3-23-1268/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedvanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse (kolm last ja üks lapselaps) Sotsiaalkindlustusamet peatas 20. aprilli 2023. a otsusega pensioniavalduse menetlemise kuni
Legislator headnote
AI generated3-23-1268/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: aprilli 2023. a otsusega pensioniavalduse menetlemise kuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu
Haldusasja number
3-23-1268
Haldusasi
H.K. kaebus oma tütretütre kasvatamise fakti
tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – H.K.
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus
muutmata.
2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt H.K. kasuks välja menetluskulu 99 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. mai
2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. H.K. esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel
vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse (kolm last ja üks lapselaps)
kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.
Sotsiaalkindlustusamet peatas 20. aprilli 2023. a otsusega pensioniavalduse menetlemise kuni
kohtulahendi saamiseni, millega oleks tõendatud H.K. poolt oma tütretütre kasvatamine
vähemalt kaheksa aastat.
2. H.K. esitas kaebuse, milles palus tuvastada, et ta on kasvatanud oma tütretütart vähemalt
kaheksa aastat. Kaebuse kohaselt kasvatas ta lisaks enda kolmele lapsele ka vanima tütre
tütart (sündinud xxx. a). Seda tõendab Illuka Vallavalitsuse 2006. a korraldus, millega lõpetati
tütretütre eest peretoetuse maksmine tütrele ja vormistati peretoetuse maksmine lapse
tegelikule hooldajale H.K.-le . Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2011. a korraldusega jätkati
riiklike peretoetuste maksmist H.K.-le tütretütre kasvatamise eest. Samuti kinnitavad seda
tunnistajate ütlused.
3. Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja tuvastati, et kaebaja on
kasvatanud oma tütretütart vähemalt kaheksa aastat. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 järgi on emal, isal, vanema
abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni
määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat
enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.
3.2. Kohus kuulas üle kaks tunnistajat, kes andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. H.sõnul
kasvatas kaebaja lapselast sünnist kuni põhikooli lõpuni, st 15 aastat. Tunnistaja K. K. sõnul
kasvatas kaebaja tema last alates veebruarist 1996 ja ka aastatel 2002-2011.
3.3. Tunnistajate ütlustega ja Illuka Vallavalitsuse 2006. a ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse
2011. a korraldustega on tõendatud, et kaebaja kasvatas oma tütretütart vähemalt kaheksa
aastat.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus
tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1. RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel ei teki vanaemal õigust soodustingimustel vanaduspensionile
seoses lapselapse kasvatamisega, v.a näiteks juhul, kui vanaema on lapselast kasvatanud
eestkostjana.
4.2. Kuna RKPS § 10 lg 1 p 2 ei anna vanaemale õigust jääda seoses lapselapse
kasvatamisega soodustingimustel vanaduspensionile, ei ole asjaolu, kas vanaema tegelikkuses
lapselast kasvatas, avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavaks faktiliseks asjaoluks.
5. H.K. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1. Küsimus, kas RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel tekib kaebajal õigus soodustingimustel
vanaduspensionile ei ole käesoleva vaidluse ese.
5.2. Sotsiaalkindlustusameti väide ei muuda halduskohtu poolt tuvastatud fakti õigsust.
5.3. Kaebaja pöördus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti enda otsusest lähtudes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 järgi võib isik nõuda avalik-
õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist ning HKMS 5 lg 1 p 6
järgi on halduskohtul õigus kaebuse rahuldamisel see asjaolu otsuse resolutsioonis kindlaks
teha. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks
ning § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu
tõhusamaid vahendeid.
Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud sätetes toodud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused
käesolevas asjas täidetud. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2022 Sotsiaalkindlustusametile
avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega
vähemalt kaheksa aastat, st RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel (vt ülal p 3.1), ning tugines seejuures
sellele, et ta on kasvatanud enda kolme last ning lisaks veel vanema tütre last.
Pensioni määramise taotluse esitamisega tekkis kaebaja ja riigi (Sotsiaalkindlustusameti
kaudu) vahel avalik-õiguslik suhe. Selle avalik-õigusliku suhte raames tähtsust omavat fakti
on kaebajal õigus halduskohtumenetluses kindlaks teha. Kuna kaebaja on esitanud taotluse
haldusorganile, on tal õigus vähemalt enda taotluse nõuetekohasele menetlemisele ning selle
õiguse kaitseks on tal olemas ka kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes. Tõhusamaid
õiguskaitsevahendeid sellises olukorras ei ole.
8. Lisaks on käesoleva vaidluse tehiolud mõistetavad selliselt, et Sotsiaalkindlustusamet
suunas ise kaebaja kohtusse pöörduma. Sotsiaalkindlustusameti 20. aprilli 2023. a otsusega
peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine „kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus
kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest“ (resolutsiooni p 1, vt
kaebuse lisa 4). Kui Sotsiaalkindlustusamet leidis, et kaebajal puudub õigus RPKS § 10 lg 1 p
2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile, sõltumata sellest, kas ta kasvatas oma
tütretütart kaheksa aastat või mitte, siis oleks Sotsiaalkindlustusamet saanud lahendada kohe
kaebaja pensioni määramise taotluse sisuliselt ning pensioni määramisest sel põhjusel
keelduda. Praegu on Sotsiaalkindlustusamet ise käitunud vastuoluliselt, sest on ühelt poolt
väitnud, et kaebajal puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna ta ei ole
lapselapse ema, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem, kuid teiselt poolt on
Sotsiaalkindlustusamet ikkagi peatanud haldusmenetluse, et kaebaja saaks nõuda
kohtumenetluses lapselapse kasvatamise fakti tuvastamist. Sealjuures on
Sotsiaalkindlustusamet määranud isegi tähtaja, mille jooksul peab kaebaja kohtusse
pöörduma.
9. Samuti ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel määravaks pidada Sotsiaalkindlustusameti
hinnangut, et kaebajal ei ole õigust soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 p 2
alusel seetõttu, et ta pole lapselapse ema, isa, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere
vanem. Sotsiaalkindlustusameti hinnang põhineb üksnes normi tekstil, st grammatilisel
tõlgendusel, kuid grammatiline tõlgendus ei ole alati ainumäärav. Välistatud ei ole ka see, et
taotluse rahuldamata jätmisel vaidlustab kaebaja selle halduskohtus ning kohus jätab
konkreetse normikontrolli raames HKMS § 158 lg 4 alusel selle sätte kohaldamata. Igal juhul
lihtsustab kaebaja olukorda edasisi vaidlusi silmas pidades see, kui tuvastatud on tema poolt
lapselapse kasvatamise fakt. Seega on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava
asjaoluga.
10. Seetõttu pole alust kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata jätmiseks.
11. Seda, et halduskohus tuvastas õigesti kaebaja poolt lapselapse kasvatamise,
Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustanud ja seetõttu ringkonnakohus selles osas halduskohtu
põhjendusi ei korda.
12. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on kaebajal HKMS § 108 lg-st 1
tulenevalt õigus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamisele.
Apellatsiooniastmes on kaebaja taotlenud õigusabikuluna 99 euro hüvitamist. Selles osas
kuulub taotlus rahuldamisele.
Samuti on kaebaja esitanud apellatsiooniastmes taotluse ka halduskohtus kantud õigusabikulu
(190 eurot) hüvitamiseks. Selles osas taotlus rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 109 lg 1 järgi
esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kirjaliku menetluse korral menetluskulude
nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtajaks; kuludokumentide ja
menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja
ei esitanud menetluskuludokumente halduskohtus hoolimata sellest, et halduskohtu 2.
veebruari 2024. a määrusega anti selleks tähtaeg. Seega ei saa halduskohtus kantud
menetluskulusid HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonimenetluses välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)