3-24-1513/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1513

Haldusasi

Tang OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 12. veebruari 2024. a otsuse nr 12-

1/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a

vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja toetustaotlus

tühistatud osas uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja Tang OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Angelika Jürna

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, istung 8. aprillil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tang OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-24-1513

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tang OÜ esitas 14. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/16909, millega taotles muu

hulgas mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetust 2023. aastaks (taotlustoimik nr 71102311704).

2. PRIA jättis 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3145 mitmete taotlejate, sealhulgas

Tang OÜ, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetuse taotlused rahuldamata. Otsuse lisaks oleva tabeli kohaselt jäeti Tang

OÜ-le mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus määramata maaeluministri 23.

detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7

lg-te 7 ja 8 alusel: toetust ei määrata rohumaadele, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal

vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi või mille

kuni ühe hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt viit mahepõllumajanduslikult peetavat

mesilasperet. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei määratud Tang OÜ-le

määruse nr 81 § 5 lg 1 ja § 16 lg 3 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 28 lg 3 p 1 alusel põhjusel, et talle ei antud

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust põllukultuuride ja heintaimede kasvatamise

eest.

3. Tang OÜ esitas 21. veebruaril 2024 PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse peale vaide, mille

PRIA jättis 19. aprilli 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/3326-2 rahuldamata.

4. Tang OÜ esitas 20. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus

tühistaks PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse nr 12-1/24/3145 ja 19. aprilli 2024. a vaideotsuse

nr 12-1/24/3326-2 ning kohustaks PRIA-t kaebaja toetustaotluse rahuldama. Alternatiivselt

taotles kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t ennistama mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotluste esitamise tähtaja ja

võimaldaks kaebajal lisada taotlusesse vaidlusaluste toetuste taotlemiseks vajalikud märked.

5. Tartu Halduskohus võttis 17. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada PRIA 12. veebruari 2024. a otsus nr 12-1/24/3145 ja 19. aprilli 2024. a vaideotsus nr

12-1/24/3326-2 ning kohustada PRIA-t lahendama kaebaja taotlust uuesti või alternatiivselt

kohustada vastustajat ennistama toetustaotluse esitamise tähtaeg.

6. PRIA esitas 14. novembril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

7. Asjas toimus 8. aprillil 2025 kohtuistung.

8. Kaebaja esitas 8. aprillil 2025 ja 11. aprillil 2025 menetluskulude nimekirjad ja

kuludokumendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

2(10)

3-24-1513

9.1. Kaebaja deklareeris taotluse osaks olevas põldude loetelu tabelis, et ta taotleb toetuse

andmist põllule nr 55 (suurusega 1,88 ha), kuid ta ei teinud toetustaotluses põllu nr 55 kohta

märget, et tegemist on külvikorras oleva kuni kolmeaastase rohumaaga. Kaebaja sai alles

PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest teada, et tegemist on mittevastavusega, mille tõttu jäi ta

ilma üle 20 000 euro suurusest toetusest. Toetus on tema majandustegevuse käigushoidmiseks

hädavajalik.

9.2. PRIA rikkus määruse nr 81 § 13 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada toetuse taotlemisel

keskkonda ja taotlusvormi, mis väldiks taotlejate vigade tegemist. PRIA veebikeskkond

e-PRIA on puudulik ning seetõttu vastutab PRIA kaebaja eksimuse eest. E-PRIA oleks

pidanud kuvama kaebajale enne taotluse esitamist veateate ning takistama taotluse esitamist

enne vea parandamist.

9.3. Kui taotluses pole põldude loetelu plokis tehtud veergudes „kuni 3a RM“ ja „HS/HK/HV/

ENK“ märget ühegi põllu osas, siis on taotleja toetusõiguslik üksnes juhul, kui ta peab

veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi ning loomkoormus on toetusõigusliku rohumaa ühe hektari

kohta vähemalt 0,2 loomühikut. PRIA-l oli võimalik põllumajandusloomade registri andmete

automaatkontrolli abil kindlaks teha, et kaebaja ilmselgelt ei täida loomkoormuse eeldust, sest

tal ei olnud nimetatud loomi. Sellises olukorras oleks e-PRIA pidanud kuvama veateate, mis

takistaks taotluse koostamisega jätkamist. Eksimus oleks tulnud ilmsiks ka juhul, kui

karjatavate loomade eest toetuse taotlemisel oleks tulnud teha eraldi märge – ühegi märke

tegemata jätmisel olnuks viga ilmselge.

9.4. Kuna taotlusvorm ei nõudnud toetuse saamise aluse märkimist, oli PRIA-l toetuse

saamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisel kõrgendatud uurimiskohustus. Seepärast

oleks PRIA pidanud toetustaotlusega seotud olulised asjaolud ise välja selgitama. PRIA jättis

õigusvastaselt välja selgitamata, millisel alusel taotleb kaebaja mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust taotluses märgitud rohumaale. Samas PRIA teadis, et taotlusel

märgitud rohumaa oli kolmeaastane rohumaa.

9.5. PRIA oleks pidanud kaebajat pärast toetustaotluse esitamist teavitama, et taotlus ei vasta

nõuetele. PRIA ei teatanud 15. juuni 2023. a teavituses kaebajale, et tema toetustaotlus ei

vasta nõuetele ning et toetustaotlus jäetakse rahuldamata. Teda teavitati võimalusest taotleda

toetust alternatiivsel alusel, millega viidati aga vääralt sellele, et kaebaja taotles juba mingil

alusel toetust. PRIA teavituses ei olnud ühtegi viidet mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetusele ega vajadusele muuta taotlust, et kaebaja ei jääks sellest toetusest ilma.

9.6. PRIA oleks pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma ja väidetava mittevastavuse

kõrvaldama. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 2022/11731 (EL määrus nr 2022/1173)

art 7 lg- st 2 ja art 5 lg-t 8 tulenevalt on PRIA-l kohustus anda mittevastavuse tuvastamise

korral taotlejale võimalus muudatustaotluse esitamiseks. PRIA-l oli sama määruse art 7 lg 2

alusel kohustus otsuse aluseks olevate asjaoludega tutvumisel kaebaja toetustaotlust ise

muuta. PRIA hoiatused toetustaotluse täitmisel ning PRIA 15. juuni 2023. a teatis ei ole

käsitatavad mittevastavusest teavitamisena rakendusmääruse art 5 lg 8 tähenduses.

9.7. PRIA oleks pidanud sõnaselgelt teavitama kaebajat taotlemisel tehtud veast ning andma

talle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel tähtaja taotluses esineva puuduse

kõrvaldamiseks. PRIA peaks toetustaotluses puuduoleva märke tegemise võimaldamiseks

toetustaotluse esitamise või parandamise tähtaja ennistama.

1 Komisjoni 31. mai 2022. a rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja

kontrollisüsteemi kohta.

3(10)

3-24-1513

9.8. PRIA rikkus kaebaja ärakuulamise õigust. PRIA 15. juuni 2023. a kirjast nähtuvalt teadis

PRIA, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, kuid ei teavitanud sellest kaebajat. PRIA tugines

tõenäoliselt HMS § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt võib jätta isiku ära kuulamata, kui taotluses

esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kuna kaebaja

taotluses ei olnud märgitud ühtegi toetuse taotlemise alust, esines lisaandmete saamise

vajadus.

9.9. PRIA tegi ebaproportsionaalse otsuse, mis seadis kaebaja võrreldes teiste turuosalistega

ebavõrdselt raskesse olukorda. PRIA on sarnases olukorras varem kaebaja toetustaotluse

esitamise tähtaja ennistanud, et kaebaja saaks teha taotluses vajalikud märkmed, kuid seekord

tähtaja ennistamist isegi ei kaalutud. Toetustaotluses ühe märke tegemata jätmise tõttu kahe

toetuse äravõtmist olukorras, kus kaebaja vastab tegelikult kõigile toetuse saamise sisulistele

nõuetele, ei saa pidada kohaseks. Toetuse määramine isikule, kes seda väärib ega kuritarvita

oma õigusi, ei kahjusta Euroopa Liidu finantshuve. Samuti ei kohtleks PRIA kaebajale toetust

määrates teisi taotlejaid ebavõrdselt, sest PRIA-l on kohustus võimaldada ka teistel taotlejatel

oma vigu parandada. Kaebaja toetustaotluse täies mahus rahuldamata jätmine ei ole vajalik

ega mõõdukas. Isegi kui kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmisel on positiivne tagajärg, ei

ole selle mõju võrreldav kaebajale põhjustatava kahjuliku mõjuga. Eesti põllumeeste

konkurentsivõime ja ellujäämine sõltub toetustest. Kogu Eesti põllumajandussektoris

valitsevad viimaste aastate sündmuste tõttu erakordselt rasked tingimused. Kaebaja jäi 2023.

aastal kahjumisse.

10. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Kaebaja seisukoht, et PRIA peaks loomkoormuse nõude täitmist kontrollima taotluse

esitamise ajal või takistama taotluse esitamist, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetust ei taotleta nõude täitmisel arvessevõetavatele loomadele, on väär ja ei tugine

õigusaktidele. PRIA ei pidanud taotluse esitamise ajal teadma, et kaebaja ei täida

loomkoormuse nõuet. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse tunnustust saab loomadele

taotleda aastaringi. Loomkoormuse nõude täitmist hinnatakse kogu kalendriaasta vältel peetud

loomade arvu põhjal (2023. a taotluse puhul 1. jaanuari 2024. a seisuga Põllumajandus- ja

Toiduameti esitatud andmete alusel). Seetõttu ei ole PRIA-l alust piirata toetuse taotlemist,

kui taotluse esitamise ajal ei ole taotlejal loomkoormuse nõude täitmiseks vajalikke loomi või

kui ta ei taotle mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Määruse nr 81 kohaselt

hinnatakse loomkoormuse nõude täitmist mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse

raames ja loomkoormuse täitmise kontroll tehakse sõltumata sellest, kas on esitatud

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlus. Taotlusvormil ei pea loomkoormuse

nõude täitmiseks vajalikke loomi ära näitama.

10.2. PRIA e-teenuste keskkond ei ole puudulik. PRIA-l ei ole kohustust küsida taotlusvormis

andmeid, mille esitamist määrus nr 81 ei nõua. Samuti ei ole PRIA-l kohustust koostada

taotlusvorm nii, et kaebaja kõik eksimused oleksid välistatud. PRIA ülesanne on tagada, et

e-teenuste keskkonna kaudu saaks esitada kõik määruses nõutud andmed vastavalt kehtestatud

nõuetele. Kaebaja tegutseb spetsiifilises valdkonnas ning tal on kohustus tunda toetuse

saamist reguleerivaid õigusakte.

10.3. Kaebaja esitatud andmetes ei olnud vastuolusid, mistõttu polnud vaja veateadet esitada.

Taotleja peab tegema ise valiku, millise rohumaa eest ta toetust taotleb. Kui ta hoiab kuni

kolmeaastast rohumaad külvikorras, tuleb määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel teha taotluses

põldude loetelus märge veergu „kuni 3a RM“. Vastasel juhul on PRIA õigustatud eeldama, et

4(10)

3-24-1513

taotleja ei hoia põldu külvikorras. Kuna kaebaja ei teinud märget, ei taotlenud ta toetust

määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud määras. PRIA eeldas seetõttu korrektselt, et kaebaja

soovis taotleda toetust rohumaa kohta, mille puhul tuleb täita loomkoormuse nõue. Kuna

kaebaja ei täitnud seda nõuet, ei olnud tal õigus saada toetust ka määruse nr 81 § 3 lg 1 p-des

4 ja 5 sätestatud määras.

10.4. Kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa märke tegemata jätmine ei ole ka puudus

HMS § 15 lg 2 tähenduses ega ilmne viga, millele PRIA oleks pidanud kaebaja tähelepanu

juhtima või mille kõrvaldamiseks oleks PRIA pidanud kaebajale tähtaja määrama. Nimetatud

teabe puudumine ei takistanud taotluse läbivaatamist. Vaidlusaluse märke tegemata jätmine ei

tähenda, et toetust ei taotleta. Taotluse andmed ei olnud omavahel vastuolus ning taotlusel

olid esitatud kõik nõutud andmed. Kohtupraktika kohaselt saab ilmselgeteks eksimusteks

pidada üksnes selgelt äratuntavaid vormivigu, mitte aga sisulisi valikuid, mille PRIA peaks

taotleja asemel oletuslikult tegema. Kaebuses väidetud eksimus mõjutab oluliselt taotluse

sisu.

10.5. PRIA suunas nii taotluse esitamisel kui ka 15. juuni 2023. a kirjas kaebaja tähelepanu

võimalikule eksimusele ja andis talle võimaluse taotlust muuta. Tegemist on kaebaja

hooletusega, mille tagajärgede eest vastutab ta ise.

10.6. PRIA ei pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma. EL määruse nr 2022/1173 art 6

kohaselt vastutab toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest toetusesaaja. Sama põhimõtet

on kajastatud määruse põhjenduste punktis 7. Põllu kasutusotstarbe üle on õigus otsustada

üksnes taotlejal, sest tegemist on majandamisotsusega. Seega pole tegemist taotluse

mittevastavuse küsimusega EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 tähenduses. PRIA ei saa

taotluses esitatud andmeid omaalgatuslikult muuta. Samuti ei saa PRIA lähtuda andmetest,

mida taotleja pole ise kinnitanud. Külvikorras oleva rohumaa märge pole pelgalt vormiline

detail, vaid oluline sisuline teave, mille alusel määratakse ühikumääragrupid ja toetuse suurus.

EL määruse nr 2022/1173 art 7 lubab taotlust teatud tingimustel muuta, kuid seda peab

tegema taotleja. Olukorras, kus kaebaja ignoreeris süsteemi hoiatusteateid ja PRIA juhiseid, ei

saa PRIA-lt nõuda, et ta teeks taotleja eest muudatusi või eeldaks, et taotleja soovis midagi,

mida taotluses polnud märgitud.

10.7. Kaebaja hoolsuskohustuse täitmata jätmine ei anna alust suurendada PRIA

halduskoormust. PRIA uurimiskohustus ei hõlma kohustust täita kaebaja taotlust tema asemel.

PRIA ei rikkunud ka ärakuulamiskohustust, sest otsuse tegemisel ei kaldutud taotluses

esitatud andmetest kõrvale ning lisaandmete saamiseks polnud vajadust.

10.8. Põllumajandustootjatel puudub subjektiivne õigus toetusele. Mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetuse taotlemine on võimalus, mitte kohustus. Kaebajale erandi tegemiseks

ei ole alust, sest õigusnormid ei anna kaalutlusruumi ega võimalust arvestada inimliku

eksimusega alles vaidemenetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebaja vaidlustab teda puudutavas osas PRIA 12. veebruari 2024. a otsust, millega jäeti

tema 2023. aastal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetuse taotlus rahuldamata. Samuti taotleb ta PRIA 19. aprilli 2024. a

vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist lahendada tema toetustaotlus tühistatud osas

uuesti.

5(10)

3-24-1513

12. Asjas pole vaidlust selles, et kaebaja jättis 14. juunil 2023 PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu taotlust esitades põldude loetelu tabelis oma ainsa põllu kohta veergu „Kuni 3a RM“

märke tegemata (dtl 25). Kaebaja on nii vaides (dtl 61) kui ka kaebuses (p 3.13; dtl 7)

selgitanud, et ta jättis märke tegemata inimliku eksituse ja kogenematuse tõttu.

Menetlusosalised on erimeelt küsimuses, kas sellise eksimuse tõttu toetuste määramata

jätmine on õiguspärane.

13. Määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 kohaselt peab taotlus sisaldama muu hulgas andmeid selle

kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld. Sama määruse § 7

lg 2 näeb ette, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse taotleja kasutatava

mahepõllumajandusliku kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta (§ 7 lg 2 p 3) või

muude rohumaade kohta (§ 7 lg 2 p 5). Määruse § 7 lg 2 p-s 5 nimetatud rohumaade osas

sätestavad § 7 lg-d 7 ja 8 toetuse saamiseks täiendavad tingimused (loomkoormuse nõude ja

mesilasperede arvu nõude). Määruse § 3 näeb ette mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad. Määruse § 3 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5

nähtuvalt olid kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul ühikumäärad 132–182

eurot ning muude rohumaade puhul loomkoormuse nõude täitmise korral 25–35 eurot ühe

hektari maa kohta (määruse 1. jaanuarist 2024 kuni 26. aprillini 2024 kehtinud redaktsioon).

Eeltoodust nähtuvalt mõjutab veergu „Kuni 3a RM“ märke tegemine nii toetuse määramist

kui ka toetuse suurust. Kuna kaebaja ei teinud vastavat märget ega täitnud määruse nr 81 § 7

lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, ei määranud PRIA kaebaja kasutuses olnud rohumaale

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse andmata jätmise korral ei määrata ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust,

sest määruse nr 81 § 5 lg 1 kohaselt arvutatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetus sama määruse § 3 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta

antakse põllumajandusliku taimekasvatuse toetust.

14. Kaebaja peamise väite kohaselt oli PRIA-l kohustus tagada, et ta ei jääks vaidlusaluse

märke tegemata jätmise tõttu toetustest ilma.

15. Kohus kontrollib esmalt, kas PRIA-l oli Euroopa Liidu õiguse alusel kohustus kaebaja

taotlust ise muuta või anda kaebajale võimalus muuta taotlust pärast muudatustaotluste

esitamise tähtaega.

15.1. Euroopa Komisjon on kehtestanud ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist

ja seiret reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/2116 alusel määruse nr

2022/1173, mis reguleerib ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi. Nimetatud määruse kohaselt

tuleb toetusesaaja ja ametiasutuse vahel tagada teabevahetus elektrooniliste vahendite kaudu

(art 4 lg 1) ning toetusesaajatele tuleb teha eeltäidetud vormid elektrooniliselt kättesaadavaks

(art 5 lg 1). Selleks, et lihtsustada toetusesaajatel teabe esitamist, peavad toetuste taotlemise

süsteemis olema suunavad hoiatused (art 5 lg 8). Siiski on määruse art 6 lg 2 teises lõikes

rõhutatud, et toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest vastutab toetusesaaja.

Kaebaja väitel rikkus PRIA EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg-st 2 tulenevat kohustust.

Nimetatud sätte esimene lause kohustab liikmesriiki juhul, kui ta on tuvastanud

toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse, teavitama toetusesaajat ning andma talle

kooskõlas art 7 lg 1 p-dega a, b ja c võimaluse taotlust muuta või tagasi võtta.

Taotlemisprotsessi lihtsustamiseks võib liikmesriik art 7 lg 2 kolmanda lause kohaselt teha

taotluses vajalikud parandused osas, mida mittevastavus mõjutab.

6(10)

3-24-1513

15.2. Kohus nõustub vastustajaga, et praeguse juhtumi asjaolud ei vasta EL määruse nr

2022/1173 art 7 lg-s 2 faktilisele koosseisule, mistõttu ei pidanud PRIA nimetatud normi

kohaldama.

Ainuüksi vaidlusaluse märke tegemata jätmine ei muutnud kaebaja taotlust toetuskõlblikkuse

tingimustele mittevastavaks. Asjaolud, millest tulenevalt ei vastanud kaebaja

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja loomakasvatuse toetuste tingimustele, selgusid

alles 2023. a kalendriaasta lõpus, kuid selleks ajaks oli muutmistaotluse esitamise tähtaeg

möödunud.

PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest nähtuvalt ei jäetud kaebaja taotlusi rahuldamata põhjusel,

et tema kasutuses polnud toetusõiguslikku maad, sh kuni kolmeaastast külvikorras olevat

rohumaad. Taotlused jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja polnud täitnud määruse nr 81 § 7

lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi (loomkoormuse ega mesilasperede arvu nõuet). Kaebajal oli

võimalik täita määruse nr 81 § 7 lg-s 7 sätestatud loomkoormuse nõue 2023. a kalendriaasta

jooksul, sest loomkoormuse arvutamisel võetakse aluseks taotleja poolt kohustuseaastal

peetavate ja registrisse kantud loomade keskmine arv (määruse nr 81 § 3 lg 4).

Loomkoormuse nõude täitmise korral oleks kaebajal olnud võimalus saada

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud

ühikumäärade piires ning sel juhul oleks tal olnud võimalik saada määruse nr 81 § 5 lg 1

alusel ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust.

2024. aasta alguses, kui oli selgunud, et kaebaja ei täitnud 2023. aastal loomkoormuse nõuet,

ei olnud kaebajal enam õigust muutmistaotlust esitada ega PRIA-l võimalust kaebaja

toetustaotlust parandada, sest määruse nr 81 § 13 lg 3 kohaselt tuleb taotluse muudatused

esitada hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Toetusesaajatele toetustaotluse muutmise

tähtaja seadmise kohustus tuleneb EL määruse 2022/1173 art 7 lg-st 6. Sama määruse art 7

lg-s 1 on seatud tingimuseks, et toetusesaaja võib toetustaotlust muuta üksnes enne

liikmesriigi määratavat tähtaega. Nimetatud ajalisest tingimusest tuleb lähtuda ka art 7 lg 2

kohaldamisel.

Seega ei pidanud PRIA enne 12. veebruari 2024. a otsuse tegemist kaebaja taotlust parandama

(s.o lisama märke veergu „Kuni 3a RM“). Samuti ei pidanud PRIA andma kaebajale

võimalust muuta taotlust pärast muudatustaotluste esitamise tähtaega (s.o pärast 1. novembrit

2023).

16. Kohtu hinnangul tagas PRIA kaebajale võimaluse muuta 14. juunil 2023 esitatud

toetustaotlust selleks ettenähtud ajal, s.o hiljemalt 1. novembril 2023.

16.1. Kohtuasja materjalidest nähtub ja järeldub järgnev.

16.1.1. Taotluse koostamise käigus kuvati PRIA e-teenuste keskkonnas kaebajale põldude

loetelu kohta teade 1100: „MAHE toetuse taotlemise märge on põllul nr 55, millele on

võimalik taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis.

Taotlemiseks lisa märge veergu „Kuni 3a RM“ […]“. Samas rubriigis kuvati ka teade 0855:

„Põllul nr 55 on MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik taotleda

kolmes erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased külvikorras

olevad rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele vastaval hulgal

mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi mesilasperesid. Soovi korral tee „HS“

7(10)

3-24-1513

valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“. Mahetunnustatud loomade

pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki punktis 2.2.2.“ (dtl 28–29)

Eeltoodust nähtuvalt andis PRIA kaebajale taotluse esitamise käigus suunava hoiatuse

vastavalt EL määruse nr 2022/1173 art 5 lg-le 8. Hoiatustes oli selgesõnaline viide põllule nr

55, mis võimaldas kaebajal mõista, et tegemist on konkreetselt tema taotluses märgitud teavet

puudutava hoiatusega. Lisaks on hoiatuses antud selge ja asjakohane suunis: kui kaebaja

soovib taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis,

tuleb tal lisada märge veergu „Kuni 3a RM“. Teade 0855 võimaldas kaebajal mõista, et tal

tuleb teha rohumaa kasutamise otstarbest lähtuv valik. Seega pidi kaebajale olema teadete

põhjal arusaadav, et kui ta ei soovi täita loomkoormuse nõuet, tuleb tal toetuse saamiseks teha

märge veergu „Kuni 3a RM“.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et taotlusvorm ei võimaldanud

kaebajal vea tegemist vältida. PRIA täitis eespool nimetatud teadete kuvamisega EL määruse

nr 2022/1173 art 5 lg-st 8 tuleneva taotlemisaegse teavitamiskohustuse.

16.1.2. PRIA saatis 15. juunil 2023 kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile kirja

pealkirjaga „PRIA teavitus“, milles teavitas kaebajat, et PRIA on teinud tema 2023. a esitatud

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse

taotluse osas esmase kontrolli. Kirjas on tumeda tekstina ja allajoonitult märgitud järgmist:

„Teil on võimalus taotleda MAHE toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade

ühikumääragrupis.“ Järgnevalt on kirjas selgitatud: „Teie taotlusel on rohumaa põlde, millele

saab toetust taotleda kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis. Palun

kontrollige taotluse andmeid ja lisage soovi korral põllule nr 55 märke põldude loetelu veergu

„Kuni 3 a RM“. Rohumaa põldudele, mis ei ole märgitud külvikorras olevaks, makstakse

MAHE toetust üksnes siis, kui taotlejal on iga taotletud rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2

loomühikule vastaval hulgal mahetunnustatud karjatatavaid loomi.“ Kirjas oli esitatud juhis

muudatuse tegemiseks ning PRIA teenistuja nimi ja telefoninumber täiendavatele küsimustele

vastuse saamiseks. (dtl 33)

EL määrus nr 2022/1173 ega määrus nr 81 ei sätesta üldist selgitamiskohustust sarnaselt HMS

§-ga 36. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks kujundada seisukohta, kas PRIA-l oli lisaks

taotluse koostamise käigus suunavate hoiatuste kuvamisele kohustus teavitada taotlejat

täiendavalt ka e-kirjaga. Võttes arvesse, et kaebaja esitas taotluse toetuste taotlemise tähtaja

saabumisele eelneval päeval, pole kahtlust, et PRIA tegutses kaebajale juba järgmisel päeval

täiendava teavituse saatmisega äärmiselt hoolikalt, et kaebaja saaks esitada oma tahtele

vastava taotluse tähtaegselt. PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisu ei saanud jätta kaebajale

kahtlust, et toetuse saamiseks võib tal olla vaja eelmisel päeval esitatud taotlust muuta. Isegi

kui kaebaja poleks kirja põhjal aru saanud, mida tal tuleb toetuse saamiseks teha, tagasid

kirjas esitatud kontaktandmed talle võimaluse PRIA-ga viivituseta konsulteerida.

Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja tutvus PRIA 15. juuni 2023. a

e-kirja sisuga enda kinnitusel alles 19. märtsil 2024 (vastus kaebusele, p 26; dtl 111). Asjaolu,

et kaebaja ei tutvunud PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisuga enne muudatustaotluste esitamise

tähtaja saabumist, ei mõjuta PRIA tegevuse õiguspärasust. Sellisest viivitusest tulenevad

riskid lasuvad kaebajal.

16.2. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebajale 2023. a kohta mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuste määramata jätmine ei

olnud tingitud PRIA eksimustest. Vastustajal ei olnud kohustust teha vaidlusalune märge

8(10)

3-24-1513

taotluses kaebaja asemel. Vastustaja täitis tal lasuva teavitamiskohustuse ning tagas kaebajale

ka täiendava selgituse esitamisega reaalse võimaluse taotluses vaidlusaluste toetuste saamist

takistada võiva puuduse kõrvaldamiseks.

17. ELÜPS § 16 lg 8 p 1 ja § 28 lg 3 p 1 kohaselt teeb PRIA nii otsetoetuse kui ka maaelu

arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või taotletav tegevus

ei vasta nõuetele. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8

sätestatud tingimusi, mistõttu polnud PRIA-l alust määrata talle mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust sama määruse § 7 lg 2 p 5 alusel. Kuna kaebaja jättis taotluse

esitamisel märkimata määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel nõutavad andmed kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa põllu kohta, polnud võimalik määrata toetust ka määruse § 7 lg 2 p

3 alusel. Seepärast ei olnud PRIA-l alust määrata kaebajale 2023. a eest

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ega sellest tulenevalt ka

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust (määruse nr 81 § 5 lg 1). Seega jättis PRIA

kaebaja vaidlusaluste toetuste taotluse õiguspäraselt rahuldamata.

18. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist.

18.1. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega uurimiskohustuse, ärakuulamiskohustuse ja

kaalutlusõiguse reeglite rikkumise kohta.

Uurimiskohustus pole piiramatu – asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1631/37, p 22). Nagu eespool märgitud, selgusid

toetuste määramist välistavad asjaolud 2023. aasta lõpus, mil kaebajal polnud enam võimalik

oma taotlust muuta. ELÜPS § 8 lg-s 1 ja määruse nr 81 § 14 lg-s 1 sätestatud kohustus

kontrollida taotluses esitatud andmete õigust on hõlmatud nimetatud sätetes sisalduva

kohustusega kontrollida toetuse määramise eelduseks olevate tingimuste täidetust. Tegemist

pole kohustusega kontrollida, kas taotluses esitatud andmed vastasid taotleja tegelikule

tahtele.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ärakuulamiseks enne 12. veebruari 2024. a otsuse

tegemist ei olnud vajadust, sest PRIA lähtus otsuse tegemisel kaebaja taotluses esitatud

andmetest ning ajaks, mil selgusid taotluse rahuldamist välistavad asjaolud, oli taotluses

muudatuste tegemiseks (sh lisaandmete esitamiseks) määratud tähtaeg möödunud.

Vastustajale ei saa ette heita ka kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kuna kaebaja ei vastanud

toetuste saamise tingimustele, oli vastustaja kohustatud jätma taotluse rahuldamata, sest

toetusi saab määrata üksnes juhul, kui taotleja tegevus vastab toetuse saamise nõuetele.

18.2. Praeguses asjas ei ole vaja võtta seisukohta, kas vastustaja oleks saanud

muudatustaotluse esitamise tähtaja enne kaebaja taotluse rahuldamata jätmist ennistada, sest

kaebaja teavitas vastustajat taotluses „Kuni 3 a RM“ märke ekslikult tegemata jätmisest alles

vaides (dtl 61). Selleks ajaks oli haldusmenetlus lõppenud. Vaidemenetluses ei pidanud

vastustaja andma kaebajale taotluse muutmise võimalust juba ainuüksi põhjusel, et PRIA

jättis kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Vaiet läbi vaadates kontrollitakse küll nii

haldusakti andmise õiguspärasust kui ka otstarbekust (HMS § 83 lg 1), kuid isikul on õigus

nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes haldusakti õigusvastasuse korral. Kuna PRIA

täitis haldusmenetluses oma kohustused, ei saanud tal tekkida vaidemenetluses kaebaja

toetustaotluse lahendamise osas täiendavaid kohustusi. Kohus nõustub vastustajaga, et

taotluste esitamiseks ja muutmiseks ettenähtud tähtajad kaotaksid mõtte, kui taotlejale tuleks

anda võimalus kõrvaldada toetuse andmist välistavad puudused taotluses alles

9(10)

3-24-1513

vaidemenetluses. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas ka EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg-s

2 sätestatud taotleja vastutuse põhimõttega.

18.3. On igati mõistetav, et kui põllumajandustootjaks olevat äriühingut juhib ja selle tegevust

korraldab üksainus inimene ning tal puudub pikaajaline valdkondlike toetuste taotlemise

kogemus, tekitab taotluses pelgalt ühe märke tegemata jätmise tõttu suuremahulisest toetusest

ilmajäämine tugevat nördimust. Vastustaja on siiski õigesti märkinud, et

põllumajandustoetuste taotlemisel tuleb arvesse võtta, et taotlejaks on põllumajandustootja

(mitte üksikisik), tegemist on soodustuse saamisega ning taotlejal ei ole subjektiivset õigust

toetust saada. Kuna põllumajandustoetuste andmist reguleerivate normide adressaatideks on

spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, on taotlejal kõrgendatud kohustus olla kursis

toetuse taotlemise tingimuste ja korraga ning taotlejal lasub ka kohustus tagada taotluses

esitatud teabe õigsus (EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg 2 ja sama määruse põhjendus 7;

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-15, p-d 15 ja 16). Praeguses asjas

on kaebaja eksimused täielikult tema enda vastutuse sfääris.

19. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et nii PRIA 12. veebruari 2024. a otsus nr 12-1/24/3145 kui

ka 19. aprilli 2024. a vaideotsus nr 12-1/24/3326-2 on õiguspärased. Seepärast ei ole

nimetatud otsuste tühistamiseks alust. PRIA 12. veebruari 2024. a otsuse kehtima jäämise

tõttu puudub alus kohustada vastustajat kaebaja 14. juuni 2023. a toetustaotlust uuesti

lahendama. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv ning kaebaja õigusabikulud) tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

10(10)