4-25-409/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

4-25-409 (915024000031)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Väärteoasi

I Land Sound Festival OÜ kaebus Päästeameti 16.01.2025

otsusele väärteoasjas nr 915024000031

Kaebuse esitaja

I Land Sound Festival OÜ, registrikood 16740199, aadress

XXX-i , seaduslik esindaja juhatuse liige B.K

Kohtuväline menetleja

Päästeamet, volitatud esindaja N.V

Kaebuse läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Päästeameti 16. jaanuari 2025. a otsus väärteoasjas nr 915024000031 kogu

ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, s.o alates 23. aprillist 2025. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Päästeameti 16.01.2025 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 915024000031 karistati I

Land Sound Festival OÜ-d rahatrahviga 2000 eurot tuleohutuse seaduse (TuOS) § 49 lg 2

järgi. Väärteosüüdistuse järgi korraldas I Land Sound Festival OÜ 18.–21.07.2024 avaliku

ürituse asukohas Sadama 19 ja Sadama 17, Orissaare, XXX, üle 300 osalisega, ilma

Päästeameti kooskõlastuseta. Lisaks jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata

vajaliku evakuatsioonivalgustuse Sadama 17, Orissaare rajatisele ja jättis suitsuanduri

nõuetekohaselt paigaldamata. Samuti ei olnud Sadama 19, Orissaare hoones tagatud

tulekahjuteavitus kogu hoones.

2. Vastavalt 16.01.2025 väärtootsusele toimus 18.–21.07.2024 I Land Sound Festival

menetlusaluse isiku ütluste kohaselt Sadama 19 hoones ja Sadama 17 kuppeltelgis – kuigi

oldi teadlikud, et üritus kooskõlastati väliüritusena ja nende hoonete kasutamine oli

Päästeameti kooskõlastuseta, s.t korraldati üritus selleks otstarbeks mitte ettenähtud

ruumides –, kuna menetlusalune isik sai teada alles 03.07.2024 Sadama 19 ja Sadama 17

hoonete mitte kooskõlastamisest alates 15.07.2024 ning kirjalikult sai isik avaliku ürituse

loaotsuse 16.07.2024, mistõttu nii lühikese etteteatamise ajaga ei olnud neil võimalik

kahte lava ümber paigutada, arvestades inimeste turvalisust ja ka majanduslikku

kaalutlust. Samuti kuivõrd Saaremaa Vald oli väljastanud loa varasemalt juunis ja juulis

toimunud sündmustele, tekkis menetlusalusel isikul õigustatud ootus hoonete kasutamise

osas ka I Land Sound Festivalil.

3. Päästeamet on otsuses toonud välja, et TuOS § 22 lg 1 р 2 alusel tuleb Päästeametiga

kooskõlastada üle 300 osalejaga avaliku ürituse ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on

tagatud ohutu evakuatsioon, ning sama seaduse § 22 lg 2 p 2, 4 alusel on enne avaliku

ürituse korraldamist selleks mitte ettenähtud ehitises või ajutise ehitise ning atraktsioonide

paigaldamisel avaliku ürituse korraldaja kohustatud kontrollima evakuatsiooni- või

hädaväljapääsu ning evakuatsioonitee tähistatust tuleohutusmärgiga ja ettenähtud

tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja nende korrasolekut. Täidetud on objektiivne koosseis,

mis seisneb festivali korraldajate teadlikult siseruumides ürituse korraldamises, ürituse

korraldamine loata on menetlusalusele isikule subjektiivselt omistatav. I Land Sound

Festival OÜ tegu on õigusvastane ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline

menetleja on karistuse määramisel arvestanud raskendava asjaoluna omakasu (KarS § 58

p 1) ja kergendava asjaoluna seaduses loetlemata asjaolu, mis seisneb konkreetsetes

tegevustes hoonete nõuetekohaseks muutmisel (nt ehitusloa taotluse esitamine).

Kaebus

4. I Land Sound Festival OÜ esindaja juhatuse liige B.K esitas Pärnu Maakohtule

31.01.2025 kaebuse, millega taotleb väärteootsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebaja

palub VTMS § 132 p 3 alusel kooskõlas VTMS § 30 lg 1 p-ga 11 ja VTMS § 31 lg 3 p-ga 1

tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus Sadama 17 kinnistule

püsitatud kuppeltelgi osas ning Sadama 19 kinnistu hoone ehk töökoja osas otstarbekuse

kaalutlusel.

5. Kaebuse kohaselt on P P MTÜ-l (registrikood xxx) Saaremaal I laiul aadressidel XXX,

Sadama 17 ja XXX, Sadama 19 kinnistute hoonestusõigus. Sadama 17 kinnistul asuva

hoone näol on tegemist kuppeltelgiga (kuppeltelk) ning Sadama 19 kinnistul asuva hoone

on kantud ehitisregistrisse kui tööstushoone (töökoda). I Land Sound Festival OÜ

korraldab Illiku laiul muusikafestivali I Land Sound ning eelnimetatud hooneid on P ja

menetlusalune isik varasematel aastatel kasutanud avalike ürituste läbiviimisel ning

Päästeamet ja XXX on hoonete kasutamist sel eesmärgil aktsepteerinud. Päästeamet on

kõigil varasematel aastatel kooskõlastanud avaliku ürituse loa ürituste korraldamiseks

viidatud hoonetes. Menetlusalune isik kasutas neid hooneid ka ajavahemikul 18.07.–

21.07.2024 I Land Sound Festivali korraldamiseks.

6. Analoogselt varasematele aastatele alustas P koos menetlusaluse isikuga suviseks

hooajaks ettevalmistuste tegemist ning avalike ürituste loa taotlemist 2024. aasta mais.

17.05.2024 esitas menetlusalune isik Päästeametile taotluse kooskõlastuse saamiseks

2 (10)

avalike ürituste korraldamiseks hoones ajavahemikul 01.06–30.09.2024 ning 20.05.2024

kirjaga nr 7.2-2.4/3048-1 teavitas Päästeamet, et kuppeltelgis avalike ürituste

korraldamine ei vaja eraldi kooskõlastust ürituste korraldamiseks, kuna sellele on

väljastatud kasutusluba 2022. aastal, kuid tööstushoone osas märkis Päästeamet, et kuna

hoone ehitisregistrijärgne kasutusviis on tööstushoone ning kooskõlastust avaliku ürituse

läbiviimiseks on küsitud suveperioodiks juba seitsmendat aastat järjest, siis ei saa

Päästeamet seda hoonet enam käsitleda ajutise ürituse korraldamise hooneks. 22.05.2024

e-kirjaga vastas P ja menetlusaluse isiku seaduslik esindaja B.K Päästeametile, et

seisukoht töökoja kasutusotstarbe kohta on üllatuslik, kuna varasemalt ei ole Päästeamet

kordagi sellist nõuet esitanud, paludes selgitust, millisel õiguslikul alusel Päästeamet

vastava nõude esitanud on, kuivõrd hoone ehituslik olukord ei ole muutnud ning

varasematel aastatel täidetud tuleohutusnõuded on endiselt täidetud, ning mh kinnitas

B.K , et mõistab kasutusotstarbe muutmise vajadust ja selgitas, et hoone

seadustamisprotsess käib ning selle käigus saab muuta hoone kasutusotstarvet, kuid mitte

enne 2024. aasta suvehooaja algust, kuna selleks jääks liiga vähe aega. 24.05.2024 e-kirjas

selgitas I. L Päästeametist järgmist: „Ajaliselt ei ütle seadus, mitu korda või kui pika aja

jooksul võib üritusi korraldada selleks mitte ettenähtud hoonetes. Teie poolt korraldatavad

üritusi on Päästeamet kooskõlastanud eelnevalt väga pikal perioodil, mistõttu ei ole enam

tegemist ajutiste ega ühekordsete üritustega, vaid hoone Sadama 19 on kasutuses

kogunemishoonena. Hoone kasutamiseks suve perioodil on vajalik hoone kasutusviis ja

tuleohutusnõuded viia vastavusse kogunemishoonetele esitatud nõuetele. Tunnistame, et

oleks olnud õige Teid teavitada sellest eelmisel aastal kooskõlastust andes.“ I. L kinnitas

mh menetlusalusele isikule: „Päästeamet on nõus oma otsuse üle vaatama, kui esitada

tõendid, et hoone kasutusviis on muutmisel, ja prognoositav aeg, millal ehitustegevus

lõpeb. Nende tõendite alusel saame kooskõlastamisest keeldumise otsuse ümber vaadata ja

2024. aasta suveperioodi ürituste korraldamisel leida kompromisslahenduse.“

7. 28.05.2024 esitas P koostööpartnerist projekteerija Päästeameti esindajale I. L-le e-kirjaga

kirjelduse tegevustest ja tõendid töökoja juurde ehitatud välilava projekteerimistingimuste

andmise menetluse algatamise kohta ning 2024. aasta juunis andis XXX P-le avalike

ürituste korraldamise load, esitamata ühtegi märkust, järgmiselt: 1) 30.05.2024 luba

ürituse „Suvaalguspidu“ korraldamiseks 01.06.2024, 2) 05.06.2024 luba ürituse

„Talgupidu“ korraldamiseks 08.06.2024, 3) 18.06.2024 luba ürituse „Lõke!“

korraldamiseks 21.06.2024, 4) 18.06.2024 luba ürituse „Jaanipäev Illiku laiul 22.06 -

Dagö Kontsert“ korraldamiseks 22.06.2024, 5) 26.06.2024 luba ürituse „Tjuun In

Minifestival - Esimene päev“ korraldamiseks 28.06.2024, 6) 26.06.2024 luba avaliku

ürituse „Tjuun In Minifestival - Teine päev“ korraldamiseks 29.06.2024. 19.06.2024 viis

Päästeameti vanemspetsialist M. V kuppeltelgis ja töökojas läbi paikvaatluse, mille

eesmärgiks oli hinnata hoonete tuleohutusalaseid nõudeid, et otsustada Päästeameti

kooskõlastuse andmine nimetatud hoonetes avalike ürituste korraldamiseks suve lõpuni.

8. 03.07.2024 edastas Päästeameti ametnik M. V P-le Päästeameti ametniku I. L e-kirja,

millest ilmnes, et Päästeamet andis kooskõlastuste ürituste läbiviimiseks vaidlusalustes

ehitistes kuni 15.07.2024. I. L 30.05.2024 e-kiri oli adresseeritud Saaremaa vallale ning P

ega menetlusalune isik ei olnud Päästeameti 30.05.2024 e-kirja sisust kuni 03.07.2024

teadlikud. Selleks ajaks oli menetlusalune isik teinud olulisi ettevalmistusi I Land Sound

festivali korraldamiseks ajavahemikul 18.–21.07.2024.

9. 08.07.2024 esitas Päästeamet vastuse Saaremaa Vallavalitsuse 17.05.2024 esitatud avaliku

ürituse kooskõlastuse taotlusele, keeldudes kuppeltelgile ja töökoja hoonele kooskõlastuse

andmisest, põhjendades keeldumist järgnevalt: „Kuppeltelk – kuppeltelk ei vasta

3 (10)

kogunemishoonele esitatud nõuetele. Kuppeltelgi tuleohutusalane audit oli koostatud

arvestusega, et telgi kasutamise aeg on 5 aastat. Töökoda – asjaolu, et Saaremaa

Vallavalitsus taotleb Päästeameti kooskõlastust juba seitsmendat aastat järjest, näitab, et

töökoda ei ole võimalik käsitleda ajutise peopidamise hoonena, kuivõrd toimuvad peod

suveperioodil hoones pidevalt.“ Kuigi menetlusalune isik oli kasutanud töökoja kontori-

ning laoruume juba eelneval seitsmel kooskõlastuse aastal, tõi Päästeamet lisanduva

aspektina välja, et töökoja kontori- ja laoruumide kasutus ei võimalda antud taotlust

kooskõlastada ning käsitleda töökoda enam üksnes ajutise peoruumina.

10. 10.07.2024 esitas menetlusalune isik Saaremaa Vallavalitsusele taotluse festivali „I Land

Sound 2024“ korraldamiseks ajavahemikul 18.–21.07.2024 ning lisaks teistele Illiku laiul

asuvatele hoonetele soovis menetlusalune isik festivali teenindamiseks kasutada siiski ka

kuppeltelki ja töökoda. 16.07.2024 ehk kaks päeva enne I Land Sound festivali algust

andis Saaremaa Vallavalitsus otsusega 2.12.2/116 menetlusalusele isikule loa „I Land

Sound“ festivali korraldamiseks Illiku laiul asuvates hoonetes, kuid ei väljastanud luba

festivali korraldamiseks kuppeltelgis ja töökoja hoones Päästeameti kooskõlastuse

puudumise tõttu.

11. 18.–21.07.2024 toimus „I Land Sound 2024“ festival. Kuna asjaolu, et Päästeamet ei

kooskõlasta kuppeltelgi ja töökoja ruumides ürituste korraldamist, sai menetlusalusele

isikule teatavaks vaid kaks päeva enne ürituse algust, ei olnud menetlusalusel isikul enam

võimalik tegevust ümber korraldada ning menetlusalune isik oli sunnitud kasutama ruume

ürituse korraldamiseks, kuna kuppeltelgi ja töökoja näol oli tegemist festivali ainukeste

siseruumidega, mida külaliste teenindamiseks kasutati, ning tänu siseruumidele oli

võimalik sündmuse toimimine selleks ettenähtud kellaaegadel, tagades lahkuvate külaliste

sujuv ja vaiksem liikumine alevi ja piirkonna majutusasutustesse öötundidel. Samuti

märgib menetlusalune isik, et siseruumide kasutamist on pidanud heaks strateegiliseks

otsuseks nii Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, kohalikud kui ka paljud Saaremaa

Vallavalitsuse ametnikud ning juhul, kui menetlusalune isik kasutanuks festivali

teenindamiseks vaid välisruumi, rikutaks ümbruskonna öörahu ning festivali ligi 3000

külastajat liiguksid festivali igal päeval korraga kella 02.00 või 04.00 ajal festivalialalt

välja, mistõttu oli siseruumide kasutamine hädavajalik festivali toimumise sujuvuse

tagamiseks.

12. 15.08.2024 toimunud kohtumisel menetlusaluse isiku esindajate ja Päästeameti esindajate

vahel teavitas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut väärteomenetluse algatamisest

tuleohutusseaduse (TuOS) § 49 lg 2 alusel. 16.01.2025 tegi kohtuväline menetleja

menetlusaluse isiku suhtes väärteoasjas nr 915024000031 väärteootsuse, mille kohaselt on

menetlusalune isik pannud toime TuOS § 49 lg-s 2 sätestatud väärteo ning

väärteokaristuseks määrati rahatrahv 2000 eurot.

13. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus. Menetlusalune isik ei

vaidlusta asjaolu, et kasutas nii kuppeltelki kui ka töökoja hoonet festivali „I Land Sound

2024“ käigus. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja jätnud

menetlusalusele isikule avaliku ürituse korraldamiseks kooskõlastuse andmata ilma

õigusliku aluseta. Lähtuvalt eeltoodust oleks kohtuväline menetleja pidanud trahviotsuse

tegemisel arvestama kergendavate asjaoludega KarS § 56 tähenduses. Nimelt kumbki

hoone ei kujutanud ohtu nende kasutajatele, Päästeamet kooskõlastas varasemal seitsmel

aastal nii kuppeltelgi kui ka tööstushoone kasutamise avaliku ürituse korraldamise

kohana, ühelgi varasemal aastal ei nõudnud Päästeamet töökoja hoone kasutusotstarbe

4 (10)

muutmist, õigus sellist nõuet esitada Päästeametil seadusest tulenevalt ei ole ning

Päästeamet esitas selle nõude vahetult enne suvehooaega selliselt, et menetlusalusel

isikul ega P-l ei olnud mõistlikult võimalik Päästeameti nõuet täita. Eeltoodust tulenevalt

leiab menetlusalune isik, et selline käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga, ning

ka Päästeamet ise on möönnud, et oleks pidanud kasutusotstarbe muutmise vajadusest

teavitama 2024. aastale eelnenud hooajal ehk 2023. aasta kevadel, kuid sellest hoolimata

tegi menetlusalune isik omaltpoolt kõik mõistlikult võimaliku, et järgida Päästeameti

juhiseid töökoja hoone kasutusviisi muutmiseks tööstushoonest kogunemishooneks.

Samuti toob kaebaja välja, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse käigus rikkunud

mitmeid väärteoõiguslikke nõudeid ega ole eeltooduga otsuse tegemisel arvestanud.

Sellest tulenevalt palub menetlusalune isik kohtul VTMS § 132 p-i 3 kooskõlas VTMS §

30 lg 1 p-ga 11 tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus.

14. Tuleohutusnõuete täidetuse osas toob kaebaja välja, et kuppeltelk täidab ajutisele ehitisele

määratud tuleohutusnõudeid, samuti täidab tuleohutusnõudeid ka töökoda. Kaebaja toob

välja lisaks, et tegi Päästeameti juhiseid järgides pärast Päästeameti poolt töökoja

ruumides paikvaatluse teostamist 2022. aastal töökoja hoones olulisi parendusi

tuleohutuse tagamiseks ning jätkas Päästeameti esitatud nõuete täitmist ka 2023. ja 2024.

aastal. Samuti ei ole Päästeamet nii kontori- ja laoruumide kasutamisele, hoone

kasutusviisi muutmise vajadusele ega ka tulekahjuteavituse puudusele kui taotluse

kooskõlastamisest keeldumise alusele varasemalt menetlusaluse isiku tähelepanu juhtinud.

Samuti toob kaebaja välja, et ei ole pärast Päästeameti paikvaatlusi 2022. ja 2023. aastal

töökoja hoone ruumides teostanud ehitusprojekti nõuetekohast ehitustegevust,

menetlusalune isik renoveeris vaid töökoja siseruume, sealhulgas vahetas aknad,

siseuksed, põrandakatte, tööpinnad ning värvis seinad, ning EhS § 4 lg 3 alusel ei käsitleta

ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu,

mistõttu ei ole õige Päästeameti seisukoht, et menetlusalune isik on töökoja hoones pärast

paikvaatluste toimumisi teinud ümberehitustöid EhS § 4 lg 3 mõistes.

15. Kaebaja toob välja ka, et kohtuväline menetleja on teinud väärtoemenetluses suures

mahus menetluslikke vigu, sh Saaremaa Vallavalitsuse otsuse vaidlustamine

haldusmenetluses ning väärteo toimepanemisest hoidumine oleks olnud võimalik vaid „I

Land Sound 2024“ festivali ära jätmise/edasilükkamisega. Arvestades, et Saaremaa

Vallavalitsus otsus, millega ei antud luba „I Land Sound 2024“ festivali korraldamiseks,

tehti vaid 2 päeva enne festivali algust, ei oleks antud loa vaidlustamine haldusmenetluses

andnud menetlusaluse isiku jaoks soovitud tulemusi ning festivali planeeritud mahus

toimumisega oleks menetlusalune isik siiski väärteo objektiivse koosseisu täitnud.

Arvestades, et „I Land Sound“ festival on tuntud suvefestival, mis toimus sellel suvel juba

seitsmendat korda, oleks festivali ärajäämise, selle edasilükkumise või selle väiksemal

määral korraldamisega kaasnenud menetlusalusele isikule tõenäoliselt negatiivne

meediakajastus ning õigusvastane kahju juba kantud kulutuste ja saamata jäänud tulu osas

(sh kuivõrd Päästeameti kooskõlastuse ajutisest iseloomust teadasaamise hetkeks oli

menetlusalune isik teinud kulutusi festivali siseruumides korraldamiseks, siis kahe

siseruumi sulgemine oleks kaebajale tinginud eelduslikult kahju kogusummas 97 400

eurot). Samuti oleks menetlusaluse isiku väliskommunikatsioon olnud selgusetu, kuivõrd

ei olnud menetlusalusele isikule arusaadavad Päästeameti otsuse õiguslikud alused ja

selgitused. Lisaks rõhutab kaebaja, et tühistas „I Land Sound 2024“ festivalile järgnevad

2024. augustis kuppeltelgis ja töökojas toimuma pidanud avalikud üritused selleks, et

järgida Päästeameti kehtestatud nõudeid.

5 (10)

16. Samuti toob kaebaja välja, et väärteo objektiivse koosseisu formaalne täitmine on osaliselt

tingitud kohtuvälise menetleja tegevusetusest: s.t arvestades, et kohtuvälise menetleja

esindaja, menetlusaluse isiku tuleohutusspetsialist ning väärteomenetluse läbiviija M. V

viibis vähemalt alates 09.07.2024 kuni 23.07.2024 kontorist eemal ning tema töö ei olnud

kohtuvälise menetleja poolt ümberkorraldatud, puudus menetlusalusel isikul võimalus

kohtuvälise menetlejaga suhtlemiseks ning selgituste jagamiseks, et tagada avaliku ürituse

tarbeks kooskõlastuse saamine. Samuti on kohtuväline menetleja rikkunud kaebaja

hinnangul oluliselt väärteomenetluse nõudeid menetlusaluse isiku esindajate

ülekuulamisel, sh kohtuväline menetleja keeldus väärteomenetluse käigus läbiviidud

ülekuulamisel menetlusalusele isikul kirjutada ütlused omakäeliselt ning kohtuväline

menetleja on ülekuulamisel menetlusaluse isiku esindajatele esitanud suunavaid küsimusi,

takistades neil anda ütlusi vaba jutustuse kaudu, mistõttu stressiolukorras nõustusid

esindajad suunavate küsimustega ning allkirjastasid ütlused vaid õigusrahu tagamise

nimel. Kaebaja leiab, et isegi juhul, kui kohtuvälise menetleja keeldumine anda

menetlusalusel isikul ütlused omakäeliselt ja suunavate küsimuste esitamine

ülekuulamisel ei oleks kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised (quod non), oleks

tegemist lubamatute tõenditega, mida ei ole võimalik väärteomenetluses kasutada, ning

ütluste tõendina lubamatuks tunnistamisega oleks rikutud ka menetlusaluse isiku

kaitseõigust ja seega oluliselt väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib

kohus tunnistada oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks rikkumise, mis on toonud

kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse, ning nimetatud õiguslik alus otsuse tühistamiseks

rakendub ka esimese astme kohtule kohtuvälise menetleja otsuse kohta, mistõttu lähtudes

VTMS § 132 p 2 ja eeltoodust tuleb kohtuvälise menetleja 16.01.2025 otsus täies ulatuses

tühistada.

17. Samuti toob kaebaja välja, et trahvi määramine ei aita praegusel juhul kaasa menetlusaluse

isiku uute süütegude ennetamisele ning trahvi määramine väärteomenetluse eesmärgi

saavutamiseks ei ole otstarbekas, kuna väärtegu on vähetähtis, süü on väike (s.t

Päästeametil puudus õiguslik alus kooskõlastamisest keeldumiseks) ning väärteo

koosseisu materiaalne sisu puudub, mistõttu ei kaasne ka avalikku menetlushuvi. Trahvi

määramine ei täida praegusel juhul süütegude ennetamise eesmärki, kuna menetlusalune

isik ei ole tegutsenud eesmärgiga eirata tuleohutusnõudeid avaliku ürituse korraldamisel,

vaid tahe oli korraldada avalik üritus kõikide osapoolte kooskõlastust omades.

Menetlusalune isik ei vaidlusta, et on nii kuppeltelki kui ka töökoda festivali

teenindamiseks kasutanud, kuid ei rikkunud nendes hoonetes tuleohutusnõudeid, mida

kohtuväline menetleja talle ette heidab. Samuti on menetlusalune isik astunud samme,

tulemaks vastu Päästeameti esitatud nõuetele kuppeltelgi ja tööstushoone osas, kuid

rõhutab, et Päästeametil puudub nimetatud nõuete esitamiseks õiguslik alus. Lisaks teeb

menetlusalune isik nõuete täitmiseks nii kohtuvälise menetleja kui ka Saaremaa

Vallavalitsusega igakülgset ja pidevat koostööd, sh alates 2024. aasta septembrist

toimuvad igakuised kohtumised, millel osalevad menetlusalune isik, valla ametnikud ning

vallavanem või abivallavanem, ning kohtumiste eesmärk on hoida ehitistega seotud

küsimuste lahendamise protsessi aktiivsena ja lahendada teemasid jooksvalt ilma

viivitusteta.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

18. Päästeamet esitas kaebuse kohta kohtule 12.03.2025 kirjalikud seisukohad. Neis loobus

Päästeamet järgmistest etteheidetest:

6 (10)

18.1. I Land Sound Festival OÜ korraldas 18.–21.07.2024 avaliku ürituse Sadama 17,

Orissaare üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta;

18.2. I Land Sound Festival OÜ jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata vajaliku

evakuatsioonivalgustuse Sadama tn 17, Orissaare rajatisele ja jättis suitsuanduri

nõuetekohaselt paigaldamata;

18.3. I Land Sound Festival OÜ ei olnud Sadama 19, Orissaare hoones taganud

tulekahjuteavitust kogu hoones.

19. Ülejäänud osas, mis puudutab I Land Sound Festival OÜ poolt 18.–21.07.2024 avaliku

ürituse korraldamist Sadama 19, Orissaare üle 300 osalisega ilma Päästeameti

kooskõlastuseta, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

20. Päästeameti hinnangul puudub vaidlus, et menetlusalune isik kasutas tööstushoonet

aadressil Sadama 19, Orissaare „I Land Sound 2024“ festivali korraldamiseks

ajavahemikul 18.–21.07.2024 ning menetlusalune isik oli teadlik Saaremaa Vallavalitsuse

16.07.2024 otsusest, mille kohaselt polnud festivali korraldamiseks lubatud kasutada

töökoja hoonet Päästeameti kooskõlastuse puudumise tõttu. Päästeamet juhib tähelepanu,

et avaliku ürituse loa ja seda puudutavate kooskõlastuste vaidlustamine kuulub

halduskohtu pädevusse, väärteoasja arutatakse ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses

ning sellest tulenevalt ei kuulu avaliku ürituse loa kooskõlastamisel esitatud põhjendused

käesolevas asjas arutamisele.

21. Päästeamet toob välja, et väärteomenetluse algatamine on kohtuvälise menetleja

diskretsiooniotsus ning tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik korraldas ligi 3000

külastajaga avaliku ürituse, hoolimata sellest, et Päästeamet ei lubanud külastajate ohutust

silmas pidades ürituse tarbeks kasutada tööstushoonet, ei saa sellist rikkumist pidada

vähetähtsaks väärteoks. Päästeamet juhib tähelepanu ka asjaolule, et juba 20.05.2024

saatis Päästeamet esimese keelduva kooskõlastuse, mille kohaselt ei lubatud festivali

korraldamiseks kasutada Sadama 19 asuvat tööstushoonet. Päästeameti uuesti ülevaadatud

kooskõlastusest, mille kohaselt anti luba korraldada üritusi Sadama 19 tööstushoones kuni

15.07.2024, sai menetlusalune isik teada 03.07.2024. Eelnevast tulenevalt oli kaebuse

esitaja juba alates 20.05.2024 teadlik, et ürituse kooskõlastamisega on probleeme, mistõttu

ei ole ka asjakohane viidata, et väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks

vältimatu. Ühtlasi on kohtuväline menetleja seisukohal, et võimalike varaliste kahjude

tekkimine on menetlusaluse isiku äririsk.

22. Päästeameti ametniku puhkusel viibimine ei oma mingit seost menetlusaluse isiku poolt

rikkumise toimepanemisega, kuna menetlusalune isik oli teadlik Saaremaa Vallavalitsuse

poolt väljastatud avaliku ürituse loa tingimustest ning selles sisalduvast keelust kasutada

ürituse korraldamiseks tööstushoonet, ühtlasi oli kaebusele lisatud ametniku M. V

automaatvastusesse viide, et kiiretes küsimustes võtta ühendust laane@rescue.ee.

23. Kaebaja etteheited kohtuvälise menetleja keeldumisele tagada menetlusalusele isikule

õigus kirjutada ütlused omakäeliselt ning menetlusaluse isiku esindajatele suunavate

küsimuste esitamisest, mis takistas neil anda ütlusi vaba jutustuse kaudu, on Päästeameti

hinnangul paljasõnalised ning tõendamata. Menetlusaluse isiku seaduslikud esindajad on

ülekuulamisel andnud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud õigusest kirjutada ütlused

omakäeliselt, ühtlasi on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja M.K kasutanud õigust

ütlused omakäeliselt kirjutada ning samuti juhib kohtuväline menetleja tähelepanu

asjaolule, et menetlusalune isik võtab ka kaebuses omaks ega vaidlusta asjaolu, et 18.–

7 (10)

21.07.2024 korraldati avalik üritus Sadama 19, XXX-i, Saaremaa tööstushoones, omamata

selleks Päästeameti kooskõlastust.

24. Lisaks viitab Päästeamet sellele, et menetlusalune isik oli teadlik, et Päästeamet, olles

hinnanud Sadama 19, Orissaare tööstushoone tuleohutust, ei andnud kooskõlastust avaliku

ürituse korraldamiseks 18.–21.07.2024, kuid sellest hoolimata korraldas menetlusalune

isik avaliku ürituse eelnimetatud hoones. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et

menetlusaluse isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest oli

põhjendatud ja proportsionaalne määrata karistuseks rahatrahv.

25. Kokkuvõtteks toob kohtuväline menetleja välja, et TuOS § 22 lg 1 p 1 kohaselt võib

Päästeametiga kooskõlastatult korraldada üle 150 osalejaga avaliku ürituse selleks

otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides, kui on tagatud ohutu evakuatsioon, ning

Sadama 19, Orissaare ehitise puhul on tegemist tööstushoonega ja Päästeamet ei

kooskõlastanud avaliku ürituse korraldamist selles. Kuna menetlusalune isik kinnitas

avaliku ürituse korraldamist Sadama 19, Orissaare tööstushoones ilma Päästeameti

kooskõlastuseta, siis pani I Land Sound Festival OÜ toime TuOS § 49 lg 2 järgi

kvalifitseeritava süüteo. Eelnevast tulenevalt on väärteomenetlus läbi viidud

menetlusvigadeta, väärteoprotokollis väärteo toimepanemine I Land Sound Festival OÜ

poolt on tõendatud, määratud karistuse kujunemine on kohtuvälise menetleja otsuses

jälgitav ning karistus vastab toimepandud teo iseloomule ja ulatusele, mistõttu kaebuse

rahuldamiseks puudub kohtuvälise menetleja hinnangul alus.

KOHTU SEISUKOHT

26. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu

poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133. Kohus on väärteoasja

arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab

kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega, ning kohtul puudub õigus tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71- 13, p 7; 4-

17-4621, p 16).

27. Kohtuvälise menetleja poolt 16.12.2024 koostatud väärteoprotokollis on väärteo

lühikirjeldus esitatud järgmiselt: „Tuginedes eeltoodule ja asjas kogutud tõenditele ning

tunnistajate ütlustele, korraldas I Land Sound Festival OÜ 18.07.2024–21.07.2024

Sadama 19 ja Sadama 17, Orissaare, XXX, Saaremaa avaliku ürituse üle 300 osalisega

ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Lisaks jättis ürituse ohutuse tagamiseks paigaldamata

vajaliku evakuatsiooni valgustuse Sadama tn 17, Orissaare rajatisele ja jättis

suitsuanduri nõuetekohaselt paigaldamata. Samuti ei olnud Sadama 19, Orissaare, XXX,

Saaremaa hoones tagatud tulekahjuteavitus kogu hoones.“ Menetlusalusele isikule on ette

heidetud TuOS § 22 lg 1 p 2 ja TuOS § 22 lg 2 p-de 2 ja 4 rikkumisi ning väärtegu on

kvalifitseeritud TuOS § 49 lg 2 järgi. Väärteoprotokolli koostamise juures on viibinud I

Land Sound Festival OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige B.K (esindusõigus tõendatud

väärteotoimikusse lisatud äriregistri väljavõttega), kes on väärteoprotokolli kättesaamist

oma allkirjaga kinnitanud.

28. Kohtule 12.03.2025 esitatud seisukohtades on kohtuväline menetleja loobunud enamikes

etteheidetud tegudes kaebajat süüdistamast, v.a teos, et I Land Sound Festival OÜ

8 (10)

korraldas 18.–21.07.2024 Sadama 19, Orissaare töökojas ehk tööstushoones avaliku

ürituse üle 300 osalisega ilma Päästeameti kooskõlastuseta.

29. 16.01.2025 väärteootsuses on väärteo aega, kohta ja sisu kirjeldav informatsioon täpselt

sama, mis on väärteoprotokollis. Otsuse sissejuhatavas osas on menetlusaluse isiku

seaduslike esindajatena märgitud niisamuti B.K , aga ka X.U ja M.K ning otsuse

põhjendustes on viidatud väärteotoimiku materjalide põhjal arusaadavalt ka kõigi

menetlusaluse isiku esindajate ütlustele, et üritus toimus Sadama 19 ja Sadama 17

hoonetes ning nad olid teadlikud sellest, et üritus kooskõlastati väliüritusena ja nende

hoonete kasutamine oli Päästeameti kooskõlastuseta. Samuti on otsuses üldsõnaliselt

viidatud juriidilise isiku vastutusele, et ürituse korraldamine siseruumides teadlikult ilma

loata on menetlusalusele isikule ehk juriidilisele isikule omistatav.

30. Kohus märgib, et KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab I Land Sound Festival OÜ kui juriidilise

isiku vastutus antud juhul kujuneda läbi juhatuse liikme tegevuse, mis peab olema toime

pandud osaühingu huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. Seejuures on

Riigikohtu praktikas läbivalt viidatud, et juriidilise isiku väärteoasjades peab

väärteoprotokollist (või kiirmenetluses väärteootsusest) nähtuma konkreetse füüsilise

isiku tegevus, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa

juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt näiteks 25. oktoobri 2019. a otsus

4-18-6507, p 26–29 või 17. märtsi 2020. a otsus 4-19-2526, p 10–11), ning viimane

tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust

juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo

tunnused (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2011. a otsus 3-1- 1-100-11, p 14). Juriidilise isiku

derivatiivset vastutust ei kitsenda ka 1. novembril 2023 jõustunud KarS § 14 muudatused.

Jätkuvalt on vaja KarS § 14 lg 1 p 1 kohaldamisel tuvastada füüsiline isik (juriidilise isiku

organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja), kelle tegu juriidilisele isikule

omistada. Kuigi käesoleval juhul ei ole vastavalt väärteoprotokollis ja -otsuses

etteheidetule tegemist tegevusetusega, vaid tegevusega (ürituse korraldamine ilma

Päästeameti loata), siis märgib kohus, et juhul, kui etteheidetavad teod on toimepandud

tegevusetusega, tuleb väärteoprotokollis osundada konkreetse füüsilise isiku (juhatuse

liikme) seadusest tulenevale tegutsemiskohustustele ja et tema tegevuse saaks koheselt

omistada juriidilisele isikule ning lisaks tuleb väärteoprotokollis ära näidata ka see,

milline oli nõutav tegu, mille isik tegemata jättis, ja millises vormis oli täidetud

subjektiivne koosseis (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a otsus 3-1-1-84-16, p 28).

31. Kohtu hinnangul ei ole nii kohtuvälise menetleja 16.12.2024 väärteoprotokolli

ankeetandmetest, 16.01.2025 väärteootsuse ankeetandmetest kui ka väärteotoimiku

materjalidest kogumis võimalik jõuda järelduseni ka selles, millise I Land Sound OÜ

juhatuse liikme tegevuse läbi on kohtuväline menetleja omistanud vastutust I Land Sound

OÜ-le (sh on andmetes välja toodud kõik piiramatu esindusõigusega juhatuse liikmed X.U

, M.K ja B.K ). Väärteoprotokollis (ega ka väärteootsuses) pole kordagi viidatud

osaühingu organile või konkreetsele füüsilisele isikule ega tema käitumisaktidele. Ei ole

viidatud isegi mitte näiteks „juhatuse liikmele“. Ehk väärteokirjeldusest ei nähtu, kes

üldse füüsilise isikuna I Land Sound OÜ-le etteheidetava teo toime pani ning milles tema

käitumine seisnes, rääkimata sellest, kuidas tema tegevus oleks toime pandud osaühingu

huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes. See, et juhatuse liikmed olid teadlikud, et

üritus toimus Sadama 19 ja Sadama 17 hoonetes ning üritus kooskõlastati väliüritusena ja

nende hoonete kasutamine oli Päästeameti kooskõlastuseta, ei oma tähtsust ega kõrvalda

eelnimetatud puudust, kuna sellele ei eelne ega järgne ühtegi kohtuvälise menetleja väidet

9 (10)

või argumenti, kas üldse ja kuidas nimetatud teadlikkus on seotud füüsilise isiku sellise

tegevuse või tegevusetusega, mis tooks kaasa juriidilise isiku vastutuse etteheidetud

väärteos. Järelikult ei sisalda väärteoprotokoll faktiliste asjaolude kirjeldust, millele

tuginedes saaks tuvastada KarS § 14 lg 1 p 1 järgi juriidilise isiku karistusõigusliku

vastutuse eeldusi. Seejuures tuleb märkida, et kuigi käesolevas väärteoasjas kaebuse on

esitanud, taotlusi ürituste korraldamiseks vajaliku kooskõlastuse saamiseks esitanud ning

Päästeametiga suhtluses on olnud I Land Sound OÜ juhatuse liige B.K , ei ole temale

mitte midagi ette heidetud ega sisustatud mitte kuidagi, kas ja kuidas nt B.K näol oleks

tegemist sellise füüsilise isikuga, kelle tegevus (mis mh peab olema koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline) tõi kaasa juriidilise isiku vastutuse ehk oleks menetlusalusele

isikule omistatav ning selline tegevus oleks ka toime pandud osaühingu huvides või tema

õiguslikke kohustusi rikkudes. Samuti ei olnud ta ka väärteoprotokollis etteheidetud teo

toimepanemise ajal ka ainus osaühingu juhatuse liige. Väärteotoimikusse lisatud

registriväljavõtte järgi on juhatuse liikmeid kolm ja kõigil neist on piiramatu esindusõigus,

nagu kohus eelpool juba ka osutanud.

32. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole korrektselt ning juriidilise isiku materiaalõigusliku

vastutuse kujunemiseks vajalikul määral kirjeldanud väärteosüüdistuses füüsilise isiku

tegevust, mis KarS § 14 lg 1 p 1 alusel oleks juriidilisele isikule omistatav, esineb

väärteomenetlust välistav asjaolu VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes – etteheidetud teos

puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ning kohtuvälise

menetleja poolt materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimust

kohtumenetluses enam kõrvaldada ei saa.

33. Kuivõrd kohus on tuvastanud VTMS § 133 p-s 1 nimetatud väärteomenetlust välistava

asjaolu, ei ole väärteootsuse ega ka kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtade edasine

analüüs vajalik, kuna Päästeameti 16.01.2025 otsus väärteoasjas nr 915024000031 tuleb

tühistada kogu ulatuses ning väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

10 (10)