2-25-5165/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedY.Z (hageja) esitas 3. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.E (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Avalduse kohaselt on lapse ema kindel, et kostja on lapse isa ja
Legislator headnote
AI generated2-25-5165/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Y.Z (hageja) esitas 3. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.E (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks. Avalduse kohaselt on lapse ema kindel, et kostja on lapse isa ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-5165
Kohtuasi
Y.Z hagi K.E vastu põlvnemise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Y.Z (isikukood XXX), seaduslik esindaja U.L
Kostja K.E (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata Y.Z hagi K.E vastu põlvnemise tuvastamiseks.
2. Jätta menetluskulud Y.Z kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5
kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Y.Z (hageja) esitas 3. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.E (kostja) vastu
põlvnemise tuvastamiseks. Avalduse kohaselt on lapse ema kindel, et kostja on lapse isa ja
soovib isa nime lapse sünnitunnistusele.
1 (2)
2. Kohus jättis 7. aprilli 2025 kohtumäärusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis
sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma
selge nõude ja hagi aluseks olevad asjaolud ning tasuma riigilõivu 40 eurot. Hagejale on
määrus kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 8. aprillil 2025. Puuduste kõrvaldamise
tähtpäev saabus 22. aprillil 2025. Hageja hagis sisalduvaid puudusi ei kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 9
ja 10 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane
hagiavaldus.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta
hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui
hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause
sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus
menetlusse võtmata. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks
menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS §
363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele
andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel,
mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja ei ole välja toonud, mis
asjaoludel ta arvab, et laps põlvneb kostjast. Hagis ei ole välja toodud konkreetset nõuet
põlvnemise tuvastamiseks. Samuti ei nähtu hagilt riigilõivu tasumist. Hagis sisalduvate
puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 22. aprillil 2025. Hageja hagis sisalduvaid puudusi ei
kõrvaldanud. Eelnimetatud hagis sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja 371
lg 1 p 9 ja 10 alusel.
5. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg
1 alusel avaldaja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1
alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks
määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse
võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja
menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui
kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et
avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et
hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
2 (2)