3-23-1268/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-1268

Haldusasi

H.K. kaebus oma tütretütre kasvatamise fakti

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – H.K.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus

muutmata.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt H.K. kasuks välja menetluskulu 99 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. mai

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.K. esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse (kolm last ja üks lapselaps)

kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat.

Sotsiaalkindlustusamet peatas 20. aprilli 2023. a otsusega pensioniavalduse menetlemise kuni

kohtulahendi saamiseni, millega oleks tõendatud H.K. poolt oma tütretütre kasvatamine

vähemalt kaheksa aastat.

2. H.K. esitas kaebuse, milles palus tuvastada, et ta on kasvatanud oma tütretütart vähemalt

kaheksa aastat. Kaebuse kohaselt kasvatas ta lisaks enda kolmele lapsele ka vanima tütre

tütart (sündinud xxx. a). Seda tõendab Illuka Vallavalitsuse 2006. a korraldus, millega lõpetati

tütretütre eest peretoetuse maksmine tütrele ja vormistati peretoetuse maksmine lapse

tegelikule hooldajale H.K.-le . Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2011. a korraldusega jätkati

riiklike peretoetuste maksmist H.K.-le tütretütre kasvatamise eest. Samuti kinnitavad seda

tunnistajate ütlused.

3. Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja tuvastati, et kaebaja on

kasvatanud oma tütretütart vähemalt kaheksa aastat. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

3.1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 järgi on emal, isal, vanema

abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni

määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat

enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.

3.2. Kohus kuulas üle kaks tunnistajat, kes andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. H.sõnul

kasvatas kaebaja lapselast sünnist kuni põhikooli lõpuni, st 15 aastat. Tunnistaja K. K. sõnul

kasvatas kaebaja tema last alates veebruarist 1996 ja ka aastatel 2002-2011.

3.3. Tunnistajate ütlustega ja Illuka Vallavalitsuse 2006. a ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse

2011. a korraldustega on tõendatud, et kaebaja kasvatas oma tütretütart vähemalt kaheksa

aastat.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

4.1. RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel ei teki vanaemal õigust soodustingimustel vanaduspensionile

seoses lapselapse kasvatamisega, v.a näiteks juhul, kui vanaema on lapselast kasvatanud

eestkostjana.

4.2. Kuna RKPS § 10 lg 1 p 2 ei anna vanaemale õigust jääda seoses lapselapse

kasvatamisega soodustingimustel vanaduspensionile, ei ole asjaolu, kas vanaema tegelikkuses

lapselast kasvatas, avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavaks faktiliseks asjaoluks.

5. H.K. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Küsimus, kas RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel tekib kaebajal õigus soodustingimustel

vanaduspensionile ei ole käesoleva vaidluse ese.

5.2. Sotsiaalkindlustusameti väide ei muuda halduskohtu poolt tuvastatud fakti õigsust.

5.3. Kaebaja pöördus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti enda otsusest lähtudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 järgi võib isik nõuda avalik-

õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist ning HKMS 5 lg 1 p 6

järgi on halduskohtul õigus kaebuse rahuldamisel see asjaolu otsuse resolutsioonis kindlaks

teha. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks

ning § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud sätetes toodud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused

käesolevas asjas täidetud. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2022 Sotsiaalkindlustusametile

avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega

vähemalt kaheksa aastat, st RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel (vt ülal p 3.1), ning tugines seejuures

sellele, et ta on kasvatanud enda kolme last ning lisaks veel vanema tütre last.

Pensioni määramise taotluse esitamisega tekkis kaebaja ja riigi (Sotsiaalkindlustusameti

kaudu) vahel avalik-õiguslik suhe. Selle avalik-õigusliku suhte raames tähtsust omavat fakti

on kaebajal õigus halduskohtumenetluses kindlaks teha. Kuna kaebaja on esitanud taotluse

haldusorganile, on tal õigus vähemalt enda taotluse nõuetekohasele menetlemisele ning selle

õiguse kaitseks on tal olemas ka kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes. Tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid sellises olukorras ei ole.

8. Lisaks on käesoleva vaidluse tehiolud mõistetavad selliselt, et Sotsiaalkindlustusamet

suunas ise kaebaja kohtusse pöörduma. Sotsiaalkindlustusameti 20. aprilli 2023. a otsusega

peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine „kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus

kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest“ (resolutsiooni p 1, vt

kaebuse lisa 4). Kui Sotsiaalkindlustusamet leidis, et kaebajal puudub õigus RPKS § 10 lg 1 p

2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile, sõltumata sellest, kas ta kasvatas oma

tütretütart kaheksa aastat või mitte, siis oleks Sotsiaalkindlustusamet saanud lahendada kohe

kaebaja pensioni määramise taotluse sisuliselt ning pensioni määramisest sel põhjusel

keelduda. Praegu on Sotsiaalkindlustusamet ise käitunud vastuoluliselt, sest on ühelt poolt

väitnud, et kaebajal puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna ta ei ole

lapselapse ema, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem, kuid teiselt poolt on

Sotsiaalkindlustusamet ikkagi peatanud haldusmenetluse, et kaebaja saaks nõuda

kohtumenetluses lapselapse kasvatamise fakti tuvastamist. Sealjuures on

Sotsiaalkindlustusamet määranud isegi tähtaja, mille jooksul peab kaebaja kohtusse

pöörduma.

9. Samuti ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel määravaks pidada Sotsiaalkindlustusameti

hinnangut, et kaebajal ei ole õigust soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 p 2

alusel seetõttu, et ta pole lapselapse ema, isa, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere

vanem. Sotsiaalkindlustusameti hinnang põhineb üksnes normi tekstil, st grammatilisel

tõlgendusel, kuid grammatiline tõlgendus ei ole alati ainumäärav. Välistatud ei ole ka see, et

taotluse rahuldamata jätmisel vaidlustab kaebaja selle halduskohtus ning kohus jätab

konkreetse normikontrolli raames HKMS § 158 lg 4 alusel selle sätte kohaldamata. Igal juhul

lihtsustab kaebaja olukorda edasisi vaidlusi silmas pidades see, kui tuvastatud on tema poolt

lapselapse kasvatamise fakt. Seega on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

asjaoluga.

10. Seetõttu pole alust kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata jätmiseks.

11. Seda, et halduskohus tuvastas õigesti kaebaja poolt lapselapse kasvatamise,

Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustanud ja seetõttu ringkonnakohus selles osas halduskohtu

põhjendusi ei korda.

12. Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on kaebajal HKMS § 108 lg-st 1

tulenevalt õigus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamisele.

Apellatsiooniastmes on kaebaja taotlenud õigusabikuluna 99 euro hüvitamist. Selles osas

kuulub taotlus rahuldamisele.

Samuti on kaebaja esitanud apellatsiooniastmes taotluse ka halduskohtus kantud õigusabikulu

(190 eurot) hüvitamiseks. Selles osas taotlus rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 109 lg 1 järgi

esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kirjaliku menetluse korral menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtajaks; kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja

ei esitanud menetluskuludokumente halduskohtus hoolimata sellest, et halduskohtu 2.

veebruari 2024. a määrusega anti selleks tähtaeg. Seega ei saa halduskohtus kantud

menetluskulusid HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonimenetluses välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)