2-24-9927/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-9927

Tsiviilasi

V.I avaldus XXX X korteriühistu korteriomanike 28.

aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.I määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): V.I (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Silvi Erro

Puudutatud isik: XXX X korteriühistu (registrikood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus muutmata.

2. Jätta V.I määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta V.I kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja §

696).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.I (avaldaja) esitas 27. juunil 2024 Viru Maakohtule avalduse XXX X korteriühistu

(korteriühistu) korteriomanike 28. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja XXX X korteriühistu liikme ja korteri nr 5

omaniku A.A. (A.) volitatud esindaja, kes osales 28. aprillil 2024 toimunud korteriühistu

üldkoosolekul volikirja alusel. Seadusest ei tulene piirangut, mille kohaselt avaldajal ei ole õigust

korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Avaldaja on huvitatud isik, kuna ta esindas

korteriomaniku huve toimunud üldkoosolekul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131

mõttest tuleneb, et esindaja on kohustatud tegutsema esindatava huvides. Üldkoosolekul tehtud

otsused ei vastanud esindatava huvidele ning üldkoosoleku otsus on tehtud seadust rikkudes, mis ei

ole esindatava huvides. Avaldaja on huvitatud isik, et nõuda, et korteriühistu otsus oleks esindatava

huvides ning vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Otsusega on kahjustatud eelkõige avaldaja huve,

kuna otsus on kahjulik esindatava jaoks, mis on volituse eesmärkidega vastuolus.

2. Korteriühistu palus vastuses avaldusele jätta avaldus läbi vaatamata ja jätta kõik menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldajal puudub õigus XXX X korteriühistu üldkoosoleku otsuste

vaidlustamiseks. Avaldaja ei ole XXX X korteriomanik ega ole esitanud ka muud õiguslikku huvi

korteriühistu otsuste vaidlustamiseks.

3. Maakohus jättis 31. jaanuari 2025 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja jättis kõik

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus asus seisukohale, et avaldajal ei ole õigustatud huvi korteriühistu otsuste

vaidlustamiseks. Kolmandal isikul, kes ei ole ise korteriomanik, saab olla õigustatud huvi näiteks

siis, kui otsuse tühisusest sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi

liikme vastu. Korteriomaniku esindajal ei ole aga korteriga seotud isiklikku õiguslikku huvi.

Korteriühistu otsused ei puuduta esindaja õigusi ega kohustusi. Samuti puudub korteriühistu liikme

esindajal korteriühistu või selle organi vastu nõue, kuna tal ei ole ei lepingulist ega ka lepinguvälist

õigussuhet korteriühistuga. Seega ei põhjenda asjaolu, et avaldaja on korteriomanikku

üldkoosolekul esindanud ja esindamise eesmärgiks on esindatava huvide kaitse, avaldajal

õigustatud huvi olemasolu.

Maakohus leidis, et kuna avaldaja õiguste rikkumine ei ole võimalik ka siis, kui eeldada, et

korteriühistu otsused on tühised või kuuluvad tühistamisele, tuleb avaldaja avaldus jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus määrata kindlaks pärast lahendi jõustumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Avaldaja esitas 28. veebruaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub

tühistada maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule eelmenetluse

staadiumis.

Avaldaja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning maakohus on menetluses rikkunud

selgitamiskohustust, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest

on kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Maakohus oleks pidanud

välja selgitama, millised asjaolud on olulised ja avaldajale selgitama, milliseid asjaolusid tuleb

tõendada. Maakohus oleks pidanud andma avaldajale tähtaja oma õigusliku huvi esinemise

põhjendamiseks.

Maakohus kohaldas valesti seadust, kui jättis menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Maakohus ei ole põhjendanud, kas avalduse läbi vaatamata jätmine oli avaldaja huvides või oli see

asjaolusid arvestades õiglane.

Kui maakohus leidis, et avaldajal puudub õigus avalduse esitamiseks, oleks maakohus pidanud

jätma avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 alusel, siis ei oleks ka tekkinud puudutatud isiku

menetluskulusid, mida avaldaja peab hüvitama.

5. Puudutatud isik oli vastuses määruskaebusele seisukohal, et maakohtu vaidlustatud määrus on

põhjendatud ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Avaldaja määruskaebus on alusetu.

Puudutatud isik jäi seisukoha juurde, et avaldajal puudub õigus XXX X korteriühistu

üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks, kuna tal puudub selleks õiguslik huvi. Maakohus ei

rikkunud menetlusõiguse normi, sest andis avaldajale võimaluse seisukoht esitada pärast seda, kui

puudutatud isik esitas vastuväite. Avaldaja seisukoht ei olnud põhjendatud ja kohus on määruses

seda selgitanud.

Puudutatud isik ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane

jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Praegust menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning maakohus jättis

avaldaja nõude läbi vaatamata. Seega tegi maakohus kohtulahendi avaldaja kahjuks ning on

põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

6. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebust rahuldada ning

TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebuse 18. märtsil 2025 Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohtu 31. jaanuari 2025 määruse resolutsioon on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

8. Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole asja

lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Avaldaja viidatud sätted (TsMS § 348 lg 1

ja § 351) ei ole asjakohased, sest need reguleerivad kohtuistungi läbiviimist, praeguses asjas aga

ühtegi istungit ei toimunud.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muul viisil oluliselt rikkunud menetlusõiguse

normi, sh selgitamiskohustust. Maakohus lahendas asja TsMS § 613 lg 1 p 4 ning korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel õigesti hagita menetluses. Hagita asjas selgitab kohus

ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 5 lg 3

esimene lause).

Asja materjalide kohaselt esitas puudutatud isik 6. augustil 2024 vastuväite avaldaja õigusele

vaidlustada korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid. Maakohus andis seejärel avaldajale tähtaja

selle vastuväite kohta seisukoha esitamiseks. Avaldaja jäi 10. septembril 2024 esitatud

menetlusdokumendis oma varasema seisukoha juurde, et tal on õigus korteriühistu liikmete

üldkoosoleku otsus vaidlustada, sest ta osales otsuse teinud üldkoosolekul korteriomaniku

esindajana.

Nende materjalide põhjal olid maakohtul pärast avaldaja 10. septembri 2024 seisukoha saamist

asjaolud piisavalt selged ja puudus põhjus avaldajale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust.

Maakohus asus tuvastatud asjaolude põhjal õigesti seisukohale, et avaldajal kui juriidilise isikuga

(korteriühistuga) mitteseotud kolmandal isikul ei olnud õiguslikku huvi korteriühistu otsuste

vaidlustamiseks.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et seaduses ei ole

täpselt määratletud, kes on huvitatud isik TsÜS § 38 lg-te 1 ja 2, samuti TsMS § 368 lg 1

tähenduses, on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas siiski piisavalt välja kujunenud seisukoht, et

kolmas isik, st isik, kes ei ole juriidilise isiku ega juriidilise isiku organi liige, saab nõuda juriidilise

isiku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist ainult juhul, kui otsuse kehtivusest

sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi liikme vastu (vt

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne 2023, § 38 komm 3.2.2 ja 3.3.2.1) või

kui otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi

(RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182/32, p-d 14 ja 15). Praegusel juhul ei ole avaldaja selliseid

asjaolusid (sh määruskaebuses) kohtu ette toonud ja seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et tal

puudub korteriühistu otsuste vaidlustamiseks õigustatud huvi.

11. Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et maakohus oleks pidanud menetluskulude

vähendamiseks jätma tema avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 alusel, kuid jättis avalduse

hiljem läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsMS §

371 lg 2 p 1 sätestab avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele samad tingimused, mis TsMS §

423 lg 2 p 1 avalduse läbi vaatamata jätmisele. Isegi kui maakohus eksis avalduse menetlusse

võtmisel, ei anna see ringkonnakohtule alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas,

sest korteriühistul on pärast avalduse menetlusse võtmist seoses avaldusele vastamisega

menetluskulud juba tekkinud.

12. Eelnevat arvestades ei ole maakohus eksinud ka menetluskulude avaldaja kanda jätmisel. TsMS

§ 172 lg 1 esimene lause sätestab hagita menetluse menetluskulude jaoks üldise põhimõtte, et need

kannab isik, kelle huvides lahend tehakse, st eelkõige avaldaja. Praegusel juhul on avaldaja esitanud

ka põhjendamatu avalduse, mille kohus jättis läbi vaatamata, mistõttu on menetluskulude tema

kanda jätmine põhjendatud ka TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt.

13. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg-d 1 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)