2-23-144451/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-144451

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Nordeko

Maaviljeluse vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Nordeko Maaviljeluse apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja (apellant): Osaühing Nordeko Maaviljeluse

(registrikood 10780743), seaduslik esindaja TK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing Nordeko Maaviljeluse apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu

28.06.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-144451 menetlusse võtmata ja tagastada

kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu

Nordeko Maaviljeluse kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-144451

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 03.11.2023 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Nordeko Maaviljeluse

(kostja) vastu. Maksekäsuosakond tegi 06.11.2023 kostjale makseettepaneku. Seoses kostja

vastuväitega anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.12.2023 Harju Maakohtule hagivalduse, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 95 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40

eurot on võla sissenõudmiskulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt.

2.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav

kasutaja. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritaval parkimisalal Riia mnt 92, Pärnu (Waldhofi

ärikvartal) parklas 10.08.2023 parkimistingimusi rikkudes. Kostja rikkus parkimistingimusi,

sest sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba, kostja ei

alustanud mobiilset parkimist, ei fikseerinud parkimise algusaega ega registreerinud sõidukit

parkimiskioskis. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjale koostati 10.08.2023 leppetrahvinõue

leppetrahvinumbriga 1551008231320119 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 17.08.2023, mis

paigutati koheselt, s.o pärast rikkumise tuvastamist, sõiduki kojamehe vahele. 10.08.2023

leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei esitanud leppetrahvinõudele vaiet. Hageja saatis

05.10.2023 kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta, millele kostja ei

reageerinud.

2.2. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Hageja esitas fotod

parkimisalal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest

parkimisala suhtes.

2.3. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu 40 eurot väljamõistmist. Hageja tegi päringud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks. Lisaks saatis kostjale nõudekirja e-postiga.

2.4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja tõi esile ekslikult, et Suure-Jõe

tänavalt parkimisalale sisse sõites on vasakule paigaldatud liikluskorraldusvahend tekstiga

parkimine lubatud valdaja loal. Hageja tõi esile, et märgil on kirjas hoopis parkimiskeeld,

välja arvatud Waldhofi Ärikvartali parkimisloaga ja parkimistingimused infotahvlil parklas.

3. Harju Maakohus saatis 10.01.2023 määrusega hageja hagi kostja vastu kohtualluvusel

Pärnu Maakohtule.

4. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kostja väitel on hagi põhjendamatu. Kostja kinnitas, et sõiduk oli 10.08.2023 pargitud

Waldhofi ärimaja parkimisplatsil, Pärnu linnas. Parkimisala sissepääsu äärde paigaldatud

liiklusmärkide põhjal ei olnud võimalik üheselt aru saada, milline osa territooriumist on

määratletud tasulise parkimisalana. Lao/Suure-Jõe tänavalt parkimisalale sisse sõites oli

tasulist parkimisala tähistav liiklusmärk paigaldatud selliselt, et liiklusmärgi mõjuala on

sissesõidust paremale jääv parkla osa. Sõiduk pargiti parkimisala Loa/Suure-Jõe sissesõidu

suunalt vasakule, kuhu oli paigaldatud liikluskorraldusvahend tekstiga parkimine lubatud

2-23-144451

valdaja loal. Kuna parkimise eesmärk oli külastada kinnistu omanikule kuuluvat ärihoonet,

eeldas kostja, et parkimine on lubatud ja ei ole tasuline. Kostja märkas alles järgmisel

külastusel silti hoone sissepääsu uksel, et parkimiskella paigaldamisel on 2 tundi ärimaja

külastajatel tasuta.

4.2. Hageja ühepoolselt kehtestatud tingimused, et kinnistule parkimisega sõlmitakse teenuse

osutamise leping ja parkimiskella paigaldamata jätmise või parkimise eest mittetasumise

korral kohaldub leppetrahv, on tüüptingimused, mis on tarbijat ebamõislikult kahjustavad ja

seega tühised. Esmakordselt Waldhofi ärimaja külastades ei olnud võimalik

liikluskorraldusvahendi asukohast ja suunast tulenevalt mõista, et konkreetsele

parkimiskohale sõidukit piiratud ajaks parkimise korral loeb kinnistu omanik lepingu

sõlmituks ja soovib kinnistul asuva ärihoone külastajalt parkimistasu.

4.3. Kui kohus leiab, et tüüptingimus ei olnud tühine, siis on kostja rikkumine vabandatav.

Liiklusmärk ei olnud üheselt mõistetavalt paigaldatud.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 95 eurot, millest 55 eurot on

leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmiskulu. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 422,50 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva

viivise menetluskuludelt.

5.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli tegemist lihtmenetluse asjaga, mida kohus

menetles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtsustatud korras.

5.2. Puudub vaidlus, et: kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik; kostja parkis

sõiduki 10.08.2023 Pärnu linnas hageja opereeritud parklas Riia mnt 92 ning sõiduki

kojamehe vahele jäeti samal päeval leppetrahvi nõue.

5.3. Kohus oli seisukohal, et parklas oli piisavalt liiklus- ja teavitusmärke, et territooriumile

siseneja ja seal viibija saaks aru, et tegemist oli tasulise parkimise alaga. Parklasse sissesõidul

oli liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide

parkimistingimustele. Kostja juhitud sõiduki trajektoorile jäi veel teine ja kolmas

liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldhofi

Ärikvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab hageja ning vastavad

tingimused asuvad infotahvlil. Samas parklas asusid ka infotahvlid (dtl 88-96, 138). Ühelgi

liikluskorraldusvahendil ei ole märgitud teksti parkimine lubatud valdaja loal. Vastavat

tõendit selle kohta ei esitanud ka kostja. Vaidlust ei olnud selles, et kostja sõiduk oli pargitud

kolmanda liikluskorraldusvahendi juurde. Samuti ei olnud vaidlust, et kostja märkas

liikluskorraldusvahendit, mille järgi oli parkimine lubatud üksnes Waldhofi Ärikvartali loaga.

Kuna kostja selgituste kohaselt oli tema üksnes ärikvartalis asuva hambakliiniku klient,

puudus tal alus eeldada, et tal on olemas tasuta parkimist võimaldav parkimisluba. Kuivõrd

parkimist võimaldav luba kostjal puudus, pidi ta aru saama, et parkimise eest tuleb tasuda

vastavalt parkimistingimustele. Samuti pidi kostja liikluskorraldusvahenditele märgitust

olema teadlik, et parkimist korraldas hageja. Eeltoodust tulenevalt oli poolte vahel sõlmitud

parkimisleping. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, on kehtiv ka poolte

vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe.

5.4. Kohus ei nõustunud kostjaga, et infotahvlite väärast paigutusest tulenevalt oli leppetrahvi

kokkulepe tühine kui ebamõistlikult tarbijat kahjustav. Parkimiskorraldust selgitavad

2-23-144451

liikluskorraldusvahendid ja infotahvlid olid piisavad selleks, et kostja saanuks täieliku ja

piisava ülevaate ning informatsiooni tingimuste ja vajalike tegevuste kohta. Tõenditest

järelduvalt parkis kostja sõiduki täpselt liiklusmärgi juurde, suunaga liiklusmärgi poole (dtl

84-87). Seega oli hoolika suhtumise korral kostjal võimalus ilma täiendavaid füüsilisi

pingutusi tegemata tutvuda parkimiskorraldusega (infotahvlite nägemiseks tuli liikuda).

Olukorras, kus kostja on olnud hooletu ja tähelepanematu, ei vabane ta vastutusest.

5.5. Vaidlust ei olnud selles, et hageja oli kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja

jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud. Sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvi nõue

10.08.2023 kell 13.20, s.o samal ajal kui nõue koostati. Seega oli leppetrahvinõue

põhjendatud ja kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 55 eurot.

5.6. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu 40 eurot.

5.7. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline

esindaja õigusteenust kokku 3,75 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta), s.o

materjalide läbitöötamine, hagi koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 2

tundi, kostja vastuse läbitöötamine ja seisukohtade koostamine 1,5 tundi ning menetluskulude

nimekirja koostamine 0,25 tundi. Esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) oli

mõistlik ja põhjendatud. Kohus pidas põhjendatuks hagiavalduse koostamise toimingute

ajakulu üksnes 1 tunni ulatuses, kuna tegemist on tüüphagiga. Järelikult oli hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2,75 tundi (1+1,5+0,25), s.o kokku 302,50

eurot (ilma käibemaksuta). Kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud

kogusummas 422,50 eurot, s.o 100 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja 302,50 eurot lepingulise esindaja kulu.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või

alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud

jätta hageja kanda.

6.1. Kostja väitel tuvastas maakohus valesti asjas tähtsust omavad asjaolud ning tõlgendas

vääralt tüüptingimuste regulatsiooni. Kohus jättis tähelepanuta kostja seisukohad

tüüptingimuste kehtivuse ja rikkumise vabandatavuse osas, millest tulenevalt põhineb

kohtuotsus õigusnormi rikkumisel ning hagi on lahendatud ebaõigesti.

6.2. Eramaal parkimise korraldamise puhul on kinnistu omanikul õigus reguleerida parkimise

korraldust ja nõuda tasu eramaa kasutamise eest, kuid see peab olema üheselt arusaadav ja

igale tasulise parkimisega alale sattunud sõiduki kasutajale selgelt mõistetav. Pärnus

külalisena viibivatel isikutel ei ole selget teadmist tasuliste parkimisalade osas, milles

tulenevalt tuleb tasulised parkimisalad selgelt tähistada ning klienti teavitada, et parkimise

alguse tähistamiseks tuleb paigaldada parkimiskell. Segadust tekitas ka

liikluskorraldusvahend parkimine lubatud valdaja loal, mida kostja esindaja tõlgendas

selliselt, et valdaja on huvitatud klientide ärikeskuse külastamisest, parkimiseks on valdaja

nõusolek olemas ning parkimise eest tasuma ei pidanud.

6.3. Maakohus ei käsitlenud kostja väidet, et kuna valdaja ühepoolselt kehtestatud leppetrahv

ületab märkimisväärselt päevast parkimistasu ja on ebamõistlikult suur, siis on tegemist on

tühise tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 tähenduses.

2-23-144451

6.4. Kuivõrd kostja esindaja parkis selles parklas esimest korda eesmärgiga külastada

ärihoones asuvat hambaravi kabinetti, siis on kostja rikkumine vabandatav.

6.5. Maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks loetud hageja kohtukulud on ebamõistlikult

suured, arvestades vaidluse sisu ja mahtu. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1 ning

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale

tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-

s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab hagi lahendamist ja menetluskulude jaotust (I), ning seejärel osas, mis

puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

ringkonnakohtu kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

9. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse leppetrahvinõude 55 euro, sissenõudmiskulude

40 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja viivise menetluskuludelt

väljamõistmiseks. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

10. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

11. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi

2-23-144451

ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

11.1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja ning

kostja parkis sõiduki 10.08.2023 Pärnus hageja opereeritud parklas Riia mnt 92. Samuti

puudub vaidlus faktilise asjaolu üle, et kostja 10.08.2023 kell 13.20 koostatud

leppetrahvinõuet leppetrahvinumbriga 1551008231320119 tasunud ei ole. Kostja väidab

apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt seda, et ta ei saanud aru, et tegemist oli tasulise

hageja opereeritava parkimisalaga ning parkimisalal oli mh liikluskorraldusvahend parkimine

lubatud valdaja loal, millest kostja järeldas, et ta parkimise eest tasuma ei pidanud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja väited alust kahelda maakohtu otsuse õigsuses.

11.2. Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, mida kostja apellatsioonkaebusest

nähtuvalt ei vaidlusta: parklasse sissesõidul oli liiklusmärk tähistusega, et tegemist on tasulise

parkimisalaga ja viide parkimistingimustele; kostja sõiduki trajektoorile jäi veel teine ja

kolmas liikluskorraldusvahend, mis teavitasid sellest, et parkimine on keelatud, v.a Waldhofi

Ärikvartali parkimisloaga, ja viitasid sellele, et parkimist korraldab hageja ning vastavad

tingimused asuvad infotahvlil; parklas asusid ka infotahvlid ning ühelgi

liikluskorraldusvahendil ei olnud märgitud kostja väidetud teksti parkimine lubatud valdaja

loal. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kostja väited, et ta ei saanud aru, et pargib

tasulisel parkimisalal või et parkimisalal üldse asus liikluskorraldusvahend parkimine lubatud

valdaja loal. Maakohus järeldas põhjendatult, et kostja väited on jäänud tõendamata.

11.3. Kostja on sisuliselt seisukohal, et tema rikkumine on vabandatav, kuna ta ei saanud aru,

et parkis hageja opereeritud parkimisalal. Rikkumise vabandatavust sisustab kostja ka

asjaoluga, et parkis vaidlusalusel parkimisalal esimest korda. Kolleegium nõustub maakohtu

järeldusega, et kostja käitumine ei olnud VÕS § 103 kohaselt vabandatav. Maakohus järeldas

põhjendatult, et kostja oleks saanud kohustuse rikkumise ära hoida, kui ta oleks olnud

piisavalt tähelepanelik. Hageja on tõendanud liikluskorraldusvahendite olemasolu, millega

tutvumist sai kostjalt mõistlikult oodata.

11.4. Kostja toob apellatsioonkaebuses ka esile, et maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, et

valdaja ühepoolselt kehtestatud leppetrahv ületab märkimisväärselt päevast parkimistasu ja on

ebamõistlikult suur, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Toimiku materjalidest ei

nähtu, et kostja oleks tuginenud maakohtu menetluses vastuväitele, et leppetrahv ületab

märkimisväärselt päevast parkimistasu. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses uutele

asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud

vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti (vt ka TsMS §

652). TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast eelmenetluse lõppemist

võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei

olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud kohtu ette, et tal puudus

võimalus kõik vastuväited esitada maakohtu menetluses.

12. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi, kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, see tähendab rahuldas hagi.

Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka

seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei

2-23-144451

sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul

tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune

otsustus.

13. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

II

14. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas,

millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 422,50

eurot ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.

15. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis

puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on

vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas (alates

01.01.2022 on see summa 280 eurot) (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).

16. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel.

16.1. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid.

16.2. Kostja on apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt esile toonud, et maakohtu poolt

põhjendatuks ja vajalikuks loetud hageja kohtukulud on ebamõistlikult suured, arvestades

vaidluse sisu ja mahtu. Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi

konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta.

Sealhulgas pole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või

hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole

kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust

ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja

apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude

kindlaksmääramise osas rahuldada. Mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis

võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS §

2-23-144451

656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata,

kolleegium ei tuvastanud. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude

kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Seega on apellatsioonkaebus selles osas

õiguslikult perspektiivitu.

III

17. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

18. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule

esitada vastavasisuline avaldus.

19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

20. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)