2-24-127749/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-127749

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.R vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 31.03.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

20.02.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. U.R-il

ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U.R-ilt (kostja) 1935,14 euro saamiseks. Maksekäsu osakond tegi

2-24-127749

02.08.2024 võlgnikule makseettepaneku. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas maksekäsu osakond 19.11.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus kohustas hagejat 19.11.2024 määrusega esitama nõue ja seda põhjendama

hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavat riigilõivu ning esitama kostja aadressi ja

sidevahendite andmed. Maakohus lisas määrusesse selgitused tarbijakrediidilepingu kohta.

Mh selgitas maakohus, et krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu

sõlmituks lugemise eeldusi: seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise

kohustus ja seda on rikutud. Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud

VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis

tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal,

millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning

millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas (viimast

ka siis, kui tarbija on lepingu digiallkirjastanud, sest digiallkirjastamine ei tähenda, et tarbija

sai lepingudokumendid). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja

tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja

vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud

andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Sidevahendi teel

tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil

mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

Hageja peab selgelt välja tooma faktiväited nii, et need sisaldaks kõiki normi eelduseks

olevaid asjaolusid. Seega ei piisa üldsõnalistest väidetest nagu nt et „leping on sõlmitud“,

„tarbija taotles laenu“, „laen on välja makstud“. Hageja peab välja tooma, kes millal mis viisil

millise sisuga tahteavalduse tegi, mis kuupäeval kuhu ja kellele mis summa üle kanti jne. Kui

hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada.

Kui hageja kostja passiivsuse korral oma faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa

kohus hagi ka rahuldada.

3. Hageja esitas 09.12.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 1499,14 eurot, intressi 140,46 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 412,77 eurot ning alates 10.12.2024 kuni põhinõude

(1499,14 eurot) täitmiseni viivise 39,99% aastas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega

tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (laenuandja) ja kostja krediidikontolepingu

nr KK3418745. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Kostjale võimaldati krediiti 1500

eurot. Kasutatud limiit oli ajavahemikul 16.01.2023–16.03.2024 1499,14 eurot ja intressivõlg

samal ajavahemikul 140,46 eurot.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule, kuid

ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja kostjale

17.03.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav

tähtaeg võla tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata ei tasunud kostja võlga, luges

laenuandja lepingu 01.04.2024 üles öelduks. Laenuandja loovutas 02.04.2024 nõude hagejale

koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis

nõude loovutamise kohta.

2-24-127749

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja

võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja esitatud teavet ja kontrollis avalikke

andmebaase maksehäirete kohta. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 700 eurot ning

väljaminekud 100 eurot. Laenuandja arvestas majapidamiskuludeks 300 eurot. Arvestades

kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (47,94 eurot) tuludest maha, jäi kostjale raha

reservi vähemalt 252,06 eurot.

Kostja vastuväited

4. Harju Maakohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 20.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

5.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb lugeda leping vorminõude järgimata jätmise

tõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks, sest hoolimata maakohtu 19.11.2024 selgitustest ei ole

hageja toonud hagis esile ega tõendanud maakohtu selgitustes esile toodud asjaolusid.

Hageja märkis hagis lakooniliselt, et laenuandja ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr

KK3418745, ja lisas vastava lepingu (hagi lisa 1), kuid see ei sisalda maakohtu nõutud

andmeid. Hageja esitas ka dokumendi pealkirjaga „isikutuvastus“ (hagi lisa 5), millest nähtub,

et samade andmetega isik on varem, s.o 25.07.2012 tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja

nõustunud nendega. Hageja esitatud dokumendist pealkirjaga „taotlus ja krediidianalüüs“

(hagi lisa 6) nähtub alapealkirja all „taotluse andmed“ laenulimiit 1000 eurot. Hageja ei ole

esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu saamiseks. Hageja

ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud lepingudokumendid. Hageja pole

tõendanud, et hageja viidatud leping oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Seega ei

ole hageja esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega

lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist. Asjaolu, et kostja on väidetavalt

kinnitanud laenulepingu üldtingimustega tutvumist 25.07.2012, ei tõenda asjaolu, et

27.05.2019 leping nr KK3418745 oleks kostjale esitatud.

Ei ole mõistlik, et kohus peab täitma selgitamiskohustust korduvalt professionaalsele

menetlusosalisele, kelle majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ja kes kasutab

kohtumenetluses esindamiseks samuti samale tegevusele spetsialiseerunud magistrikraadiga

õigusteadmistega esindajaid.

5.2. Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel

(VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud. Hageja ei ole tõendanud,

kas ja millises summas maksti kostjale laen välja.

Laenu väljamaksmise osas osundab hageja hagi lisale 1 (leping). Samuti on hageja esitanud

kohtule hagi lisa 6 „Taotlus ja krediidianalüüs“, mis on väljavõte krediidiandja enda

infosüsteemist ja mille alapealkirja „Väljastatud laenu andmed“ all on kirjas: laenulimiit 1500

eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele EE372200221018191832“, laenuotsuse kuupäev

27.05.2019.a 20:32, maksmise kuupäev igakuiselt 16 kuupäeval. Kirjetest võib aru saada, et

read kajastavad makseteatisi, mingeid igakuiseid makseid ning viivise arvestust alates

2-24-127749

17.07.2023. Need tõendid ei tõenda, kas, millal ja milline summa anti kostja kasutusse.

Krediiditoote kirjelduse kohaselt oli tegemist korduvkasutatava krediidilimiidiga, mille puhul

tarbija võtab ise limiidi piires summa kasutusele, mitte ei maksta talle tervet limiiti korraga

lepingu sõlmimisel välja.

5.3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus üllatuslik ega vasta otsusele

esitatavatele nõuetele. Maakohus ei andnud hagejale täiendavat võimalust selgitada lepingu

sõlmimise ja raha ülekandmise asjaolusid. Kui maakohus leidis, et midagi on tõendamata,

oleks ta pidanud andma hagejale täiendava tähtaja.

Hageja esitas apellatsioonkaebuses järgmised täiendavad selgitused ja tõendid. Kostja esitas

laenutaotluse läbi iseteeninduse www.smsraha.ee PC, mida kinnitab logi väljavõte. Kostjale

saadeti 27.05.2019, st enne lepingu sõlmimist e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud

ja lepingu sõlminud. Krediidikontolepingu nr KK3418745 sõlmimisega refinantseeriti

laenulepingust nr SR3418140 tulenevat võlga 901,12 eurot (põhiosa 900 eurot, intress 1,12

eurot). Krediidikonto lepingu alusel tegi laenuandja väljamakseid kostja pangakontole kokku

5026,00 euro ulatuses. Vastavalt laenuandja hinnakirjale arvestati 17 eurot krediitkaardiga

seotud tasudena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

8. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1499,14 eurot, intressi 140,46

eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, lisaks sissenõutavaks muutunud viivise 412,77 eurot

ning alates 10.12.2024 kuni põhinõude (1499,14 eurot) täitmiseni viivise 39,99% aastas (aasta

eest arvestatav viivis TsMS § 133 tähenduses kokku 601,24 eurot). Seega ei ületa hageja

põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-24-127749

9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9.1. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

9.2. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et hageja hinnangul rikkus maakohus

eelmenetluse ülesandeid ja jättis täitmata selgitamiskohustuse, st hagejale selgitamata,

milliseid täiendavaid asjaolusid ja tõendeid peaks hageja hagi rahuldamiseks esitama.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja nõude

maakohtule üleandmist selgitas maakohus 19.11.2024 määruses põhjalikult ja detailselt,

millised asjaolud peab hageja hagi rahuldamiseks esile tooma ja tõendama. Seega on

maakohus täitnud ammendavalt selgitamiskohustust ega ole eksinud menetlusõiguse normide

vastu. Mh märkis maakohus õigesti, et professionaalsele esindajale ei tule korduvaid selgitusi

anda. Kolleegium märgib, et õigusteadmistega lepinguline esindaja peab ka ilma kohtu

selgitusteta teadma, et TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid,

viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, samuti seda, et

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades viidatud sätteid ja maakohtu 19.11.2024

määruses antud selgitusi, pidi hagejale olema arusaadav, millised asjaolud ja neid kinnitavad

tõendid tuleb tarbijakrediidivaidluses tal kohtule esitada.

Hoolimata sellest, ei toonud hageja maakohtu nõutud asjaolusid hagiavalduses esile ega

esitanud maakohtule neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Olukorras, kus hageja ei toonud

esile lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostjale raha väljamaksmise asjaolusid ning ei

esitanud neid kinnitavaid tõendeid, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada.

Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on aga piiratud. Arvestades seda, et

maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 1 p 2

järgi alust võtta apellatsioonimenetluses aluseks uusi asjaolusid ega TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi

alust võtta apellatsioonimenetluses vastu uusi tõendeid.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt menetlusõiguse

normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse

võtmata. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid

hüvitada.

2-24-127749

11. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv (385 eurot).

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)