3-23-2161/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2161

Haldusasi

D.K kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

otsuse peale jätta nullheitega sõiduki ostutoetuse taotlus

rahuldamata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – D.K

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

esindaja Jaanika Vilde

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.K apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada D.K kaebus.

3. Tühistada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 11.09.2023 otsus ja 22.09.2023

vaideotsus ning kohustada SA-d Keskkonnainvesteeringute Keskus D.K

28.08.2023 taotlust uuesti lahendama.

4. Mõista SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus välja 40 eurot D.K kasuks

menetluskulu katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2161

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.K esitas 28.08.2023 SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotluse määrata

talle nullheitega sõiduki ostutoetus 940,75 eurot (projekt nr Kliima2.9.23-0955 „Kastiga

ratas RadRunner“ 50% toetuse määraga). Taotluse kohaselt soetas D.K 09.08.2023 kastiga

ratta RadRunner Plus 2.0 maksumusega 1881,50 eurot. KIK e-toetuse süsteemist saadeti

30.08.2023 D.K-le kiri, et projekt nr Kliima2.9.03.23-0955 „Kastiga ratas RadRunner“ on

seisundis „Taotlus vastavaks tunnistatud“. D.K märkas 05.09.2023 e-toetuse keskkonnas,

et muutunud on sisestatud taotletav summa, mille peale esitas ta KIK-le päringu. KIK

vastas 08.09.2023 kirjaga, et taotlus on tunnistatud vastavaks inimliku eksimuse tõttu.

Kirjas selgitati, et täiendava kontrolli raames tuvastas KIK sõiduki tootja kodulehel

olevate sõiduki andmete alusel, et sõiduk ei vasta toetuse saamise nõuetele.

2. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tegi 11.09.2023 taotluse rahuldamata jätmise

otsuse nr 1-25/1528 (dtl 79). D.K ostetud sõidukil RadRunner Plus 2.0 puudub jalgratta

raami osana (pikendatud ja tugevdatud raam) tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on

mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Sõiduki suurus vastab tavapärase

jalgratta suurusele ja sõiduki raam ei ole kuidagi modifitseeritud nõnda, et nähtuks, et see

on mõeldud suuremas koguses asjade või inimeste vedamiseks kui tavaline jalgratas.

3. D.K esitas 11.09.2023 vaide. KIK vaidekomisjon jättis 22.09.2023 otsusega nr 1-16/72

vaide rahuldamata (dtl 36).

4. D.K esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KIK 11.09.2023 otsus

ja 22.09.2023 vaideotsus ning kohustada KIK maksma talle nullheitega sõiduki

ostutoetust 940,75 eurot vastavalt 30.08.2023 otsusele. Kohus tõlgendas kaebust nii, et

kaebaja taotleb KIK 11.09.2023 otsuse ja 22.09.2023 vaideotsuse tühistamist ning KIK

kohustamist kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebuse põhjenduste kohaselt soetas kaebaja toetust reguleerivale keskkonnaministri

01.02.2023 määrusele nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja

kord“ (kuni 27.01.2025 kehtinud redaktsioonis, edaspidi määrus nr 3) tuginedes

10.08.2023 sõiduki RadRunner Plus 2.0, mille ta sai kätte 23.08.2023. Kaebaja esitas

28.08.2023 elektroonses taotluste keskkonnas taotluse nullheitega sõidukite ostutoetuse

saamiseks. 29.08.2023 sai ta taotluse tagasi täienduste tegemiseks ning esitas samal päeval

nõutud dokumendi. 30.08.2023 saabus projektile e-toetuse keskkonnas vastus „Taotlus

vastavaks tunnistatud“. Seega leidis KIK, et taotlus vastab nõuetele ja toetus 940,75 eurot

tuleb välja maksta. Sellele tuginedes võttis kaebaja ratta samal päeval kasutusele. Kui

taotlus oleks jäänud rahuldamata, oleks ta ostust loobunud ja ratta tootjale tagastanud.

KIK otsus on vastuolus määruse nr 3 § 17 lg-ga 1. Ratas RadRunner Plus 2.0 vastab

Euroopa Liidu nõuetele, ei ole laiem kui 900 mm, on varustatud läbisõidumõõdikuga, on

ostetud uuena ja saadud kätte mitte rohkem kui kaks kuud enne taotluse esitamist.

RadRunner Plus 2.0 ratta eripära on modulaarne alus raami tagaosas, mille kandevõimeks

on tootja andmetel 54,4 kg. Teisisõnu on selle ratta raami osaks tootja ehitatud alus, mis

on mõeldud rohkem kui 40 kg asjade veoks. Alus on ehitatud tootja poolt jalgratta raami

osana (keevisliide) ega ole eemaldatav. Raami osa on see ka konstruktsiooni mõttes.

Seega vastab ratas määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3 nõuetele. Projekti koordineerija on märkinud,

et kastiga ratas määruse mõttes on inglise keeles cargo bike. Cargo bike on lai mõiste ja

hõlmab nii kastiga kui ka suure kandevõimega alusega rattaid. RadRunner Plus 2.0

kasutusjuhend räägib koorma ja reisijate kandmisest (dtl 82): selle üldine maksimumkaalu

piirang ehk koormuse võimekus (136 kg) hõlmab sõitja kaalu koos riietuse,

turvavarustuse, lasti, lisaseadmete, reisijate jms-ga; /…/; tagakanduri maksimaalne

2(6)

3-23-2161

koormus on 54 kg; reisija vedamisel peavad olema jalatoed, tagumise ratta küljekatted ja

sõitjale sobiv iste; soovitatav on ka tagumine poritiib, mis aitab tagada, et käed ja jalad on

liikuvast rattast eemal (kaebajal on vajalik lisavarustus olemas).

KIK kodulehel olev pilt mittetoetatavast rattast ning „pikendatud ja tugevdatud raami“

mõiste kasutamine näitab, et KIK tõlgendab määrust ekslikult. KIK toodud näites

kasutatud ratas RadWagon 4 on parameetritelt ja kandevõimelt väga sarnane kaebaja

ostetud rattale. Paljud tootja poolt lisavarustusena pakutavad tarvikud on mõeldud

kasutamiseks mõlemal rattal. Ainuke oluline erinevus kahe ratta vahel on raami kuju.

Määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3 ei reguleeri raami pikkust ja kuju.

5. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vaidles kaebusele vastu.

Kuna nullheitega sõidukite meede on üks lihtsamaid, kasutatakse taotluste massilise

esitamise ajal ajutist tööjõudu, et hoida meetme rakendamise kulu riigi jaoks võimalikult

madalal. Kaebaja taotlust kontrollis esmalt üliõpilane, kes küsis taotlejalt välja

asjakohased dokumendid ning kogus teavet internetist ja nõustas taotlejat. Inimlik

eksimus seisnes selles, et projektikoordinaator märkis e-toetuse süsteemis 30.08.2023

taotluse vastavaks. See toimub valiku tegemisega rippmenüüst, kus on palju valikuid,

mistõttu võib selline eksimus juhtuda ka kogenud projektikoordinaatoril.

Automaatteavitus ei vasta haldusakti nõuetele ega tekita iseseisvalt õiguslikke tagajärgi.

Otsuse toetuse maksmise kohta teeb KIK-i juhatus. Automaatteavitust ei saada KIK. KIK-

l puudub võimalus seda dokumenti koostada või näha. Ilmselt on tegu süsteemi haldaja

Riigi Tugiteenuste Keskuse seadistatud automaatteatega, mis hea halduse põhimõttest

lähtudes annab taotlejale indikatsiooni, et tema taotlust menetletakse.

KIK internetilehekülje rubriik „Nullheitega sõidukite ostutoetus“ loodi enne 27.02.2023,

kui avanes võimalus taotlusi esitama hakata. Tekstiosa oli algusest peale sarnane praegu

nähtava tekstiga, tehtud on pisiparandusi. Viimased täpsustused tehti 16.06.2023. Foto

rattast, millist ei toetata, avaldati 26.05.2023 (dtl 76 jj). Foto lisati, kuna mõned

rattamüüjad hakkasid valesti reklaamima oma rattaid kui KIK poolt toetatavaid. Kaebaja

esitas taotluse 28.08.2023. Sel ajal oli KIK kodulehel info samal kujul nagu praegu.

Määruse nr 3 § 9 lg 1 p-s 3 on defineeritud kastiga ratast selle kasutamise eesmärgi kaudu.

Toetatav on jalgratas, mis on varustatud elektrimootoriga ja mis on kastiga. Kastiga rattal

peab olema jalgratta raami osana tootja ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt

40 kg asjade või inimeste veoks. Ilmselgelt tuleb määrust mõista nõnda, et toetust antakse

tavapärasest jalgrattast erinevale jalgrattale. Erisus seisneb milleski, mis on jalgratta raami

osa. Teise tunnusena peab kastiga ratas olema mõeldud inimeste või asjade veoks.

Inimeste või asjade veoks mõeldud karakteristikuks on ruum vedamiseks ja tugevus ehk

kandevõime. Mõlemad vedamiseks vajalikud eeldused peavad olema samal ajal täidetud.

RadRunner Plus 2.0 raami osana ei ole ehitatud alust asjade või inimeste vedamiseks.

Tavamõistes jalgratta eesmärk ei ole asjade või kaasreisijate vedamine ehk kasutamine nn

veorattana, vaid rattaga sõitva inimese teenindamine. Sellise eesmärgiga on ehitatud ka

RadRunner Plus 2.0. Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas RadRunner Plus 2.0 eristub

tavapärasest jalgrattast ratta raami suuruse osas. RadRunner Plus 2.0 raami vaatlemisel ei

nähtu, et selle raam oleks mõeldud asjade või inimeste vedamiseks. Kaebaja soetatud ratas

ei vastanud määruse nr 3 § 4 lg 2 ja § 9 lg 1 p 3 nõuetele.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

KIK 30.08.2023 e-kiri, mille kohaselt kaebaja projekt on määratud seisundisse „Taotlus

vastavaks tunnistatud,“ on infosüsteemi saadetud automaatne teade. Sellest ei nähtu

otsustust taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, sh toetatava nullheitega

sõiduki, toetuse summa, toetuse saaja õiguste ja kohustuste jne kohta (määruse nr 3 § 13

3(6)

3-23-2161

lg-d 1 ja 2). Seega ei olnud taotluse vastavaks tunnistamisel tegemist taotluse rahuldamise

otsusega vastavalt määruse nr 3 §-le 13, vaid taotleja ja taotluse kontrollimisega vastavalt

määruse nr 3 §-le 12. Kohtule ei nähtu, et sõiduki nõuetele vastavuse osas oleks kaebajale

haldusmenetluses positiivset teavitust tehtud. Menetlustoimingutele ei laiene

haldusaktidele omased usalduse kaitse nõuded ning varasemad menetlustoimingud, kuigi

need võisid anda lootust teatud lõpptulemuseks, ei ole määravad. Määrus nr 3 näeb ette, et

pärast taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist kontrollitakse ka sõiduki

vastavust nõuetele ja tehakse eraldi otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta. Lisaks selgitas kaebaja kohtuistungil, et ta oli enne taotluse esitamist tutvunud KIK

kodulehel oleva informatsiooniga, mh helistanud KIK konsultandile ja uurinud, miks KIK

kodulehel oleva pildi kohast ratast ei toetata. Kaebajal puudub subjektiivne õigus

toetusele.

Määruse nr 3 § 11 lg 6 ütleb, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

KIK 70 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Seega ei saa toetuse taotlejad

jääda lootma sellele, et negatiivse otsuse saamisel on neil võimalik veebist tellitud sõiduk

selleks ettenähtud taganemisperioodi jooksul tagastada. Kaebaja sai ratta kätte 23.08.2023

ja esitas toetuse saamiseks taotluse 28.08.2023.

Määrus nr 3 kasutab mõistet kastiga ratas. Määruse nr 3 § 4 lg-st 2 ilmneb, et meetme

raames toetatakse nullheitega sõiduki omandamist ja nullheitega sõiduk määruse mõistes

on kastiga jalgratas. Määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3 sisustab kastiga ratast kui jalgratast, mille

raami osana on tootja ehitatud kast või alus ning mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade

või inimeste veoks. KIK põhjendused, et kastiga ratta definitsioon lähtub selle kasutamise

eesmärgist ja määruse eesmärgist lähtuvalt peab toetatava jalgratta raam olema pikendatud

ja tugevdatud, ei ole meelevaldsed. Määruse nr 3 seletuskirjas on selgitatud, et tingimata

peab olema ratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt

40 kg kaupade või inimeste veoks. Viidatakse eesmärgile toetada odavamate kastirataste

soetamist ning selgitatakse, et toetuse andmise eesmärk on ergutada isikuid võtma

kasutusele säästvaid transpordiviise. Asjaolust, et kastiga ratta mõiste avamisel on

määruse nr 3 § 9 lg 1 p-s 3 lisaks (raami osana ehitatud) kastile viidatud ka (raami osana

ehitatud) alusele, ei saa teha järeldust, et mõistet on soovitud laiendada nii, et see hõlmaks

ka tavapärasest mõnevõrra suurema kandevõimega pakiraamiga jalgrattaid. Pigem on

eesmärgiks olnud kastiga rataste ostmise toetamine, ent vastustaja selgitustest nähtuvalt on

tulenevalt kiiretest tehnoloogilistest arengutest otsustatud definitsiooniga hõlmata ka

sellised rattad, mille „kast“ on ehitatud raami osaks oleva alusena, mitte konkreetse

kastina. Ka KIK kodulehele lisatud illustreeriva pildi juures on rõhutatud vajadust eristada

tavapärast pakiraami ning kauba või inimeste vedamiseks mõeldud kasti/alust. Kaebaja

väitel on RadRunner Plus 2.0 ratta eripära modulaarne alus raami tagaosas, mis on tootja

ehitatud ja mille kandevõimeks on tootja andmetel 54,4 kg. Samas ei saa eelnevalt välja

toodud põhjustel kastiga ratta määratlemisel lähtuda ainuüksi kasti või aluse

kandevõimest. Lisaks kandevõimele on oluline ka vedamiseks mõeldud ruum, mis peaks

olema suurem kui tavalisel jalgrattal ja ühtlasi väljenduma jalgratta raami disainis. Ratta

kasutusjuhendist nähtuvalt võib selle kandevõime sõltuvalt ratturi enda kehakaalust

väheneda. Tagakanduri maksimaalse koormuse puhul tuleb kasutusjuhendi kohaselt

arvestada, et ratta üldine koormuse võimekus on 136 kg. Kaebaja on näitena viidanud

rattale Specialized Globe Haul ST kui enda sõnul RadRunner Plus 2.0-le äärmiselt

sarnaste omadustega rattale, mida on määruse nr 3 nõuetele vastavaks peetud. Kuid

kaebaja viidatud veebilehelt nähtuvalt on selle kandevõime kaebaja rattast suurem (190

kg) ning ka raam on pikendatud ja tugevdatud.

4(6)

3-23-2161

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. D.K esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3 kohaselt peab kastiga rattal olema jalgratta raami osana tootja

poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks.

Eesmärk on seotud alusega, mitte rattaga tervikuna. Määruse eesmärk praeguses

sõnastuses on tagada, et kast või alus suudaks vedada vähemalt 40 kg. Seetõttu peaks

hindamise keskmes olema kasti või aluse suutlikkus, mitte ratta üldine eesmärk. Tootja on

disaininud ratta, millega on lubatud vedada 54,4 kg asju. Seega ratas on mõeldud 40 kg

asjade veoks. Tootja seisukoht on eesmärgi määramisel ülimuslik. Normid peavad olema

selged, et vältida olukorda, kus ametnikud lisavad tingimusi oma äranägemise järgi.

Kohus kiitis heaks KIK toetuse veebilehele lisatud illustratsiooni, mis võib mõjutada

võimalikku ratta soetajat tegutsema ametniku suva järgi, mitte määruse järgi. Kohus jättis

välja toomata, kuidas sellised tingimused saavad olla siduvad. Tingimused “pikendatud ja

tugevdatud” ei ole kvantifitseeritavad ning jätavad kogu tõlgendamisruumi avalduse

ülevaatajale.

8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Võib eeldada, et iga aluse ja kastiga saab midagi vedada. Määruse nr 3 kohaselt ei toetata

tavalise elektrimootoriga jalgratta, millel on kast või alus (korv või pakiraam), ostu.

Raami osana toodetud kast või alus peab olema mõeldud inimeste või asjade vedamiseks,

seega olema mahutavam ja tugevam kui tavalisel jalgrattal. Apellandi jalgratta alus on

ehitatud raami osana, kuid ei ole mahutavam kui tavalisel jalgrattal. Kui määrusega oleks

sätestatud jalgrattale nt või kastile/alusele minimaalsed gabariidid, siis poleks olnud

välistatud, et mõni kastiratas langeb toetusskeemist välja ning see takistaks uute toodete

turule toomist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus tuleb

tühistada ja teha tuleb uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata (HKMS § 200 p 3).

10. Pooled vaidlevad, kas kaebaja ratas vastab määruse nr 3 § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud

tingimustele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ratas neile tingimustele ei vasta.

Vastustaja hinnangul on inimeste või asjade veoks mõeldud karakteristikuteks ruum

vedamiseks ja tugevus ehk kandevõime ning need eeldused peavad olema samal ajal

täidetud – nii suurem ruum kui ka suurem kandevõime. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

see seisukoht kooskõlas määrusega nr 3.

11. Määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3 sätestas kuni 26.01.2025 kehtinud redaktsioonis järgmist:

„Kastiga rattal peab olema jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on

mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks, kastiga ratas ei ole laiem kui 900 mm

ja on varustatud läbisõidumõõdikuga“. Seega tuleneb määrusest esiteks, et kast või alus

peab olema ehitatud tootja poolt jalgratta raami osana ning teiseks, et see peab olema

mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks. Ringkonnakohtu hinnangul on

mõlemad tingimused kaebaja soetatud ratta puhul täidetud ning selline tõlgendus ei ole

vastuolus ka seletuskirjas märgitud toetusmeetme kehtestamise eesmärkidega.

5(6)

3-23-2161

12. Kaebaja rattal on modulaarne alus raami tagaosas (tagakandur), mille kandevõimeks on

tootja andmetel 54,4 kg. Selle faktilise asjaolu üle vaidlus puudub. Määruse nr 3 § 9 lg 1 p

3 kohaselt peab kast või alus olema mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks,

mistõttu vastab vaidlusaluse ratta raami tagaosas asuv modulaarne alus määruse nõuetele.

Vaidlus puudub, et kaebaja ratta tagakandur on jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud

alus. See, mis kujuga ja milliste mõõtmetega on tagakandur, ning see, kas tagakanduri

konstruktsioon on piisavalt tugevdatud või pikendatud, ei ole määruse nr 3 § 9 lg 1 p 3

kohaselt asjakohane – selliseid tingimusi säte ette ei näe. Seepärast ei ole asjakohased

vastustaja ega halduskohtu seisukohad küsimuses, kas ratta tagakanduri konstruktsioon on

piisavalt tugevdatud ja pikendatud. Kaebaja soetatud ratta tagakanduri kandevõime on

tootja andmetel 54,4 kg, mistõttu vastab see määruses toodud eesmärkidele vähemalt 40

kg asjade või inimeste veoks. Tegemist ei ole ilmselgelt tavalise jalgrattaga, vaid kauba

või inimese vedamiseks mõeldud rattaga (cargo/utility bike). Isegi kui leida, et tagakandur

ei ole sobilik mitme lapse korraga vedamiseks, siis ei ole alust väita, et ratas ei ole sobilik

vähemalt 40 kg ulatuses asjade veoks.

13. Toetuse maksmisel tuleb haldusorganil juhinduda õigusnormidest (põhiseaduse § 3 lg 1

esimene lause, haldusmenetluse seaduse § 54). Toetuse maksmist otsustaval haldusorganil

ei ole õigust oma äranägemisel muuta (kitsendada) toetuse saamise tingimusi. Juhul kui

toetuste taotlemise käigus ilmnes, et kastiratta definitsioon määruses nr 3 mingil põhjusel

ei vasta toetuse algsele eesmärgile, oli meetme elluviijatel võimalik korraldada asjaomaste

õigusnormide muutmine.

14. Tulenevalt eespool märgitust tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada.

Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse, tühistab KIK-i 11.09.2023 otsuse ja 22.09.2023 vaideotsuse ning

kohustab KIK-i kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades siinses otsuses esitatud

põhjendusi. Juhul kui uue otsuse tegemisel ilmneb, et kehtiv õigmingil põhjusel ei ole

võimalik toetust enam määrata, saab kaebajal esitada vastustajale kahjunõude (vrd

Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2024 otsus asjas nr 3-18-830).

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, muudab

ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust (HKMS 109 lg 4). Menetluskulud jäävad

vastustaja kanda. Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

2 × 20 eurot ja muude menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid

esitanud. Ringkonnakohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja 40 eurot

menetluskulude katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)