2-22-141618/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-141618

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus S. L.-i (S. L.)

vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

345 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

XXX)

Lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja

S. L. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista S. L.-ilt (S. L., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490) kasuks 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus

S. L.-i (S. L., isikukood XXX) vastu sissenõudmiskulu 15 (viisteist) eurot tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskuludest 5% (viis protsenti) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kanda ning 95% (üheksakümmend viis protsenti) S. L.-i (S. L., isikukood XXX)

kanda.

5. Välja mõista S. L.-ilt (S. L., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490) kasuks riigilõiv 95 (üheksakümmend viis) eurot ja lepingulise

esindaja kulu 484 (nelisada kaheksakümmend neli) eurot 50 (viiskümmend) senti.

6. Välja mõista S. L.-ilt (S. L., isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490) kasuks viivis menetluskulude 579 (viissada seitsekümmend üheksa)

eurot 50 (viiskümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) taotlus

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 57

(viiskümmend seitse) eurot kindlaksmääramiseks ja S. L.-ilt (S. L., isikukood XXX)

väljamõistmiseks.

8. Jätta kindlaks määramata S. L.-i (S. L., isikukood XXX) menetluskulude suurus.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja ajavahemikus

17.01.2020 kuni 17.11.2020 sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja.

Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja ajavahemikus

18.01.2021 kuni 29.03.2021 sõiduki registreerimismärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja (dtl

142). Kostja esitatud Maanteeameti 08.01.2021 e-kirjast nähtuvalt oli kostja märgitud 08.01.2021

seisuga liiklusregistris sõiduki registreerimismärgiga xxxx uueks omanikuks. Kohus leiab eeltoodu

põhjal, et pooled ei vaidle sõiduki kostjale kuulumise ajavahemiku üle ning asjaolu ei vaja eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel

on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka

RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud

kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli hageja

opereeritavale parkimisalale asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn pargitud 17.01.2020,

2 (7)

21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020, 29.10.2020, 03.11.2020 ja 17.11.2020. Hageja on esitanud

tõenditena 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020, 29.10.2020, 03.11.2020 ja 17.11.2020

leppetrahvinõuded, millel on märgitud parkimise ajad ja koht Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn

(dtl 26, 35, 44, 53, 62, 71, 80) ja leppetrahvides märgitud aegadel sõidukist tehtud fotod (dtl-d 28-

34, 37-43, 46-52, 55-61, 64-70, 73-79, 82-89). Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et

ta ei parkinud 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020, 29.10.2020, 03.11.2020 ja

17.11.2020 sõidukit registreerimismärgiga xxxx Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn parklas.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal

sõidukit ei parkinud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020,

27.04.2020, 29.10.2020, 03.11.2020 ja 17.11.2020 sõidukit registreerimismärgiga xxxx parklas

asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxxx oli hageja

opereeritavale parkimisalale asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn pargitud 18.01.2021,

25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021. Hageja on esitanud tõenditena 18.01.2021, 25.01.2021,

22.03.2021 ja 29.03.2021 leppetrahvinõuded, millel on märgitud parkimise ajad ja koht Pärnu mnt

148 (EP114, 1294), Tallinn (dtl-d 90, 99, 107, 116) ja leppetrahvides märgitud aegadel sõidukist

tehtud fotod (dtl-d 92-98, 101-106, 109-115, 118-125). Eeltoodut arvestades on kostja koormis

tõendada, et ta ei parkinud 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021 sõidukit

registreerimismärgiga xxxx Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn parklas. Kostja ei ole esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei parkinud.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021 sõidukit

registreerimismärgiga xxxx parklas asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114, 1294), Tallinn.

6. Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal

ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13).

Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta

parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite

paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja

seisuga.

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõidukite registreerimisnumbritega

xxxx ja xxxx parkimisega 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020, 29.10.2020,

03.11.2020, 17.11.2020, 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021 hageja hallatavale

parkimisalale sõlmisid pooled 11 parkimislepingut, millele kohalduvad parkimistingimused. Hageja

nõuab kostjalt iga lepingu rikkumise eest eraldi leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kostja on esitanud

vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja teinud talle mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja

ei ole õigeks võtnud hageja väiteid pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste

sisu kohta. Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes

mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Parkimisalast asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114, 1294),

Tallinn on tehtud 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020, 29.10.2020, 03.11.2020,

17.11.2020, 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021, 29.03.2021 fotod (dtl-d 126-141). Kohtu

hinnangul on leppetrahvi tegemise ajal tehtud fotodelt (dtl-d 28-34, 37-43, 46-52, 55-61, 64-70, 73-

79, 82-89, 92-98, 101-106, 109-115, 118-125) ja parkimisalast asukohaga Pärnu mnt 148 (EP114,

1294), Tallinn tehtud fotodelt näha sama maa-ala. Fotod on tehtud leppetrahvide väljastamise ajale

mõistlikult lähedase aja seisuga. Parkimisalast tehtud fotodelt nähtub parkimisala sissesõidule

paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning

teatetahvlid tähistusega „EUROPARK“ ja „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Kohus leiab

eeltoodut arvestades, et parkimisalale sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning infotahvlite

paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise

korraldusest.

8. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud

tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras.

Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA

(edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja)

3 (7)

vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi

„Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste

esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise

korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumise Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel

antuks“.

Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud

parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel

mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt

sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020,

29.10.2020, 03.11.2020, 17.11.2020, 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021

parkimislepingud infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel.

9. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on

kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu olenemata

nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on

märgitud parkimisautomaadil või vastavalt infotahvlil.“ Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab

järgmise sisuga tingimust: „5. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama

koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine, parkimise alustamise ja

lõpetamise aeg või dokumendi kehtivus, va kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või

pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil

märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus

sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“

Parkimistingimuste punkt 6 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Parkimislepingu rikkumise korral

kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Rikkumise

jätkudes võib vähemalt 24 tunni mõõdudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue

leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ Parkimistingimuste

punkt 7 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks 14 päeva

möödumisel selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt. Juhul, kui sõiduk on ümber paigaldatud

tõkkepuuga varustatud parklasse või Parkimise korraldaja keeldub omapoolsest kohustuse

täitmisest, muutub leppetrahv sissenõutavaks selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt (dtl

136). Kohus leiab, et parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja

hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus

tasuda leppetrahvi kuni 50 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.

10. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 30 eurot parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja

põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimistasu maksnud ega paigutanud sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale parkimise õigust tõendavat dokumenti või parkimiskella ega olnud

alustanud mobiilset parkimist (dtl 19). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasil

või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise õigust. Samuti ei

olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual parkimiskella. Kostja ei ole väitnud parkimistasu

maksmist ega ole seda ka tõendanud.

Kostja on väitnud, et tema parkimise õigus tulenes parkimiskoha tähistusega „külaline“

kasutamisest (dtl 161). Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisalal parkimiskohale tähistusega

„külaline“ parkimine on lubatud ilma parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale paigutamiseta või parkimise eest tasumata (dtl 136). Kostja ei ole tõendanud, et tal

oli õigus parkimiskohta kasutada kinnisasja omaniku või kinnisasja kasutajana. Eeltoodust

tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi.

11. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70

mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-

17-117146 p 12). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani leppetrahvinõuded

kostja sõidukite kojamehe ja esiakna vahele. 17.01.2020, 21.01.2020, 22.04.2020, 27.04.2020,

29.10.2020, 03.11.2020, 17.11.2020, 18.01.2021, 25.01.2021, 22.03.2021 ja 29.03.2021 tehtud

fotodelt nähtub kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl-d 29, 37, 38, 46, 47, 55, 56, 64, 65,

4 (7)

73, 74, 82, 83, 92, 94, 101, 102, 109, 110, 118, 119). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud

leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise

aegadel esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut

arvestades, et kostja on leppetrahvinõuded kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja

hallataval parkimisalal sõidukite parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul

leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).

12. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi

tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei

ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

30 eurot tasumist iga parkimislepingu rikkumise eest, kokku 330 euro tasumist. Kohus rahuldab

hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 330 eurot.

13. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult

sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult

sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel

tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet

Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel nõudekirja

saatmisega (dtl 23). Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega

sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.

VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega

kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt

või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest

nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine

(TsÜS § 70). Hageja on esitanud tõenditena 29.01.2021 kirja (dtl-d 182-185), 15.06.2022 kirja (dtl-d

186-189), 08.08.2022 kirja (dtl-d 143-146) ja ilma kuupäevata kirja (dtl 190) väljatrükid. Kostja ei

ole vastu vaielnud hageja väitele meeldetuletuskirjade saatmise kohta. Poolte vaidluse puudumise

tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul tuleb

seetõttu lugeda meeldetuletuskiri TsÜS § 70 järgi kostja poolt kättesaaduks, sest kostjal oli mõistlik

võimalus lepingurikkumise kohta saadetud meeldetuletuskirjadega tutvuda. Transpordiametile

päringu tegemine on tõendatud Transpordiameti vastuse väljatrükiga (dtl 142).

Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale

sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude

tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei ole avaldanud, milline oli hageja kantud postikulu

seoses meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole kirjade saatmise postikulude kohta tõendeid

esitanud. Hageja kirjalik selgitus toimingute hinna kohta (dtl 180) ei ole tsiviilkohtumenetluse

seadustiku mõistes tõendiks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale meeldetuletuskirja

saatmise postikulu.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja

andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja

ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole

hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud

liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist.

5 (7)

Hageja on avaldanud, et lisandub trükkimise ja ümbrikustamise tasu. Hageja seletusest jääb

ebaselgeks, kas hageja loeb kuluks trükkimise ja paberi maksumuse ning ümbriku maksumuse või

töö, mida kirja saatmiseks tuli teha. Hageja ei ole tõendanud paberi ja ümbriku maksumust. Hageja

ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid

kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja trükkimise ja ümbrikustamisega

seonduvate kulude suurust. Hageja on loetlenud erinevad hageja tehtud toimingud ja nende

maksumuse. Kohtu hinnangul ei ole hagejale hüvitatavateks sissenõudmiskuludeks hageja

majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milline osa hageja avaldatud kuludest tekkis seetõttu, et

kostja ei tasunud leppetrahvi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub

tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse

sissenõudmiskulude 15 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 345 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele

vastab hagihind 330 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 95% ulatuses (330 345-st on 95%).

Kohus jätab menetluskuludest 5% hageja kanda ning 95% kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 100 eurot kindlaksmääramist.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350

eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 100 eurot tasumine vältimatu kohtukulu,

mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades

kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 95 eurot (95% 100-st on 95) ja mõistab selle kostjalt

hageja kasuks välja.

17. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 585 eurot kindlaksmääramist (dtl 129).

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu kuni 31.12.2024.a 3 tundi ja tasumäär 110

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu

2025.a 2 tundi ja tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude

hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei

ületa hageja lepingulise esindaja tasumäärad 110 eurot tunnis ja 120 eurot tunnis sarnase teenuse

eest makstava tasu turuhinda.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud 2022.a olid vajalikud. Kohus leiab, et

toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning

keerukusastmega. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2022.a

330 eurot (3x110=330). Lepingulise esindaja tehtud toimingud 2025.a olid vajalikud. Kohtu

hinnangul on arvestades hageja tehtud toimingute mahtu, kohtuasja vähest mahtu ja vähest

keerukusastet, ajakulu 2 tundi põhjendamatu 0,5 tunni ulatuses. Seetõttu olid hageja lepingulise

esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2025.a 180 eurot (1,5x120=180). Hageja lepingulise

esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud olid seega kokku 510 eurot (330+180=510).

Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 484,50

eurot (95% 510-st on 484,50) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab

6 (7)

menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse täies ulatuses rahuldamise korral määrama hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks

541,50 eurot (95% 570-st on 541,50). Kohus määras lepingulise esindaja kulude suuruseks 484,50

eurot. Kohus jätab seega kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu

57 eurot (541,50-484,50=57).

18. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja

väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse

avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu

kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei

tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskulude 579,50 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

19. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude

suurust. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulud kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)