2-23-17407/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Kelly-Tonili Hiiemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17407

Tsiviilasi

X hagi OÜ Reval Group vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX),

Kostja: Osaühing Reval Group

(registrikood

10326671),

lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristiina Lee, Advokaadibüroo Küllike Namm e-post

kristiina.lee@namm.ee.

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine,

menetluskulude kindlaksmääramine

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja X´i 18.03.2025 kohtuistungil esitatud avaldus hagist

loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-17407 menetlus seoses hagist loobumisega.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

3.2.

Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 480

eurot (käibemaksuta).

3.3.

Kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt (480 eurolt) kostjale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.4.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 punkti 2 alusel tagastada

hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot X

kontole nr XXXXXXXX.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-17407 X (hageja) hagis OÜ Reval Group

(kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot.

2. 18.03.2025 toimunud kohtuistungil esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja esitas

ka taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

3. Kohus määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning hagejale tähtaja

menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

5. Hageja soovib kostja vastu esitatud nõudest loobuda. Kohus leiab, et hagist loobumine ei

kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus kostja huvidega.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejal

menetluskulude kandmise kohustus TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus ei ole tuvastanud, et

esineksid TsMS § 168 lõigetes 3-5 kirjeldatud asjaolud – kostja ei ole hageja nõuet

rahuldanud.

9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 880

eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu (5,5 tunni eest tunnihinnaga 160

eurot) järgmiste toimingute eest:

-

22.01.2014 kostja vastuse koostamine – 1 tund;

-

suhtlus kliendiga – 0,75 tundi;

-

kliendi esitatuga tutvumine, kostja vastuse koostamine, esitamine – 1,75 tundi;

-

18.03.2025 kohtuistungiks

ettevalmistumine,

sh hageja

30.01.2024

menetlusdokumendi, selle lisadega tutvumine – 1 tund;

-

18.03.2025 kohtuistungil osalemine – 1 tund.

Kostja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta. Kostja esindaja kinnitab, et kõik

menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb menetluskuludelt

viivise väljamõistmist.

11. Hageja esitas kostja menetluskulude osas seisukoha ning tõi esile järgmist:

-

vandeadvokaadi määratud tunnihind 160 eurot/h on ebamõistlikult suur. Seda eelkõige

arvestades menetluse lihtsust (tõendite ja läbi töötamist vajava dokumentatsiooni

vähesus, hagejal esindaja puudumine), teiste õigusabi teenusepakkujate turuhinna taset

kui ka (loobutud) taotletava hagi suurust. Paluksin arvesse võtta ka EV elanike üldist

palgataset, sest see on eraisikule, kes on kulusid sunnitud tasuma, majanduslikult

ääretult koormav. Situatsioon loob pretsedendi tulevikus enda õiguste kaitseks jätta

kohtu poole pöördumata.

-

Kuivõrd vandeadvokaat on kirjeldanud dokumendi punktis 1.1 tegevusi, mille hulka

kuulub ka kliendi konsulteerimine, siis üldiselt küsivad teised teenusepakkujad

konsulteerimise teenuse eest vähem raha.

-

Hageja palub hinnata, kas punktis 1.1 on välja toodud suhtlus kliendiga (0,75 tundi) ja

eraldi veel kliendi esitatuga tutvumine, kostja vastuse koostamine, esitamine (1,75

tundi), on sellises mahus põhjendatud.

-

Leian, et antud hetkel jääb punktis selgusetuks, kui suur osa sellest ajakulust on

kliendi esitatuga tutvumine, sest käesoleva menetluse dokumentatsioonist kui ka

kohtuistungil ei nähtunud, et nende poolt oleks selliseid tõendeid esitatud.

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte

järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt ka RKTK 21.06.2021 määrus

kohtuasjas nr 2-17-13164.

14. Kostjat esindas menetluses advokaat. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja advokaadi

töö eest. Advokaadi õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

15. Kostja advokaadi tasumäär oli maakohtus 160 eurot.

16. Kostjat esindas vandeadvokaat ja põhimõtteliselt on selline tunnitasumäär

vandeadvokaadi teenuse eest õigusteenuse turul Eestis tavapärane. Siiski ei pea kohus

konkreetse kohtuvaidluse kontekstis seesugust määra põhjendatuks:

Hageja on tarbija poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kontekstis, kes leidis, et teda koheldi

ebaõiglaselt ning kostja tegevus tõi talle suurema kahju selmet remontida töökotta viidud

sõiduk. Kohtuistungil ilmnes, et hageja oli eksimuses selles osas, millised on tema oletatavad

ning tegelikult tõendatavad õigused selles õigussuhtes. Hageja esitas hagi ise ja ka

kohtuistungil osales esindajata. Istungil selgus ka see, et kui kostja oleks hagejale selgitanud,

mida ta autoga täpselt tegi ja millised täiendavad vead ta sõidukil avastas, siis oleks saanud

vaidlust ära hoida. Kostja ei selgitanud hagejale piisavalt oma teenust.

Vaidlus on oma olemuselt lihtne ning tõendeid äärmiselt vähe. Vandeadvokaadi teenuse

kasutamine kostja poolt on tema valik, kuid see ei anna alust eeldada, et hageja on kohustatud

ülemäärase kulu hüvitama.

Kohus leiab, et õiglane lepingulise esindaja teenuse tunnihind oleks praegusel juhul 120 eurot/

h käibemaksuta.

17. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus

hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu ilma käibemaksuta.

18. Põhimõtteliselt on kostja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei

ole kostja esindaja ja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis

positsioonides põhjendatud.

19. Kostja on maakohtumenetluses kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele

kulutanud kokku 2 tundi. Kohus ei pea sellist kulu põhjendatuks – kohtuistungil rääkis

peamiselt kohus hagejaga küsitledes hagejat ning selgitades hagejale menetluslikku olukorda.

Õiguslikku vaidlust istungil sisuliselt ei toimunud. Seega peab kohus mõistlikuks ajakuluks

kokku 30 min.

20. Kostja on kliendiga suhtlemisele ja hagile vastuse koostamisele kulutanud kokku 3,5

tundi. Kohus leiab, et see ajakulu ei ole ülemäärane – advokaadil on vajalik õigusteenuse

osutamiseks kliendiga suhelda, klienti küsitleda, selgitusi anda, tõendeid koguda. Kohtu

arvates on selles osas kostja esitatud ajakulu põhjendatud.

21. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal

480 eurot (lepingulise esindaja tasu 4 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis). Rahuldamata

jääb kostja taotlus 400 euro saamiseks (880 – 480).

22. Kohus märgib vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

(TsMS § 177 lg 4).

23. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja palub

tagastada pool sellest X kontole nr XXXXXXXX.

24. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja näidatud kontole 50 eurot, s.o 100/2.

Kohtu täiendavad selgitused

25. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

26. TsMS § 178 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik