rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning

võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava

vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 271 järgi kohustub

üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja

üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eelnimetatud lepingud

eristuvad selle poolest, et lisaks lepingu eseme kasutusse andmisele, on rendilepingu järgi

rendileandjal kohustus võimaldada rentnikule rendilepingu esemest korrapärase

majandamise reeglite järgi saadavat vilja. Üürilepingu eesmärgiks on üksnes

lepingueseme kasutamise võimaldamine. Kuna antud juhul oli lepingu eesmärgiks üksnes

sõiduki kasutamine, vastab leping üürilepingu tunnustele.

23. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui

tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa

ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid

huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Vastavalt VÕS § 313 lg-le 2 on

erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314-319 nimetatud

asjaoludel. VÕS § 315 lg 1 p 1 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik

või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt käesoleva

seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustust. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.4

kohaselt on hagejal igal ajal õigus nõuda sõiduki tagastamist ja leping üles öelda, kui

kostja rikub lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja

käsitlema sõidukit hoolikalt ja kohusetundlikult. VÕS § 276 lg 2 järgi peab üürnik

kasutama asja hoolikalt.

24. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud.

Maakohus leidis, et kiiruse ületamine on nõuetekohaselt tõendamata, kuna sõidukile

paigaldatud GPS seade ei vasta kiirusmõõturile Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud

nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele sätestatud nõuded on kehtestatud seoses liiklusjärelevalve teostamisega. See

ei välista, et eraõigussuhtes võivad pooled kiiruse ületamist (lepingurikkumist) tõendada

ka tõenditega, mis ei vasta eeltoodud määrusega kehtestatud nõuetele. TsMS § 229 lg 1

kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte

nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja

õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 on dokumentaalne

tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega

või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja,

mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik

kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

25. Käesoleval juhul on hageja esitanud GPS seadme andmed, mille kohaselt on kostja

korduvalt ületanud kiirust oluliselt, sealhulgas sõitnud korduvalt 20 km/h ja 30 km/h

lubatust kiiremini, sealhulgas üks kord lubatust 53 km/h kiiremini (dtl 72-88, 428-477).

Sõidukile GPS seadme paigaldanud äriühingu CarCops OÜ selgituse kohaselt võib

seadme mõõteviga olla +- 5-8 km/h (dtl 295-298). Seega ka arvestades mõõteviga ületas

kostja korduvalt kiirust oluliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on lubatud sõidukiiruse

ületamine piisavalt tõendatud. Sealhulgas on kostja kohtumenetluse eelne esindaja kostja

kiiruse ületamist tunnistanud (dtl 223-224).

26. Kolleegium leiab, et sõidukiiruse olulisel ületamisel suureneb oluliselt liiklusõnnetuse (sh

vaidlusaluse sõiduki kahjustamise) risk ning kostja, ületades lubatud sõidukiirust oluliselt

korduvalt, on rikkunud lepingu p-st 3.1 ja VÕS § 276 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada

sõidukit hoolikalt. Sealhulgas on hageja kostjat kiiruse ületamise eest ka hoiatanud (dtl

89-115, 121-124). Seega on täidetud VÕS § 315 lg 1 p 1 sätestatud tingimused

üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

27. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. TsÜS § 68 lg 2 järgi on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt

avaldub tahe tuua kaasa õiguslikult tagajärg. Vastavalt TsMS § 68 lg-le 3 on kaudne

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Hageja ei ole esitanud kostjale tahteavaldust, milles oleks lepingu sõnaselgelt üles öeldud.

Samas hageja deaktiveeris sõiduki, millega tegi kostjale võimatuks sõidukiga sõitmise.

Ringkonnakohtu hinnangul saab sõiduki deaktiveerimisest järeldada hageja tahet öelda

üürileping ennetähtaegselt üles.

28. Ülaltoodust tulenevalt on hageja üürilepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv.

29. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu p 12.5 alusel sõiduki kokkulepitud kohta

tagastamata jätmise eest 584,50 eurot, lepingu p 12.9 alusel puuduoleva kütuse eest 59,40

eurot ja menetlustasu 50 eurot ning lepingu p 12.10 alusel sõiduki puhastamata jätmise

eest 200 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise.

30. Lepingu p 12.5 sätestab, et kui kostja jätab sõiduki kohta, mida hageja varem kirjalikult ei

aktsepteerinud, on kostja kohustatud maksma kahjutasu. See on 3,50 eurot iga kilomeetri

kohta, mis jäävad nende kohtade vahele, kus sõiduk ära anti ja kus see lepingu kohaselt

tuli tagastada. Hageja nõuab seoses sõiduki Jõhvist Tallinnasse transportimisega

kahjuhüvitist 584,50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et viidatud nõue on põhjendamatu.

Kostja ei saanud täita kohustust viia üürilepingu lõppemisel sõiduk kokkulepitud kohta

(Tallinnas Mauruse Maja juurde), kuna hageja deaktiveeris sõiduki. VÕS § 101 lg 3

sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot

ta kannab. Kuna kostjal puudus võimalus viia sõiduk Tallinnasse Mauruse Maja juurde

hageja poolt sõiduki deaktiveerimise tõttu, siis ei saa hageja tugineda asjaolule, et kostja

jättis sõiduki tagastamata kokkulepitud kohta, ega nõuda ka lepingu p 12.5 järgset

kahjuhüvitist.

31. Lepingu p 12.9 kohaselt on kostja kohustatud sõiduki tagastama täispaagiga. Kui see nii ei

ole arvestatakse kütusekulu juurde lisatasu 50 eurot. Hageja nõuab puuduoleva kütuse (30

liitrit) eest 59,40 eurot (1,98 eurot/liiter). Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue puuduoleva

kütuse eest on tõendamata, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid kütuse maksumuse kohta.

Hageja väide, et puuduoleva kütuse hind on 1,98 eurot/liiter, on paljasõnaline. Selle

kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohtul puudub alus määrata kahjuhüvitise

suurust VÕS § 127 lg 6 alusel, kuna kahju täpne suurus oleks olnud kindlaks tehtav.

Samuti on põhjendamatu hageja nõue kütusekulu lisatasu (mida hageja on nimetanud

menetlustasuks) 50 eurot väljamõistmiseks. Tegemist ei ole tegelikult tekkinud kahju

hüvitamise nõudega, vaid kokkuleppelise täiendava kahju hüvitise nõudega juhuks, kui

sõidukit ei tagastata täispaagiga. VÕS § 158 lg 3 järgi kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju

summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. VÕS § 334 lg 4

sätestab, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist

kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kulude kandmise kokkulepe või vastav

kokkulepe äriruumi üürilepingus või leppetrahvikokkulepe üüritud asja

tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Seega on leppetrahvikokkulepe lubatud üksnes

asja tagastamiskohustuse (VÕS § 334 lg 1) rikkumise puhuks. Kütuse lisatasu maksmise

kokkulepe, millele kohalduvad VÕS § 158 lg 3 kaudu leppetrahvi sätted, ei ole kokkulepe

VÕS § 334 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise puhuks. Seega on kokkulepe kütuse

lisatasu kohta tühine, mistõttu puudub hagejal selle nõudeõigus. Lisaks ei saaks hageja

nõuda kütuse lisatasu seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit täispaagiga tagastada

hagejast tuleneva asjaolu tõttu, kuna hageja deaktiveeris sõiduki (VÕS § 101 lg 3).

32. Hageja nõuab sõiduki puhastamata jätmise eest 200 eurot. Lepingu p 12.10 sätestab, et

kostja on kohustatud tagastama sõiduki seest tolmuimejaga ja väljast puhastatuna. Kui see

nii ei ole, tuleb maksta 200 eurot teenustasu. Seega ei nõua hageja tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist, vaid tegemist on kokkuleppelise kahjuhüvitisega, millele VÕS § 158 lg

3 kaudu kohalduvad leppetrahvi sätted. Puhastamise teenustasu maksmise kokkulepe ei

ole kokkulepe VÕS § 334 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise puhuks. Sellest tulenevalt

on kokkulepe puhastuse teenustasu maksmise kohta tühine (VÕS § 334 lg 4), mistõttu

hagejal puudub selle nõudeõigus. Lisaks ei saaks hageja nõuda lepingu p 12.10 järgset

puhastuse teenustasu seetõttu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit puhastada hagejast

tuleneva asjaolu tõttu, kuna hageja deaktiveeris sõiduki (VÕS § 101 lg 3).

33. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus lõppjärelduses hagi õigesti rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)