Legislator Case Law & Legislation
2-25-4857/7 AI generated

2-25-4857/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-4857/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. S. kohustub maksma K. R.le igakuist elatist alates 01.05.2025 kuni K. R. täisealiseks Elatise summa määratakse kindlaks muutuva suurusena perekonnaseaduse (PKS) § 101

Legislator headnote

AI generated

2-25-4857/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. S. kohustub maksma K. R.le igakuist elatist alates 01.05.2025 kuni K. R. täisealiseks Elatise summa määratakse kindlaks muutuva suurusena perekonnaseaduse (PKS) § 101

Keywords

AI generated
living expenses right to minimum subsistence lapse due to peremption cost of living adjustment meeting the threshold minimum benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4857

Tsiviilasi

K. R. (R.) hagi A. S. (S.) vastu elatise nõudes.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. R. (isikukood xxx), seaduslik esindaja K. R.

(isikukood xxxx)

Kostja A. S. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K. R. ja A. S. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. A. S. kohustub maksma K. R.le igakuist elatist alates 01.05.2025 kuni K. R. täisealiseks

saamiseni.

1.2. Elatise summa määratakse kindlaks muutuva suurusena perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-te 3-4 järgse miinimumsummana, s.o kompromissi aja seisuga 287,72 eurot kuus.

1.3. Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 5 ei pea A. S. andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadusi saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

1.4. Elatist makstakse K. R. seadusliku esindaja K. R. (R., ema) arvelduskontole nr xxxx iga

kuu esimeseks (1.) kuupäevaks jooksva kuu eest ette.

1.5. A. S. tasub ajavahemiku aprill 2024 kuni aprill 2025 (12 kuud) eest elatisvõla PKS § 101

järgsest miinimumsummast lähtudes kogusummas 3452,64 eurot (287,72 x 12) K. R. (ema)

arvelduskontole nr xxxx tähtajaga 14 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse

jõustumisest.

1.6. Kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4857.

3. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli K. R. hagi A. S. vastu elatise nõudes ja K. R. avaldus

A. S. vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja K. R.le ainuhooldusõiguse

üleandmiseks (tsiviilasi nr xxxx).

2. 28.03.2025 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr xxxx K. R. hagi A. S. vastu elatise

nõudes iseseisvasse menetlusse jagamisega kohtukantselei kaudu vastavalt

spetsialiseerumisele ning andis elatise hagile uue numbri. Elatise hagi sai numbriks 2-

25-4857.

3. 21.04.2025 edastati kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromissleping. Pooled

sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. A. S. kohustub maksma K. R.’ile igakuist elatist alates 01.05.2025 kuni K. R.’i

täisealiseks saamiseni.

2. Elatise summa määratakse kindlaks muutuva suurusena PerekS § 101 lg 3-4

järgse miinimumsummana, so kompromissi aja seisuga 287,72 eurot kuus.

3. Kooskõlas PKS § 101 lg 5, A. S. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Loetakse, et lapse vajadusi saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel.

4. Elatist makstakse hageja seadusliku esindaja K. R. (ema) arvelduskontole nr

xxxx iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks jooksva kuu eest ette.

5. A. S. tasub ajavahemiku aprill 2024 kuni aprill 2025 (12 kuud) eest elatisvõla

PerekS § 101 järgsest miinimumsummast lähtudes kogusummas 3452,64 eurot

(287.72 x 12) K. R. (ema) arvelduskontole nr xxxx tähtajaga 14 päeva jooksul

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.

6. Kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.

Pooled paluvad lõpetada tsiviilasjas menetluse istungit pidamata seoses kompromissi

saavutamisega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

7. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

8. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et

kumbki pool kannab ise oma menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik