3-25-506/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-506

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus anda luba peatada A.N-

i juhtimisõigus

Menetlusosalised

Taotleja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Puudutatud isik A.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta A.N-i määruskaebus menetlusse.

2. Jätta A.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025

määrus muutmata.

3. Jätta A.N-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2025

taotluse anda kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada

A.N-i juhtimisõigus, kuni ta täidab kohustust osaleda KRA arstlikus komisjonis

terviseseisundi hindamisel.

Puudutatud isikul on AM-, B1- ja B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning juhiluba.

Puudutatud isik on jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ning rikkunud seega

KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KRA on toimetanud puudutatud isikule kätte viis

ettekirjutust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks, kuhu ta on jätnud mõjuva põhjuseta

3-25-506

ilmumata. Esimesel kahel korral otsustati sunniraha mitte sisse nõuda ja kolmel järgmisel

korral tasus puudutatud isik sunnirahad vabatahtlikult. Puudutatud isik on eiranud

terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba üheksal korral.

KRA kohustas 26.06.2024 ettekirjutusega puudutatud isikut osalema 25.10.2024 kl 10.20

KRA terviseseisundi hindamisel. Ettekirjutus toimetati puudutatud isikule kätte 26.06.2024

Eesti teabevärava teenuse kaudu. Seda ettekirjutust puudutatud isik ei vaidlustanud, mistõttu

on see jõustunud ning täitmiseks kohustuslik. KRA koostas puudutatud isikule 26.06.2024

hoiatuse õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta, mis on talle kätte

toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt 26.06.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu. Puudutatud

isik ei ilmunud 25.10.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise kohta

põhjendusi. Ta tasus sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul.

Arvestades asjaolu, et puudutatud isik pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele

ning tasub vabatahtlikult sunnirahad, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole

täitnud ega täida tõenäoliselt ka tulevikus eesmärki mõjutada isikut täitma temale pandud

kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud põhjendusi terviseseisundi hindamisele

mitteilmumise kohta. Tal on olnud võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või

tasuda korduvalt sunniraha ja riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma

valiku tagajärgedest teadlik. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga

tähtis kodanikukohustus. Ilma terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust

kutsuda ajateenistusse.

2. Halduskohus andis puudutatud isikule 28.02.2025 kohtunõudega tähtaja taotlusele

vastamiseks. Kohtunõue toimetati puudutatud isikule kätte, kuid ta ei esitanud vastust.

3. Tallinna Halduskohus andis 04.03.2025 määrusega KRA-le loa peatada puudutatud

isiku mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustuse täitmiseni. KRA-l tuleb viivitamata teavitada Transpordiametit

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.

KRA taotlus vastab KVTS nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et

KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Puudutatud isik on KVTS § 2 lg 3 kohaselt

kutsealune, kellele KRA on teinud kuus ettekirjutust arstlikku komisjoni ilmumiseks. Kokku

on puudutatud isik eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust juba üheksal

korral, aga pole ilmunud terviseseisundi hindamisele. Viimase ettekirjutuse tegi KRA

puudutatud isikule 26.06.2024. Ettekirjutus on loetud puudutatud isikule kätte toimetatuks

26.06.2024. Puudutatud isik ei ilmunud 25.10.2024 kl 10.20 terviseseisundi hindamisele ega

esitanud selle kohta põhjendusi. Seega on puudutatud isik korduvalt rikkunud KVTS § 40 lg 1

p-s 5 sätestatud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele, KRA on täitnud kohustuse

hoiatada puudutatud isikut tagajärgedest ning puudutatud isikule on temale tehtud

ettekirjutused ning hoiatus kätte toimetatud. KRA meede on kohane ja proportsionaalne. KRA

varasem tegevus ning selle tagamiseks ettenähtud sunniraha ei ole olnud efektiivne ega piisav

meede, et puudutatud isikut mõjutada oma kohustust täitma. Taotletavat meedet ei saa pidada

ebaproportsionaalseks. Puudutatud isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik

juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale

seadusest tuleneva kohustuse. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isikut karistada, vaid

tegemist on täiendava haldusmeetmega suunata teda täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud

terviseseisundi hindamise kohustust, kuivõrd varasemad sunnimeetmed ei ole oma eesmärki

täitnud.

4. A.N palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus, samuti

taotleb ta riigi õigusabi.

2(4)

3-25-506

Juhtimisõiguse äravõtmine tugineb asjaolule, et puudutatud isik ei ilmunud kaitseväe arstlikku

komisjoni, kuid selline piirang ei ole seotud liiklusseadusega ega mõjuta puudutatud isiku

võimet juhtida ohutult sõidukit. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 sätestab, et

igaühel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Juhtimisõiguse äravõtmine,

selle asemel et rakendada muid haldusmeetmeid, on ebaproportsionaalne ning piirab õigust

töötada ning igapäevaelus liikuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud asjaolud ei

anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

6. KRA taotlus vastas KVTS § 331 lg 6 nõuetele ja KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused

loa andmiseks olid täidetud. Määruskaebuses ei väideta, et halduskohus oleks tõlgendanud

KVTS-i valesti või rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme. Puudutatud isik on jätnud

korduvalt täitmata kohustuse ilmuda arstlikku komisjoni ja teda on teavitatud ilmumata

jätmise tagajärgedest, sh võimalusest, et tema juhtimisõigus peatatakse. Hoiatus on

puudutatud isikule KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 järgi kätte toimetatud. Seega taandub vaidlus

sellele, kas juhtimisõiguse peatamist võimaldavad õigusnormid on kooskõlas PS-ga ning kas

tulemus on puudutatud isiku suhtes proportsionaalne.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust pidada KVTS-i

asjaomaseid norme siinse asja asjaoludel põhiseadusevastaseks. Kaitseväeteenistuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 607 SE1 seletuskirja lisas 2 on põhjalikult

analüüsitud KVTS § 331

kohaldamisega kaasnevate põhiõiguste (õigus vabale

eneseteostusele; elukutse, töökoha ja tegevusala valiku vabadus; liikumisvabadus ja õigus

perekonnaelu kaitsele) riiveid ja nende vastavust PS-le. Määruskaebuses on tõstatatud

küsimus sellest, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmine ei ole seotud liiklusohutuse

tagamisega, mistõttu ei õigustavat see isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist.

Ringkonnakohus leiab, et KRA arstlikku komisjoni ilmumata jätmine ei ole tõepoolest vajalik

liiklusohutuse tagamiseks. Samas on seletuskirjas selgitatud, et normi eesmärk on muuta

kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest põhjuseta (s.o KVTS-st tuleneva seadusliku aluseta)

kõrvalehoidja elu ebamugavamaks, et isik asuks sellest piirangust vabanemiseks (või selle

rakendamise vältimiseks) kohustust täitma (lk 10). Seega on tegemist isiku käitumist

kallutava ning heidutava haldusmeetmega, mis on sobilik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades

kaitseväeteenistuskohustuse põhiseaduslikku tähtsust, ei saa selle täitmist jätta kohustatud

isiku vabaks valikuks. Seletuskirjas on asjakohaselt näidatud, et pelgalt rahaliste

mõjutusvahendite kasutamisega ei ole võimalik riigikaitse jaoks vajalikke tulemusi saavutada.

Ka kaebaja puhul ei ole sunnirahad andnud tulemust ning ta ei ole esitanud mistahes selgitusi,

mis takistab tal arstlikku komisjoni minna. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ei tohiks

peamiselt sõltuda inimese võimekusest maksta ära sunniraha või väärteotrahve, st ennast oma

kohustusest 28. eluaasta saabumiseni n-ö vabaks osta (osundatud seletuskirja lisa 2 lk 7).

Süüteomenetluste toimetamine ja karistamine vabaduskaotuslike karistustega ei oleks isiku

õigusi vähem piiravam meede. Muud, vähem koormavad meetmeid, mis võimaldaksid

tõhusalt kallutada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest põhjuseta kõrvalehoidjat täitma PS

§-st 124 tulenevat põhikohustust, puuduvad. Piirangu proportsionaalsuse tagab muu hulgas

asjaolu, et KRA-l ja kohtul on võimalik hinnata, kas üksikjuhtumi asjaolusid arvestades on

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine põhjendatud. Nagu eespool öeldud, ei põhjenda

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7629d707-dc35-4179-93ef-1a13b60b48d7/.

3(4)

3-25-506

puudutatud isik kohustuse täitmata jätmist millegagi ega ole esile toonud ka erilisi asjaolusid,

mis muudaksid tema põhiõiguste riive ebaproportsionaalseks.

8. Määruskaebus jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata.

9. Kuna puudutatud isiku õiguste kaitse võimalus on ilmselt vähene ning määruskaebus on

perspektiivitu, jääb riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)