3-25-1089/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1089

Määruse kuupäev

24. aprill 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Mario Maasiku (Maasik) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 22. jaanuaril

2024 aset leidnud läbiotsimisega

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-1089 menetlus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Mario Maasik esitas 17. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et

22. jaanuaril 2024, mil kaebaja naasis sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum, teostati kaebaja

suhtes lahtiriietumisega keha läbiotsimine, millega alandati tema inimväärikust ja rikuti eraelu

puutumatust. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. aprillil 2025 kohtueelse menetluse

dokumendid.

3. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla edastas 23. aprillil 2025 kohtule kaebaja 6. märtsi

2024. a kahju hüvitamise taotluse, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et talle teostati

20. jaanuaril 2024 SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum naasmise järgselt lahtiriietumisega läbiotsimine,

millega alandati kaebaja inimväärikust ning rikuti õigust eraelule ja kehalist puutumatust. Tartu

Vangla jättis 28. mai 2024. a otsusega nr 1-13/24/185-3 kaebaja taotluse rahuldamata selgitades, et

kaebaja suhtes teostati mainitud läbiotsimine mitte 20. jaanuaril 2024, vaid 22. jaanuaril 2024.

Seega võib mõista, et kaebaja pidas kahju hüvitamise taotluse esitamisel silmas samamoodi 22.

jaanuaril 2024 teostatud läbiotsimist.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus

ei sätesta teisiti.

5. Kaebaja on läbiotsimist puudutava kahjunõude esitanud Tartu Vanglale 6. märtsil 2024 ning on

saanud selle kohta tehtud keelduva otsuse kätte 29. mail 2024. Kaebaja pöördus seejärel 30 päeva

jooksul kaebusega kohtusse, kuid tema kaebus tagastati (haldusasi nr 3-24-1285). HKMS § 43 lg 2

lubab küll kaebuse tagastamise korral pöörduda sama kaebusega uuesti kohtu poole, kuid sellisel

juhul võib olla kohtusse pöördumise tähtaeg juba ületatud ning tuleb taotleda kaebetähtaja

ennistamist (HKMS § 71 lg 1). Arvestades, et kaebaja esitas praeguses haldusasjas halduskohtule

kaebuse 17. aprillil 2025, on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse kohtule ilmselgelt kaebetähtaega

ületades.

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja

lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel,

kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

7. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, tuleb praeguses

asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid

kaebetähtaja ületamiseks.

8. Kaebajal oli võimalus esitada hüvitamiskaebus kohtule tähtaegselt ning ta ka tegi seda

haldusasjas nr 3-24-1285, kuid kohus tagastas kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid

põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Muuhulgas ei saa mõjuva põhjusena käsitleda kaebaja poolt 15.

aprillil 2025 haldusasjas nr 3-24-1528 märgitut, mille kohaselt viibis kaebaja välismaal ja tal

puudus ligipääs internetile. Mainitud asjaolu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, kuna kohtule on

võimalik kaebust esitada muuhulgas lihtkirjana ning seda ka välismaal viibides. Lisaks on kaebajal

võimalik kasutada menetluses esindajat.

9. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

10. Eelnevat arvestades leiab kohus, et praeguses asjas tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p

2 ja § 124 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas

asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

11. Kuna kohus lõpetab asja menetluse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)