2-21-10447/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-10447

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Kohtuasi

T.C hagi P.S vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise

kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8122,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): T.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari

Kostja (vastustaja):

P.S

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja Anu Baum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud vastavalt

tervikresolutsiooni punktile 3.5. Muus osas jätta maakohtu 21.03.2024 otsus

muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

hagi osaliselt: kohustas kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et

hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse; mõistis kostjalt hageja kasuks

välja varalise kahju hüvitise 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,97

eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada T.C hagi osaliselt.

2-21-10447

3.2. Kohustada P.S saatma e-posti aadressidele /e-postiaadresside loetelu/ e-kiri

pealkirjaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti

loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade:

„P.S avaldas T.C suhtes ebaõige faktiväite. P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27

Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re:

09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige faktiväite: T.C on

pannud toime garaaži erastamiskatse.

3.3. Mõista P.S-ilt T.C kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 40,97 eurot ja viivis põhinõudelt (156 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni

põhinõude täitmiseni.

3.4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.5. Maakohtu menetluskuludest jätta 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda.

3.6. Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 95% hageja kanda ja 5% kostja

kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta vastu võtmata kostja 31.03.2025 menetlusdokumendile lisatud tõend.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.C esitas 01.07.2021 Harju Maakohtule hagi P.S vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks.

2. Hageja ja kostja on Tallinn, XXX korteriühistu liikmed. Kostja saatis 11.11.2020

korteriühistu liikmetele kirja, milles avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid:

„Tere,

ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu

liikmetega ja palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11.2020 protokollile avatud

tekstina:

2-21-10447

1. Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt

õigustühiseks. Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile

isikutele.

2. Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus.

Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise

õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.

3. Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid

on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad

nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada.

NB! Lisan:

olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti

AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr

F. soosingus). Soovin teada, millistel alustel aga need isikud nüüd neid pindu erastada

püüavad?

Kordan: Omanikuna ja kaasomanikuna ei nõustu mina oma kaasomandi mõttelise osa

sundloovutamisega.“

3. Nimetatud e-kirjas on seega esitatud hageja kohta järgmised faktiväited: 1) garaažid on

hõivatud käputäie korteriühistu liikmete poolt; 2) garaažide suhtes on toimunud

erastamiskatse käputäie korteriühistu liikmete poolt; 3) garaažid on kingitud väiksele grupile

isikutele; 4) garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha

garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu; 5) ühe grupi kuritegelik käitumine;

6) ühe grupi õigusvastane tegu; 7) ühe grupi korteriühistu raha väärkasutamine; 8) väike

grupp isikuid on oma valdusse võtnud korteriühistule kuuluvad garaažid; 9) väike grupp

isikuid püüab teiste omanike arvelt garaaže omastada ja eraomandiks seadustada; 10)

korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid

korteriühistu juhatuse esimehe hr F. soosingus.

4. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ja teised korteriühistu liikmed on ebaseaduslikult

ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad hoiuruumid garaažideks. Juba 14.10.1999 ja

01.07.2003 sõlmisid korteriühistu ja hageja lepingud garaažiboksi ehitamiseks ja

kasutamiseks. Lepingute aluseks olnud korteriühistu üldkoosoleku 1998. a ja 1999. a

vastuvõetud otsused on jõustunud ja need on endiselt kehtivad. 14.10.1999 ja 01.07.2003

lepingud on käsitatavad rendilepingutena, kuna hageja sai nende alusel õiguse kasutada

garaažiboksi ja kohustus tasuma tarbitud elektri ja vee eest ning tegema enda vahenditest

garaažiboksis remonti. Korteriühistu ei ole lepinguid lõpetanud ja järelikult on need kehtivad.

5. Hageja palub kohustada kostjat saatma e-posti aadressidele /e-postiaadresside loetelu/ e-kiri

e-kirja teemaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas

kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: P.S avaldas T.C suhtes ebaõigeid faktiväiteid.

P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27 Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas

teemaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:

„garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta

tegelikkusele; „garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse käputäie KÜ liikmete poolt“.

Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „garaažid on kingitud väiksele grupile

isikutele“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „garaažide suhtes on toimunud

garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja

see on kuritegu“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi kuritegelik

käitumine“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi õigusvastane

2-21-10447

tegu“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi KÜ raha

väärkasutamine“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „väike grupp isikuid on

oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta

tegelikkusele; „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks

seadustada“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „KÜ kuuluvad

garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr

F. soosingus“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele.

6. Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud abi saamiseks advokaadi poole pöörduma, mistõttu

tekkisid tal kohtueelsed õigusabikulud 936 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja varalise

kahju hüvitis 936 eurot. Samuti palub hageja kohustada kostjat tasuma hüvitistelt viivist

seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja vaidles hagile vastu.

8. 11.11.2020 kiri ei sisalda hagejat puudutavaid andmeid. Kirjas käsitles kostja teatud grupi

tegevust. Ebaselgeks jääb, miks hageja peab ennast grupi liikmeks.

9. Kostja avaldas, et XXX soklikorrusel asusid majaelanike hoiuruumid. Tänaseks on viis

korteriühistu liiget (sh hageja) ehitanud sinna garaažid, mis on nende ainukasutuses. Teistel

korteriomanikel puudub ligipääs antud ruumidele. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale

nõusolekut selleks, et kasutada hoiuruumi garaažina. Korteriomanikud ei ole sõlminud ka

kokkulepet hoiuruumide ümberehitamiseks garaažideks. Puuduvad kokkulepped, et ühel või

mitmel korteriühistu liikmel oleks ainuõigus maja soklikorrust kasutada. Soklikorrusel asuvad

ruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis. 1999. a ja 2003. a sõlmitud lepingud ei ole

õiguspärased.

10. Kirjas avaldatut ei saa tõlgendada selliselt, et hageja on väidetavalt kuriteo toime pannud.

Kostja avaldas kirjas oma arvamust soklikorruse kasutuse kohta temale teadaolevate andmete

alusel. Korteriühistu liikmetel puudub informatsioon selle kohta, millisele õiguslikule

regulatsioonile tuginedes on maja soklikorrus viie korteriomaniku kasutada ning mis alusel

puudub teistel korteriühistu liikmetel õigus seda pinda kasutada. Kostjal kui korteriühistu

liikmel on õigus esitada küsimusi kaasomandi osa kohta. Seda enam, et pikki aastaid ei ole

korteriühistu liikmete enamusel olnud võimalik maja soklikorrust kasutada sellepärast, et osa

liikmeid on muutnud panipaigad garaažideks. Enne andmete avaldamist on kostja kasutanud

kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid veendumaks selles, et hageja poolt korteriühistu

ühisomandi kasutamine ei ole kooskõlas seadusega.

11. Kirjas sisalduvad andmed ei kahjusta hageja mainet. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda

mittevaralise kahju hüvitist. Kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, puudub põhjuslik seos

kostja tegevuse ja hageja poolt kantud kohtueelsete õigusabikulude vahel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat saatma e-posti aadressidele /e-

postiaadresside loetelu/ e-kirja pealkirjaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja

sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „P.S avaldas T.C suhtes

ebaõige faktiväite. P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27 Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele

2-21-10447

saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige

faktiväite: T.C on pannud toime garaaži erastamiskatse. Nimetatud väide on eksitav ega vasta

tegelikkusele“. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 156

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,97 eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda.

13. Kostja on avaldanud 11.11.2020 kirjas andmeid hageja kohta. 11.11.2020 kiri sisaldab

järgmist: „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt

õigustühiseks“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „garaažid on

hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“ ning „garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse

käputäie KÜ liikmete poolt.“. Sellest saab mõistlik lugeja aru, et kostja omistab kirjas

mainitud „käputäie liikmete“, „isikute grupi“ jne tegevust muu hulgas hagejale. Seega avaldas

kostja mõistliku isiku arusaama järgi käsitletavas lõikus järgmist: „hageja on hõivanud

garaaži“ ja „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“.

13.1.

Väide „hageja on hõivanud garaaži“ on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja

kontekstis avaldas kostja, et hageja on saanud enda valdusse garaaži ja kasutab seda

ebaseaduslikult. Väide kahjustab hageja mainet. Poolte vahel puudub vaidlus, et osa

korteriomanikke (sh hageja) on ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad keldriruumid

garaažideks. Puudub vaidlus ka selles, et garaažid on osade omanike (sh hageja)

ainukasutuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus garaaži ainuisikuliselt

kasutada. 28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati ehitada panipaikade asemel viis

garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide kasutajad. Garaažide ehitamise

küsimus on olnud arutamisel ka järgmistel aastatel toimunud üldkoosolekutel. Näiteks

17.04.1999 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati alustada garaažibokside

projekteerimisega ning 21.06.1999 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta muutmata

28.11.1998 koosolekul vastuvõetud otsus garaažibokside väljaehitamise kohta. Korteriühistu

juhatuse 08.04.2000 koosoleku protokolli järgi otsustati, et garaažibokside ehitamise õiguse

saanud korteriomanikud ehitavad omavahendite arvelt garaažiboksid, müürivad kinni

keldriaknad ja korraldavad keldrist prahi koristamise ja äraveo. 14.10.1999 allkirjastasid

hageja ja korterühistu kaks lepingut selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel

asuv garaažiboks nr 02 on antud korterile nr 36 ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Kuigi

lepingud kannavad sama kuupäeva, on need osaliselt erineva sisuga. Näiteks esimene leping

hakkab kehtima alates 01.08.1999 ja teine alates 15.10.1999. Kohtule ei ole esitatud

korteriomanike

kokkulepet

keldribokside

ümberehitamisest

garaažiboksideks.

Korteriomanikud ei saanud seda küsimust koosolekutel häälteenamusega otsustada. Seega ei

oma asjas tähtsust hageja esitatud üldkoosolekute protokollid. Isegi juhul, kui möönda, et

keldribokside ümberehitamise üle oli võimalik otsustada kaasomanike enamuse otsuse

kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, ei ole tõendatud, et

korteriomanike enamus oleks hääletanud 1998. a ja 1999. a üldkoosolekutel ehitustööde

tegemise poolt. Kohtule on küll esitatud 1998. a nimekiri korteriomanikest, kes olid andnud

allkirja selle kohta, et nad on nõus loovutama oma keldriruumid garaažibokside ehitamise

kasuks, kuid sellest dokumendist ei nähtu, kas nendele omanikele kuulus suurem osa ühises

asjas. Kostja väitis, et 1998. a nimekirjas ei ole tema allkirja. Sellega vaidlustas kostja enda

allkirja ehtsuse ja hageja ei ole tõendanud, et nimekiri sisaldab kostja allkirja. Olukorras, kus

keldriruumide ümberehitamine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel, ei saanud korteriühistu

juhatus seda küsimust oma otsustega reguleerida. Ka 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud ei

oma asjas tähtsust, sest keldriruumi ümberehitamine garaažiboksiks ja selle hagejale

kasutusse andmine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal

2-21-10447

seadusest tulenevalt õigust garaažiboksi ainuisikuliselt kasutada. Järelikult on väide „hageja

on hõivanud garaaži“ õige.

13.2.

Väide „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“ on hinnatav faktiväitena.

Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väite avaldamine

õigusvastane. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks üritanud

garaažiboksi erastada. Seega on väide ebaõige ning kostjal tuleb see ümber lükata.

14. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega

väiksele grupile isikutele“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist:

„garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele“. Kuigi kostja kasutas sõna „kinkimine“, saab

lugeja kirja kontekstist aru, et mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. See väide on

hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega

ei ole väite avaldamine õigusvastane. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kohtule

esitatud dokumentidest nähtub, et korteriühistu võimaldas hagejal garaaži kasutamist. Seega

vastab väide tõele.

15. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha

garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha

politseile avaldus“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „Garaažide

suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks ja see on kuritegu“.

15.1.

Lauses sisalduv väide „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks“ on hinnatav faktiväitena, sest objektiivselt on võimalik kontrollida, kas

hageja üritas garaaži korteriühistu arvel enda nimele erastada. Samas sisaldab lause sõna

„kuritegu“. Sellega annab kostja hinnangu väite esimeses osas kirjeldatud hageja käitumisele.

Hinnates andmeid kogumis ja kirja kontekstis tuleb väidet pidada kostja poolt hageja

tegevusele antud väärtushinnanguks. Hinnang kahjustab hageja mainet. Korteriühistu liige

peab taluma kriitikat selle kohta, kui teised liikmed avaldavad arvamust, et nende hinnangul ei

ole liikme käitumine kooskõlas seaduse ja teise kaasomanike huvidega. Hinnang on küll

negatiivse alatooniga, mis kahjustab hageja mainet, kuid kostja ei ole hinnangut väljendanud

ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ei ole sellise väärtushinnangu avaldamine

õigusvastane.

15.2.

Kirjas nimetas kostja hagejat „garaažide kaaperdajaks“. Tegemist on hageja mainet

kahjustava väärtushinnanguga. Hinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel peab

arvestama, et hageja kasutab garaažiboksi ilma seadusliku aluseta. Väärtushinnangu

avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.

16. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi

kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha

väärkasutamisega“. Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „ühe grupi kuritegelik

käitumine“; „ühe grupi õigusvastane tegu“; „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“.

16.1.

Lauses sisalduvat „hageja käitus kuritegelikult“ tuleb lugeda väärtushinnanguks.

Kostja avaldas oma arvamust korteriühistu juhatuse käitumise kohta, sidudes seda oma

hinnanguga hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Väärtushinnangu

avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.

2-21-10447

16.2.

Mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja avaldanud, et üks grupp, kuhu kuulub muu

hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha väärkasutanud. Seega

ei ole need andmed avaldatud hageja kohta. Kostja etteheited õigusvastases teos osalemise ja

raha väärkasutamise kohta on suunatud korteriühistu juhatuse vastu.

17. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist,

mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid

võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“.

Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ

kuuluvad garaažid“ ja „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja

eraomandiks seadustada“.

17.1.

Väide „hageja on oma valdusesse võtnud korteriühistule kuuluva garaaži“ on

faktiväide. Väide jätab mulje, et hageja kasutab garaaži ebaseaduslikult. Seega kahjustab

väide hageja mainet. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kuna hagejal puudub

seaduslik alus garaaži kasutada, vastab väide tõele.

17.2.

Väide, et „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks

seadustada“ on väärtushinnang. Kostja avaldas oma hinnangut hageja tegevuse kohta.

Hinnang kahjustab hageja mainet, kuid sellise väärtushinnangu avaldamine ei ole

õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.

18. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS

kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus)“.

Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks

kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus.“ Tegemist on

liitväitega, mis koosneb kahest osast. Esimene osa „korteriühistule kuuluvad garaažipinnad

anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“ on faktiväide. See on tõene väide. Lisaks ei kahjusta see

hageja mainet ja selle avaldamine ei ole õigusvastane. Väärtushinnang „hageja oli KÜ

juhatuse esimehe hr F. soosingus“ ei kahjusta hageja mainet. Hinnangu avaldamine ei ole

õigusvastane.

19. Kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid andmeid, kuid nende avaldamine ei

olnud õigusvastane. Seega ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitamise eeldus täidetud.

20. Õigusabi osutamine hagejale on tõendatud hageja esindaja poolt kostjale 30.01.2021

saadetud nõudekirja ja 04.01.2021 õigusabi arvega, mille järgi osutati hagejale õigusabi

tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) kokku kuus tundi. Kohtueelse õigusabi

kasutamine oli põhjendatud. Hageja õigusabikulud ei ole täies mahus vajalikud. Hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt, st kostja peab ühe ebaõige faktiväite ümber lükkama. Kohtueelsed

õigusabikulud on vajalikud osas, mille ulatuses hagi rahuldatakse. Põhjendatud ja vajalikud

kohtueelsed õigusabikulud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, on üks tund. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot (tunnitasu 130 eurot +

käibemaks 20%).

21. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni 27.03.2024 kokku 40,97 eurot ning

alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

2-21-10447

22. Hagi rahuldatakse väga marginaalses ulatuses hagis taotletust. Suuremas ulatuses jäävad

hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja

põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks on 670 eurot.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldamata jättis, ja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

24. Vaidlusaluste väidete analüüsimisel on kohus lähtunud kitsalt keldriruumide

garaažiboksideks ümberehitamise temaatikast ja on jätnud tähelepanuta hageja väited selle

kohta, et hagejal on õigus garaažiboksi kasutada vähemalt lepingulisel alusel. Kohus ei ole

otsuses põhjendanud, miks keldribokside ümberehitamine kõigi omanike nõusolekuta takistab

üheaegselt ja n-ö automaatselt juba välja ehitatud garaaži kasutamist konkreetse

korteriomaniku poolt. Hageja hinnangul kuulub kohaldamisele enne 1. juulit 2002. aastal

kehtinud Eesti Vabariigi rendiseaduse § 2 lg 1, mis sätestas, et rendisuhte puhul kasutab üks

isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale)

kuuluvat vara. Hageja on seisukohal, et lepingud 09 ja 14 on rendilepingud, kuna vastavad

korteriomanikud said selle alusel õiguse kasutada garaažibokse ja korteriomanikud kohustusid

vastavalt lepingutele igakuiselt tasuma vastavalt esitatud näitudele elektri ja vee eest

ettenähtud maksetähtajaks korteriühistu arveldusarvele ning tegema oma vahenditega tema

valduses olevas garaažiboksis avarii-remonttööd. Korteriühistu ei ole hagejaga lepingulist

suhet lõpetanud ja seega toimub garaaži kasutamine lepingulisel alusel ehk siis seaduslikult.

Garaaži lepingulist kasutamist ei väära kuidagi see, et bokside väljaehitamiseks puudus

väidetavalt kõigi korteromanike nõusolek.

25. Kohus asus seisukohale, et sõnast „kinkimine“ saab lugeja kirja kontekstist aru, et

mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. Kohtu seisukoht ei ole millegagi põhjendatud.

Mõistliku kõrvalseisja jaoks ei ole sõna/väljend „kinkimine“ ja „kasutusse andmine“

ilmselgelt ühe ja sama tähendusega ja spekulatiivne on väita, et kinkimine kui tasuta

võõrandamine on samastatav kirja kontekstis kasutusse andmisega. Tegemist on täiesti

ebaõige faktiväitega.

26. Hageja nõustub kohtuga, et „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks“ on hinnatav faktiväitena. Üllatuslikult leidis kohus aga seda, et sõna

„kuritegu“ muudab kogu väite väärtushinnanguks. Hageja sellega ei nõustu. Kostja on

avaldanud: „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“. Selline väide

on kontrollitav sellega, et kostja esitab tõendid raha väidetava väärkasutamise või selle katse

kohta. Faktiväidet ei muuda väärtushinnanguks see, et kostja arvates on väidetav

väärkasutamine kuritegu.

27. Hageja ei nõustu sellega, et „ühe grupi kuritegelik käitumine“, „ühe grupi õigusvastane

tegu“ ja „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“ on väärtushinnangud. Hageja ei ole garaaži

kasutamisega pannud toime õigusvastaseid tegusid, ammugi mitte kuritegusid. Samuti ei ole

hageja väärkasutanud ühistu rahalisi vahendeid. Kõik need väited (õigusvastase teo

toimepanemine, kuritegelik käitumine, korteriühistu raha väärkasutamine) on verifitseeritavad

ja seega käsitatavad faktiväidetena. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega. Kohus on leidnud,

et need väited ei ole avaldatud hageja kohta ja käivad korteriühistu juhatuse kohta. Kohtu

seisukoht on üllatuslik ja vastuoluline, sest seda (et kostja avaldas väiteid juhatuse kohta) ei

ole väitnud isegi kostja ise. Vaidlust ei ole selles, et „grupi“ all pidas kostja silmas alati sh

hagejat.

2-21-10447

28. Hagejal on seaduslik (lepinguline) alus garaaži kasutada ja lepingulist kasutamist ei eita

ka kohus. Seega ei vasta väide, et grupp isikuid on võtnud enda valdusse garaažid, tõele.

Väide „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“

on hageja hinnangul siiski faktiväide (sest see on verifitseeritav) ja see ei vastaks tõele ka siis,

kui hagejal ei oleks (lepingulist) alust garaaži kasutamiseks. Tegemist on ebaõigete

faktiväidetega.

29. Nii „ajutine kasutamine“ kui ka „juhatuse esimehe hr F. soosing“ on kontrollitavad

asjaolud ja seega faktiväited. Kostja ei ole vastavaid tõendeid aga esitanud.

30. Kostja ei ole tõendanud tema esitatud faktiväidete tõelevastavust. Kõik vaidlusalused

faktiväited kahjustavad hageja mainet, sest hagejat „süüdistatakse“ sh nii ühistu raha

väärkasutamises kui ka garaaži „tasuta“ saamises („kinkimine“, „kaaperdamine“ jne). Kostja

ei ole tõendanud, et tal oli väidete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta kontrollis

avaldatud asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Vähemalt ei ole kostja

kohtu ette toonud, kuidas ta kontrollis näiteks seda, et hageja „väärkasutab“ korteriühistu

raha. Käesoleval juhul ei ole hageja kohustatud taluma selliseid konkreetseid, ebaõigeid ja

konkreetsele isikute grupile avaldatud „süüdistusi“. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise

kohustuse tekkimise eeldus (st hageja mainet kahjustavate andmete õigusvastane avaldamine)

on seega käesoleval juhul täidetud.

31. Hageja on seisukohal, et tegelikult peab kostja ümber lükkama kõik faktiväited ja seega

on kohtueelsed õigusabikulud terves mahus põhjendatud. Igal juhul pidi esindaja analüüsima

kõiki avaldatud väidetega seotud asjaolusid, kohtuma kliendiga ja koostama ka vastava

nõudekirja, mistõttu kohtu seisukoht, et sellele kulus ainult üks tund, ei ole asjakohane.

Hageja hinnangul ei saa kohtueelses menetluses kantud kulusid siduda hagi rahuldamise

ulatusega.

32. Kohus jaotas menetluskulud valesti. Juhul kui kohus pidas otsuses silmas kulude

jaotamist võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, siis tulnuks otsuse resolutsioonis märkida

murd või protsent, mille järgi hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratakse. Otsusest ei

selgu, mida tähendab kohtu arvates hagi rahuldamise marginaalne ulatus.

Vastustaja seisukohad

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega

jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb

osaliselt rahuldada.

35. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt: kohustas

kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja on toime pannud garaaži

2-21-10447

erastamiskatse; mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 156 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 40,97 eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni

põhinõude täitmiseni. Selles ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

36. Kostja esitas 31.03.2025 täiendava seisukoha lisana hageja 2019. a augusti kirja

korteriühistule. Ringkonnakohus arvestab kostja täiendavate seisukohtadega, kuid 31.03.2025

täiendava seisukoha lisana esitatud hageja 2019. a augusti kirja vastu ei võta põhjusel, et see

on juba maakohtu menetluses kohtule esitatud (tl 70).

37. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, teeb nendes

vajadusel muudatused ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.

38. Pooled ei vaidle, et kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele kirja järgmise

sisuga:

„Tere,

ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu

liikmetega ja palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11.2020 protokollile avatud

tekstina:

1. Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt

õigustühiseks. Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile

isikutele.

2. Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus.

Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise

õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.

3. Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid

on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad

nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada.

NB! Lisan: olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad

garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ

juhatuse esimehe hr. F. soosingus). Soovin teada, millistel alustel aga need isikud

nüüd neid pindu erastada püüavad?

Kordan: Omanikuna ja kaasomanikuna ei nõustu mina oma kaasomandi mõttelise osa

sundloovutamisega.“

39. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et otsustada, kas avaldatu käis hageja kohta, tuleb

hinnata avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p

19). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sama kehtib ka

juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on

lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hagejate

mainet kahjustav (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Isikut võidakse üldsuse ees

kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab

järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19,

p 11). Kaudsed faktiväited ei nähtu kostja avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu

sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19).

2-21-10447

39.1.

Maakohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja ülaltoodud kirjas

hageja kohta järgmist:

-

lauses „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt

õigustühiseks“ avaldas kostja, et hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse ja

hageja on hõivanud garaaži;

-

lauses „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus“

avaldas kostja, et hageja on garaaži kaaperdaja ja hageja on toime pannud kuriteo;

-

lauses „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise

õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega“

avaldas kostja, et hageja kui grupi liige on kuritegelikult käitunud;

-

lauses „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp

isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida

püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“ avaldas

kostja, et hageja on garaaži enda valdusse võtnud ning hageja püüab teiste

korteriomanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada;

-

lauses „Olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad

anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse

esimehe hr F. soosingus)“ avaldas kostja, et garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks

hagejale ning hageja oli korteriühistu juhatuse esimehe hr F. soosingus.

39.2.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et lauses „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide

kinkimisega väiksele grupile isikutele“ avaldas kostja tegelikult, et garaaž on antud hageja

kasutusse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kinkimine ei tähenda mitte kasutusse

andmist, vaid omandi üle andmist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. 11.11.2020 kirja konteksti arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada,

et kostja pidas kinkimise all silmas garaaži hagejale kasutamiseks andmist. Kostja selgitas, et

11.11.2020 kirja ajendas teda saatma muuhulgas hageja 2019. a augusti kiri korteriühistu

juhatusele. Selles kirjas on hageja ennast korduvalt nimetanud garaaži omanikuks (tl 70).

Seega on kostja „kinkimise“ all hageja kohta avaldanud, et hageja on saanud garaaži

omanikuks.

39.3.

Maakohus leidis lisaks eelnevale, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja lauses

„Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega

st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega“ avaldanud, et üks grupp,

kuhu kuulub muu hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha

väärkasutanud. Seega ei ole need andmed avaldatud hageja kohta ning kostja etteheited

õigusvastases teos osalemise ja raha väärkasutamise kohta on maakohtu hinnangul suunatud

korteriühistu juhatuse vastu. Hageja vaidleb sellele maakohtu seisukohale vastu. Hageja

hinnangul ei ole vaidlust selles, et „grupi“ all pidas kostja silmas alati mh hagejat.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et „õigusvastases teos osalemine“ ja „KÜ raha

väärkasutamine“ käib hageja kohta. 11.11.2020 kirja 2. lause 2. lõigus on mõistliku isiku

arusaama järgi viidatud sellele, et korteriühistu õigustab hageja käitumist ja sellisel juhul on

tegemist korteriühistu poolt õigusvastases teos osalemisega ja korteriühistu raha

väärkasutamisega. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et need etteheited on

2-21-10447

suunatud korteriühistu vastu. Muude väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga selle osas, kuidas mõistlik isik kostja avaldatut mõistis.

40. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus luges õigesti kostja poolt avaldatu

faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Riigikohus on selgitanud, et faktiväide on kontrollitav

ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või

väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo

18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p 11). Ringkonnakohus nõustub, et kostja avaldas järgmised

faktiväited: „hageja on hõivanud garaaži“; „hageja on garaaži enda valdusse võtnud“;

„garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“. Pooled vaidlevad, kas ülejäänud hageja

aadressil avaldatud väited on faktiväited või väärtushinnangud.

40.1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et „garaažide kaaperdajaks“ nimetamine on

väärtushinnang. Sõna „kaaperdamine“ tähendab ebaseaduslikku hõivamist. Kohtupraktikas on

sellist väljendit peetud väärtushinnanguks (nt TrtRnKo 31.03.2021, 2-19-16880). Antud juhul

on kostja seda 11.11.2020 kirja sisust nähtuvalt kasutanud, andmaks hinnangut hageja

käitumisele garaažipinna omavolilisel kasutamisel.

40.2.

Maakohtu hinnangul on lauses „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha

garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha

politseile avaldus“ avaldatud väide „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale

vormistamiseks“ faktiväide, kuid lauses sisalduv sõna „kuritegu“ muudab selle

väärtushinnanguks. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on antud juhul väärtushinnanguga,

kuid maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik selles osas muuta. Kui isiku kohta avaldatakse, et

ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid

asjaolu, st faktiväite avaldamisega (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Ehkki

eraldivõetuna võib kuriteo väitel olla faktiväite tunnused, tuleb arvestada selle väite

avaldamise kontekstiga (RKTKo 03.10.2023, 3-19-1565, p 20). Kostja selgitas, et 11.11.2020

kirja ajendas teda saatma muuhulgas hageja 2019. a augusti kiri korteriühistu juhatusele (tl

70). Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul kuriteo toimepanemise väide avaldatud kostja

poolt seoses sellega, et hageja on üritanud kasutada korteriühistu raha garaažipinna enda

omandisse saamiseks. Väide tuleneb hageja 2019. a augusti kirjast, milles hageja on nõudnud

korteriühistult teatud toimingute tegemist – garaaži projekt- ja ehitusdokumentatsiooni

vormistamist ja kooskõlastamist korteriühistu kulul. Lisaks on hageja selles kirjas ennast

korduvalt nimetanud garaaži omanikuks. Kostja väljendas kolleegiumi hinnangul 11.11.2020

kirjas enda suhtumist ja arvamust, et omavolilise garaaži hõivamise ning katsega kasutada

selleks korteriühistu raha, on tegemist kuriteoga. Seega on tegemist kostja hinnanguga hageja

kirjas märgitud nõudmistele ja avaldustele, mistõttu ei ole 11.11.2020 kirja ja hageja 2019. a

augusti kirja kontekstist tulenevalt tegemist kuriteo toimepanemise faktiväitega, vaid

väärtushinnanguga. Samuti ei saa sellest tulenevalt lugeda kostja avaldatut, et hageja kui grupi

liige on kuritegelikult käitunud, pidada faktiväiteks.

40.3.

Pooled vaidlevad, kas väide „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja

eraomandiks seadustada“ on faktiväide või väärtushinnang. Maakohus leidis, et tegemist on

väärtushinnanguga, kuna kostja avaldas sellega oma hinnangut hageja tegevuse kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et

praegusel juhul tugines kostja hageja poolt korteriühistule saadetud 2019. a augusti kirjale,

milles hageja nimetas ennast garaaži omanikuks. Kostja ongi 11.11.2020 kirja 3. lause

sõnastanud selliselt, et ta soovib saada selgust, mille alusel hageja püüab garaaži enda

omandisse saada.

2-21-10447

40.4.

Samuti tuleb kostja väidet garaaži „kinkimise“ kohta pidada hinnanguks hageja poolt

2019. a augusti kirjas väidetud olukorrale (garaaži kuulumisele hagejale). Olukorras, kus

hageja tugines sellele, et tema on garaaži omanik, on mõistliku isiku arusaama järgi võimalik

järeldada, et garaaži omandiõiguse üleminek on toimunud kas tasuta või tasulise

võõrandamise teel.

40.5.

Maakohus leidis, et lauses „Olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ

kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase

KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus)“ on liitväide, mis koosneb kahest osast. Esimene osa

(„korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“) on maakohtu

hinnangul hinnatav faktiväitena, kuid teine osa („hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. F.

soosingus“) on hinnatav väärtushinnanguna. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

„kellegi soosingus olemine“ on väärtushinnang. Selle tõesust ei ole võimalik tõendada, vaid

üksnes põhjendada.

41. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldatud faktiväited „hageja on hõivanud garaaži“ ja

„hageja on garaaži enda valdusse võtnud“ on hageja au teotavad. Maakohus leidis, et

faktiväide „garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“ ei ole hageja au teotav ega

mainet kahjustav. Seda järeldust ei ole hageja vaidlustanud, kuid hageja leiab, et kõik

faktiväited on ebaõiged.

41.1.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et faktiväited „hageja on hõivanud garaaži“ ja

„hageja on garaaži enda valdusse võtnud“ on tõesed väited.

41.1.1.Esile toodud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt otsustati korteriühistu XXX

28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi ehitada Tallinn, XXX panipaikade asemele viis

garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide kasutajad. 17.04.1999

üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati alustada garaažibokside projekteerimisega.

21.06.1999 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta muutmata 28.11.1998 koosolekul

vastuvõetud otsus garaažibokside väljaehitamise kohta. 10.05.1999 juhatuse koosoleku

protokolli järgi ehitakse viis garaažiboksi. 14.10.1999 allkirjastasid hageja ja korterühistu

kaks lepingut selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr 02

on antud korterile nr 36 ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Maakohus leidis, et selleks, et

ehitada keldriruumid garaažiboksideks ümber, pidi olema kõikide korteriomanike kokkulepe

(kuni 23.03.2014 kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 redaktsioon ja kuni 01.07.2003

kehtinud AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keldriruumide

ümberehitamine garaažiboksideks on hinnatav asja olulise muutmisena, mida

korteriomanikud ei saanud otsustada häälteenamusega. Kohtule ei ole esitatud korteriomanike

kokkulepet keldribokside ümberehitamise kohta garaažiboksideks. Aastatel 1998-1999

kehtinud AÕS § 72 lg 1 nägi ette, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem

osa ühises asjas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tõendatud ei ole ka see, et

kaasomanike enamus oleks otsustanud keldriruumide ümberehitamise garaažiboksideks ja

nende kasutamiseks andmise osadele korteriomanikest.

41.1.2. Hageja ei nõustu maakohtuga, kuna korteriühistu koosoleku protokolle pole

vaidlustatud ja hageja oli sõlminud korteriühistuga üürilepingud garaažiboksi kasutamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et need asjaolud annavad alust järeldada, et hageja

kasutab garaažiboksi õiguslikul alusel. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) §-des 38 ja 39 sätestatut rikkuvad korteriomanike üldkoosoleku

otsused on tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi.

2-21-10447

Selliseid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama (RKTKm

01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Sarnaselt korteriomandiseaduse (KOS) § 16 lg-ga 1 näeb ka

KrtS § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks

vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase

valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet (RKTKo 24.10.2018, 2-

17-7999, p 25.1). Seega saab ka KOS-i kehtivuse ajal vastu võetud otsuste tühisusele tugineda

vaatamata sellele, et neid ei ole vaidlustatud. Samuti ei saa üürilepingute sõlmimisest

järeldada, et hagejal oleks teiste korteriomanike suhtes õiguslik alus garaažiboksi

ainukasutamiseks. Kaasomandis oleva asja võib AÕS § 74 lg 1 järgi võõrandada või koormata

ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandis oleva

kinnisasja rendilepingu sõlmimine ei tähenda kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes, st

võlaõigusliku lepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet (RKTKo 3-

2-1-51-11, p 17). Võlaõiguslik leping saab kehtida korteriühistu ja korteriomaniku sisesuhtes.

Korteriomanike omavahelises suhtes on kaasomandis oleva eseme ümberehitamiseks ja osade

korteriomanike kasutusse andmiseks vajalik korteriomanike enamuse otsust või kõigi

korteriomanike kokkulepe. Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul kumbki nendest

tingimustest täidetud ei ole.

41.1.3. Hageja ei vaidlusta seda, et garaažid on välja ehitatud ja hageja kasutab ühte garaaži.

Kuna hagejal puudub õiguslik alus garaaži kasutamiseks, on tegemist ebaseadusliku

valdusega. Seega ei saa faktiväidet, et „hageja on hõivanud garaaži“ pidada ebaõigeks, kuna

hageja on omavoliliselt kasutanud ühte osa (panipaigast garaažiks ümber ehitatud) kõikide

korteriomanike kaasomandisse kuuluvast esemest. Kuna hageja kasutab garaažiboksi, on

tõene ka faktiväide, mille kohaselt on hageja garaaži enda valdusse võtnud. Samuti on tõene

faktiväide, et garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale.

42. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuna kostja poolt

avaldatud faktiväited on tõesed, on maakohus vaidlustatud osas õigesti leidnud, et hageja

nõue faktiväidete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata.

43. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas maakohus jättis õigesti rahuldamata ka hageja

nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna ebaõigeid faktiväiteid ei ole kostja hageja

suhtes avaldanud, saab hinnata üksnes seda, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnangud

annavad alust mittevaralise kahju välja mõistmiseks.

43.1.

Väärtushinnangute avaldamise puhul peab kohus tuvastama nende avaldamise

õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses. Hageja peab tõendama, et

väärtushinnang on au teotav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei saa tõendada.

Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS §

1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus

võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. (RKTKo

18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13). Käesoleval juhul ei ole kostja hageja suhtes

väljendanud ennast ebasündsalt. Maakohus leidis siiski, et kõik väärtushinnangud (v.a „hageja

oli KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“) on hageja mainet kahjustavad.

43.2.

Kui on tuvastatud väärtushinnangu au teotav iseloom ja selle ebakohasus, hinnatakse

sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. VÕS § 1046

lg 1 ls 2 järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega tuleb mh

2-21-10447

arvestada nii rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise

ajendiks oli hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole. Kohtul tuleb hinnata

kostja tegevuse kõiki asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 12.3). VÕS § 1046 lg 2

järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades

muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 15). Maakohus leidis, et kostja poolt

mainet kahjustavate väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna hageja pidi

korteriühistu liikmena sellist kriitikat taluma. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb teha

kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1046 lg 1

teise lause ja lg 2 järgi (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13). VÕS § 1046 alusel ei peaks

lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt

tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo

10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).

43.3.

Kostja avaldas hageja suhtes järgmised väärtushinnangud: „hageja on garaaži

kaaperdaja“; „hageja on üritanud kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks,

mis on kuritegu“; „hageja kui grupi liige on kuritegelikult käitunud“; „hageja püüab teiste

omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“; „garaaž on kingitud hagejale“.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi selliseid väärtushinnanguid taluma, kuid

leiab, et mitte seetõttu, et hageja on korteriühistu liige, vaid hageja 2019. a augusti kirjas

avaldatud väidete tõttu. Hageja andis ise põhjust tema suhtes hinnangute andmiseks selle

kohta, et hageja üritab garaažipinda enda omandisse saada, kasutades selleks korteriühistu

raha. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja teo õigusvastasus sellega välistatud VÕS § 1046 lg

1 teise lause ja lg 2 järgi.

43.4.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väärtushinnang selle kohta, et „hageja oli

KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“ ei ole hageja mainet kahjustav. Hageja ei ole

põhjendanud, kuidas kahjustab korteriühistu esimehe soosingus olemine hageja mainet.

43.5.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat ümber

lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse.

Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti ka

selle väite osas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Nagu kolleegium eelnevalt

selgitas, siis ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida

isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust

mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Riigikohus on märkinud,

et igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema

kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Seega tuleks ka ebaõige

faktiväite avaldamise puhul hinnata, kas mõistlikult võttes peab kannatanu taluma avaldatut ja

kahju hüvitist välja mõista ei tule. Ringkonnakohtu hinnangul peab hageja 2019. a augusti

kirjas avaldatu tõttu kostja avaldatud väidet erastamiskatse kohta taluma.

44. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaja sekkuda ka maakohtu

otsustusse kohtueelsete õigusabikulude hüvitise välja mõistmisel. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 156 eurot tulenevalt sellest, et maakohus rahuldas hagi üksnes ühe väite

osas. Hageja hinnangul ei saa kohtueelses menetluses kantud kulusid siduda hagi rahuldamise

ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus õigesti kohtueelsete õigusabikulude

hüvitise välja mõistmisel sellest, mis ulatuses on kostja rikkumine tõendatud.

2-21-10447

44.1.

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja

tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise

õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama,

kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama,

kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

Pooled ei vaidle, et õigusabi kasutamine oli käesoleval juhul vajalik.

44.2.

Lisaks õigusabi kasutamise vajalikkusele peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud

ja mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Riigikohus on selgitanud, et

kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud asjaoluga, mis

menetluses tuvastamist ei leidnud (vt nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Praegusel

juhul on kostja esitanud üksnes ühe ebaõige faktiväite, mille ta on kohustatud ümber lükkama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtueelne õigusabi (nõupidamine kliendiga ja

nõude koostamine) oli sellest tulenevalt põhjendatud ühe tunni ulatuses.

45. Maakohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda. Sellega hageja ei nõustu ja leiab,

et maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 163 lg-t 1 ning jaotama menetluskulud

vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus

TsMS § 163 lg 1 kohaldamata jätmisel menetlusnormi. Ringkonnakohus saab selles osas ise

uue otsuse teha, lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja arvestades hagi rahuldamise ulatusega. Hageja

esitas hagi kokku 10 faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 936

euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Sellest rahuldas maakohus hagi ühe faktiväite

ümberlükkamise osas ja varalise kahju hüvitamise nõudest 156 eurot. Samuti rahuldas

maakohus osaliselt hageja viivisenõude. Rahuldatud ümberlükkamise nõue moodustab sellest

nõudest 10% ja rahuldatud varalise kahju hüvitamise nõue 16%. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõue jäi täielikult rahuldamata. Tervest hagist (3 nõuet) moodustab rahuldatud

ümberlükkamise nõue 3% (=10% /3) ja rahuldatud varalise kahju hüvitamise nõue 5% (=16%/

3). Hagi rahuldatud osa moodustab tervest hagist ca 8%. Menetluskulud tuleb seega TsMS §

163 lg 1 alusel jaotada selliselt, et maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda 92% ja

kostja kanda 8%.

46. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tervikuna, mis ei olnud

edukas. Hageja soovis apellatsioonkaebuses kostja kohustamist 9 ebaõige faktiväite

ümberlükkamiseks, samuti kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist ja

varalise kahju väljamõistmist 156 eurot ületavas osas. Lisaks vaidlustas hageja

menetluskulude jaotust. Kaebusest moodustab põhilise osa (ca 75%) hageja nõue kostja

kohustamiseks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja ülejäänud nõuded kumbki ca

10%. Seega, arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes

menetluskulude jaotuse osas, moodustab kaebuse rahuldatud osa kolleegiumi hinnangul ca

5%. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud jaotada

selliselt, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses

hageja kanda.

47. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei

ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab

menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)