2-25-103062/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-103062

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

AS Ühisteenused hagi P Pi vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

250,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: A J, e-post: xxx

Kostja: P P (isikukood xxx, elukoht: xxx

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista P P’ilt AS Ühisteenused kasuks võlgnevus 135 eurot ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Välja mõista P P’ilt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis

20,11 eurot ja alates 06.03.2025 viivis põhinõudelt (165 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud osaliselt P Pi kanda.

5. Välja mõista P P’ilt AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 100 eurot.

6. Välja mõista P P’ilt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 21.02.2023 sõiduautot reg.märgiga xxx A. Puškini tn

15b, Narva, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes (parkimisluba), mistõttu kostja

nõuab leppetrahvi 40 eurot (trahvinõue xxx). Kostja parkis 07.12.2023 sõiduautot

reg.märgiga xxx P. Kerese 3, Narva, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes

(parkimistasu), mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 40 eurot (trahvinõue xxx). Kostja parkis

30.05.2024 sõiduautot reg.märgiga xxx Aia 3, Narva-Jõesuu, parklas parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes (parkimistasu), mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 55 eurot (trahvinõue

1040001305). Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on nendega

nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv kinnistu kasutusleping.

Parkimistingimustest nähtub, et ala, kus kostja parkis, üürileandja on hageja. Leping loetakse

sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel sõlmituks sõiduki parkimisel.

2. Riigikohus on oma lahendi 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja võib leppetrahvinõude olemasolul

nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (3-2-1-69-08 p 24). Parkimistingimuste

järgi võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 57 €. Selles ulatuses leppetrahv parkimislepingu

rikkumise eest pole ebamõistlikult suur VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses. Ringkonnakohus on

varem otsustanud, et 30 € suurune leppetrahv pole ebamõistlikult suur (TlnRnKo 2-19-

123666, p 44). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 135 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 20,11 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt

alates 06.03.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Parkimistingimused on segased ja ei sätesta konkreetselt kuidas isik

saab parkimist parkimiskellaga fikseerida. Hageja ei tõendanud, et tema parkimistingimused

on paigaldatud sellisel viisil, et isikud võiksid nendega kohe tutvuda ilma neid otsimata.

Selline tingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 19 alusel. Kostja soovis fikseerida parkimisalgust

parkimiskellaga, kuid temal seda ei olnud, mistõttu läks ta poodi seda ostma. Kostja oli

sõiduautost eemal vaid 4 minutit. Sõiduautot reg.märk xxx ei ole kostja kunagi kasutanud ja

trahvinõudest teadlik ei olnud kuni 2025 veebruar. Parkimistingimuste p 4 on tühine, kuna

parkimistingimuste rikkumise eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk tüüptingimuste

kasutaja (VÕS § 42 lg 3 p 7).

4. Fotodelt, mida hageja on lisanud lisas 2, ei ole näha, et kostjale kuuluv sõiduk on pargitud

just Ühisteenused ASi poolt parkimist opereeritavas A. Puškini tn 15b, Narva, parklas, fotod

on tehtud talvel, aga viimane on suvel (millal juba kõik võis muutuda). Esitatud tõendite

põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja auto xxx oli 30.05.2024 pargitud parklas Aia 3,

Narva-Jõesuu, parklasse ja 21.02.2023 parklas A. Puškini tn 15b, Narva, kuna puuduvad

tegelikud metaandmed. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid meeldetuletuse

saatmist ja kättesaamist kostja poolt. Möödunud on mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks.

Leppetrahv on ebamõistlikult suur ning kostja palub seda vähendada.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Arvestades hagi hinda 250,16 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on

selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-

1-75-10 p 14). Parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva

osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab

üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise

parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest

parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18).

6. Vaidlust ei ole selles, et hagis toodud sõidukid olid pargitud hagis toodud ajal ja kohtades

hageja poolt opereeritavates parklates ja see on tuvastatud ka hageja poolt esitatud fotodega,

sh. peale kostja vastuväiteid 14.04.2025 esitatud täiendavate fotodega ning leppetrahvi nr. xxx

koostamise hetkel sõidukil xxx parkimisluba ei olnud, leppetrahvi xxx koostamise hetkel

sõiduki xxx ja leppetrahvi xxx koostamise hetkel sõiduki xxx parkimise eest oli parkimistasu

maksmata. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega (VÕS § 158 lg 1). Hagejal on VÕS

§-de 82 lg 7, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli

leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale tasumata

kokku 135 eurot. Hagi p-st 1.6 järeldub, et leppetrahvinõuded on pandud sõidukite esiklaasile

kojamehe vahele. Seda saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70

mõttes (RKTKo 2-17-117146 p 12) nagu õigesti on märkinud hageja.

7. Transpordiameti 22.04.2025 vastusest nähtub, et sõiduauto xxx reg. märgiga xxx

omanikuks oli parkimise ajal kostja. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema, kui auto

omanik ei ole lepingu pooleks ja selleks on võimalik tuvastamata sõiduki kasutaja. Riigikohus

on selgitanud, et auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava

kasutaja kontrolli all ja parklapidajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu tuleb auto juhiks ja parkimislepingu pooleks

lugeda auto vastutavat kasutajat (juhul kui auto omanik on liisinguettevõte), kui ta ei tõenda,

et autot juhtis muu isik (RKTKo 3-2-1-68-16 p 32). Kohtu hinnangul kehtib eeltoodu lisaks

vastutavale kasutajale ka auto omaniku suhtes. LS § 72 lg-te 1 ja 2 järgi peab mootorsõiduki

teisele isikule kasutada andnud sõiduki omanik mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku

poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning

liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud

isiku kohta.

8. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, kes tema sõidukit kasutas. Kostja ei ole

tõendanud, et sõidukit xxx juhtis ja selle parkis vaidlusalustel aegadel keegi teine. Niisuguses

olukorras saab parkimistingimuste p 4 alusel eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis auto omanik/

kostja. Kohus ei nõustu kostja väitega, et parkimistingimuste p 4 on tühine VÕS § 42 lg 3 p 7

alusel, kuna parkimistingimuste rikkumise eest peaks vastutama isik, kes kasutas autot ehk

tüüptingimuste kasutaja. Riigikohus on selgitanud, et parkimiskoha üürilepingu

(parkimisleping) p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise

korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 4 järgi on parkimise korraldajal õigus

eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks.

Parkimistingimuste p 4 ei ole tühine tüüptingimus. Viidatud lepingupunkt ei pane

parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise

korraldajale õiguse eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki

omanik või vastutav kasutaja (RKTKo 3-2-1-3-16 p 11).

9. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et parkimistingimused on segased ja tühised VÕS § 42

lg 3 p 19 alusel. Hageja opereeritavates parklate olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus,

et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja

lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parkimistingimused ei pea

olema paigaldatud iga parkimiskoha juurde. Kostja väited parkimiskella osas on sisutud, kuna

iga mõistlik inimene oskab parkimiskella kasutada ilma üksikasjalike juhisteta ning kui

sõiduki juhil parkimiskell parkimise ajal puudus, on see võimalik enne parkimist endale

soetada. Samas oli A. Puškini tn 15b, Narva parklas parkimiseks oli vajalik kinnistu omaniku

(xxx OÜ) parkimisluba (luba tuli asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale) ning P.

Kerese 3, Narva ja Aia 3, Narva-Jõesuu tuli parkimise eest tasuda.

10. Kostja vastuväite kohaselt on möödunud mõistlik aeg leppetrahvi esitamiseks. VÕS § 159

lg 2 sätestatud leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja

nõude aegumise vahele (RKTKo 3-2-1-142-11 p 16). Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu

teisedki tehingulised nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

alusel kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja rikkumised toimusid

2023 ja 2024 aastal ja Julianus Inkasso OÜ poolt on kostjale saadetud mitmeid meeldetuletusi

2023 ja 2024 ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 31.01.2025. Kohtu hinnangul

ei ole leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg oleks möödunud. Kostja leiab, et leppetrahv on

ebamõistlikult suur ning palub seda vähendada. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Kohtu hinnangul ei ületa leppetrahvinõuded

keskmiselt nõutavat leppetrahvide suurust oluliselt, need ei ole ebamõistlikult suured ning

nende vähendamiseks alust ei ole.

11. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud kokku 80 eurot. Hageja on

enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale võlateatised maksumusega 15 ja 5 eurot. Kohus

leiab, et sissenõudmiskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1

anna õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema

põhjendatud. Hagile lisatud võlateatised on identsed, kuid kohus ei näe põhjust, millest

tulenevalt on esimeste võlateatiste maksumus 15 eurot ja teiste 5 eurot. Samuti puuduvad

tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse edastanud ja kostja on need kätte

saanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule meelde tuletada tema

kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks. Kohus peab põhjendatuks 3 leppetrahvi

sissenõudmiskulusid kokku summas 30 eurot, so. 15 eurot päringud, andmete töötlemine ja

kontrollimine ja kolm võlateatist kokku 15 eurot.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

(TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt hageja enda

kanda ja osaliselt kostja kanda (hageja tasutud riigilõiv 100 eurot).

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/