3-23-2839/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2839

Haldusasi

P.A

kaebus keelata Kaitseressursside Ametil

rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha,

kohustada vastustajat esitama täitemenetluse

lõpetamise avaldust, tagastama sunniraha ja hüvitama

täitekulud

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja P.A , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja

Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.A apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.A apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus

muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2839

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) tegi 30.05.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/4037, millega kohustas kutsealust P.A-d ilmuma terviseseisundi hindamisele

25.08.2023 Ida-Viru keskhaigla polikliinikusse. KRA hoiatas, et rakendab ettekirjutuse

täitmata jätmise korral sunniraha 200 eurot. P.A ei ilmunud terviseseisundi hindamisele.

KRA saatis 19.09.2023 P.A-le sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/1012 ning andis

10-päevase tähtaja tasuda sunniraha 200 eurot. P.A ei tasunud sunniraha ning KRA esitas

01.11.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohtutäitur lõpetas 28.11.2023 täitemenetluse

seoses nõude rahuldamisega.

2. P.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 30.05.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/4037 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks, täiteasjas nr

197/2023/2666 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamiseks, sunniraha

tagastamiseks kohustamiseks ning tasutud täitekulude hüvitamiseks.

KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ebaõiglane. Kaebaja ei olnud kursis, et teda oli

kutsutud arstlikku komisjoni. KRA ei veendunud, et kutse on kaebajale edastatud. Kaebaja sai

alles täitemenetluse käigus teada, et talle oli määratud sunniraha.

3. Kaitseressursside Amet palus jätta kaebus rahuldamata.

Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega.

Ettekirjutus toimetati kaebajale kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel kätte

30.06.2023.

4. Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Puudub vaidlus, et kaebaja terviseseisundi hindamisele määratud ajal ei ilmunud ega esitanud

ka mitteilmumise põhjust. Seega oli KRA õigustatud rakendama sunniraha (vt KRA

19.10.2023 sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2023/1012). KVTS § 226 lg 2 kohaselt

võib KRA ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja

sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras. Puudub vaidlus, et kaebaja sunniraha määratud

tähtaja jooksul ei tasunud. Seega oli KRA õigustatud edastama täitekorralduse kohtutäiturile

täitemenetluse algatamiseks. ATSS § 9 lg 1 kohaselt kui ettekirjutust ei ole hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit

haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega on sunniraha

rakendamine toimunud õiguspäraselt ning sunniraha ja täitekulusid ei tule kaebajale kahjuna

hüvitada.

Ebaõige on väide, et KRA pole ettekirjutust ega sunniraha rakendamise teatist kaebajale kätte

toimetanud. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud

dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama

paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30

päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud

dokumendi varasem kättetoimetamine. KRA esitas väljatrükid dokumendihaldussüsteemist,

kust nähtub, et kõnealused dokumendid on kaebajale kätte toimetatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

2(5)

3-23-2839

5. P.A palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna KRA ei toimetanud ettekirjutust kaebajale kätte.

KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat

teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta valiku

tegemisel seotud haldusmenetluse seadusega (HMS). Teate saatmine infosüsteemi kaudu on

formaalne kättetoimetamise viis ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud

kohustustest. KRA-l on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused (posti, telefoni teel) on ammendatud. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli

ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja ettekirjutusega

ettenähtud kohustust enam täita. Ettekirjutus on seega vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5 ja

tuleb tühistada. Halduskohus on ettekirjutuse tühistamise nõude jätnud ekslikult menetlemata.

6. Kaitseressursside Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. KRA toimetas ettekirjutuse

kaebajale nõuetekohaselt kätte KVTS § 15 lg-s 1 kirjeldatud viisil. Samuti toimetati kaebajale

nõuetekohaselt kätte sunniraha rakendamise teatis. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse

toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane kohustust neid kasutada. KRA ei pea

enne sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi

tegelikult kätte saanud. Selline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena

on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus

osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune

hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus ei rikkunud vaidluse eseme kindlakstegemisel menetlusnorme.

Halduskohtule esitatud kaebuses olid nii kaebuse alguses kui ka lõpus esitatud taotlused

selliselt, nagu need on kajastatud käesoleva otsuse p-s 2. Selliselt kajastas halduskohus

nõudeid ka 04.01.2024 ja 25.04.2024 korraldavates määrustes. Kaebaja kohtu tegevuse kohta

vastuväidet ei esitanud ega juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse tühistamise nõue on jäänud

tähelepanuta. Ka kaebuse põhjendustes ei viidanud miski sellele, et ettekirjutus ise on mingil

põhjusel õigusvastane. Kogu kaebus oli üles ehitatud sellele, et KRA on õigusvastaselt sisse

nõudnud sunniraha, kuna ettekirjutust polnud kaebaja väidete kohaselt temale kätte

toimetatud. Seda arvestades ei andnud kohtule alust järeldada, et kaebaja sooviks võis olla

taotleda ettekirjutuse tühistamist, ka asjaolu, et kaebuse pealkirjaks oli „Kaebus

Kaitseressursside Ameti 30.05.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/4037 peale“ ning kaebuse

sissejuhatava lause kohaselt „Kaebajal on õigus 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse

teatavakstegemisest esitada kaebus halduskohtule ja kaebaja kasutab oma õigus, kuna

seadusevastase haldusaktiga (ettekirjutusega) on tema subjektiivsed õigused on oluliselt

rikutud“. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses esile toonud ühtki asjaolu ning ka mujalt asja materjalidest ei nähtu, et

kaebajale tehtud algne ettekirjutus ilmuda arstlikku komisjoni võiks olla mingil põhjusel

õigusvastane. See, kas KRA toimetas ettekirjutuse nõuetekohaselt kätte ja sellest tulenevalt oli

alust sisse nõuda sunniraha, või kas esialgu määratud arstlikku komisjoni ilmumise kuupäeva

möödumise tõttu on ilmumise kohustus ära langenud, ei seondu ettekirjutuse õiguspärasuse

3(5)

3-23-2839

küsimusega, mida hinnatakse HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt haldusakti andmise

seisuga.

9. Siinses asjas ei ole alust arutleda selle üle, kas KRA tohib esitada kohtutäiturile avalduse

sunniraha sissenõudmiseks, ilma et oleks eelnevalt isikut teavitanud sunniraha rakendamisest

ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. Praegusel juhul on KRA kaebajale

sellise teavituse saatnud. KRA teavitas kaebajat sunniraha rakendamisest 19.09.2023

sunniraha rakendamise teatisega ja talle anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks

tasumiseks (dtl 35).

10. KRA ei rikkunud 30.05.2023 ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega

HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et

elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte

saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul

elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle

dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Sellisel juhul muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu

sisutuks. KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib

dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s

ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile

kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada

kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse

kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik

elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.

12. Ringkonnakohus leiab, et siinse kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist

regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele

ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on

praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku

põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda

riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus,

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-

8dbf-ac736640644b/.

4(5)

3-23-2839

on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-

aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või

asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et

tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse

täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja

vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik

arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad

dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti

keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s

321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega

tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente,

vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab

selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude

avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas

saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis

eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma

suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete

kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja

põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus arvestab ka, et kaebajale tekkinud

negatiivne tagajärg (rahalise kohustuse suurus: sunniraha 200 eurot ja täitekulud) ei ole eriti

suur.

13. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust

esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)