2-22-13039/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13039

Tsiviilasi

G. N.-i hagi H. N.-i vastu ühise omandi lõpetamise

nõudes

H. N.-i vastuhagi G. N.-i vastu lahusvara

tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks

H. N.-i vastuhagi G. N.-i vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): G. N. (isikukood XXX,

elukoht XXX);

Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaadi abi Päivi Margna (Advokaadibüroo

LMP, e-post XXX);

Kostja (vastuhagis hageja): H. N. (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX);

Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Merilin Ojasaar (LEADELL Pilv

Advokaadibüroo, e-post XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine, menetluskulude

kindlaksmääramine

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada G. N.-i ja H. N.-i vahel 02.04.2025 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud

kompromiss:

1.1.

G. N. kinnitab, et Xxxx asuva kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr

xxxx, edaspidi Kinnistu) 1/2 suurune mõtteline osa kuulub H. N.-i

lahusvara hulka.

1.2.

Pooled on kokku leppinud, et kantud menetluskulud jäävad nende endi

kanda.

1.3.

Pooled kinnitavad, et neil puuduvad peale käesoleva kompromissi

sõlmimist mistahes muud vastastikused nõuded või pretensioonid.

2. Lõpetada tsiviilasjas 2-22-13039 menetlus H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu

lahusvara tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks seoses kompromissi

sõlmimisega.

3. Lõpetada tsiviilasjas 2-22-13039 menetlus G. N.-i hagis H. N.-i vastu ühise

omandi lõpetamise nõudes ning H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes seoses hagist ja vastuhagist loobumisega.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Rahuldada G. N.-i taotlus menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja

selleks kanda 210 eurot hageja G. N.-i pangakontole nr xxxx.

6. Rahuldada H. N.-i taotlus menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja

selleks kanda 420 eurot kostja H. N.-i pangakontole nr xxxx.

7. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni puntide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 tööpäeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse

tegemisest.

Kohtumääruse resolutsiooni punktide 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse

tegemisest.

Kohtumääuse resolutsiooni punktide 6 ja 7 osas ei saa määruskaebust esitada.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-13039 G. N.-i (H. N.) hagis H. N.-i vastu

ühise omandi lõpetamise nõudes ning H. N.-i vastuhagis G. N.-i vastu lahusvara

tuvastamiseks ja pärandvarast välistamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks.

2. 31.12.2024 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja tõi

esile, et kostja on kohtule teatanud, et omandas hagejale kuuluva mõttelise osa kaasomandist

17.12.2024 müügilepinguga. Seega on toimunud kohtuväliselt sisuliselt hageja nõude

rahuldamine - kaasomand poolte vahel on lõppenud ja hagi eesmärk on sellega saavutatud.

Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja 31.12.2024 avaldusele.

3. 23.01.2025 esitas hageja avalduse vastuhagist loobumiseks kaasomandi lõpetamise osas,

seisukoha menetluskulude jaotuse osas ning taotluse menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Kostja selgitas kohtule, et loobub vastuhagist kaasomandi lõpetamise osas,

kuna on ostueesõigust kasutades omandanud hagejale kuuluva mõttelise osa käesoleva

hagimenetluse aluseks olevast kinnisasjast, seega on ära langenud vajadus vastuhagis esitatud

kaasomandi lõpetamise nõuet menetleda.

4. Pooled esitasid 02.04.2025 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ning menetluse

lõpetamiseks H. N.-i poolt esitatud tuvastusnõude osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega. millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus

kompromissi. kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus on seisukohal, et talle esitatud kompromissleping ei ole vastuolus seadusega ning

puuduvad alused selle kinnitamata jätmiseks.

7. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse tuvastusnõude osas kirjalikus menetluses

istungit pidamata.

8. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagist ja

vastuhagist loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.

9. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Menetlusosalistel ei ole vastastikku

vastuväiteid hagist ja vastuhagist loobumisele ja mõlemad taotlevad menetluse lõpetamist.

10. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist ega vastuhagist loobumine avalikku huvi ega

puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist

ja vastuhagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu

vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama

paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

13. Tuvastusnõude osas on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

14. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

15. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162

lg-t 4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab

menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist

loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt

ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

16. Kuivõrd menetlusosalised on oma hagidest loobunud, tuleb kohtu hinnangul jätta TsMS §

162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude sellisest

jaotusest, puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

17. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda

riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5

kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata

või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.

18. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse ka siis, kui hageja loobub hagist.

19. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses hagist loobumisega,

ja kostja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses vastuhagist

loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlused poole riigilõivu

tagastamiseks on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

20. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot. Kooskõlas

TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja menetluses hagi esitamisel

tasutud riigilõivust ehk 210 eurot ja see tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele hageja kontole

nr xxxx.

21. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu 2 x 420 eurot.

Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 ja 2 tagastab kohus kostjale pool tsiviilasja menetluses

hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 (2 x 210) eurot ja see tuleb kanda vastavalt kostja

taotlusele kostja kontole nr xxxx.

Kohtu täiendavad selgitused

22. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

23. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Samas võivad pooled TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada

või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ongi seda õigust kasutanud.

Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise

määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani. Seega märgib kohus, et

kompromissi kinnitava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 3 tööpäeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Hagist ja vastuhagist loobumise tõttu menetlust

lõpetava kohtumääruse osa peale saab määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik