3-23-670/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-670

Haldusasi

R.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale

keelduda tähtajalise elamisloa andmisest

Menetlusosalised

Kaebaja R.L , esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja

Pevzner-Belošitski

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Kristiina-Marita Alliksoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.L apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2024

otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-670

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L on sündinud xx.xx.xxxx Venemaal. Tal olid Eesti

elamisload erinevatel alustel perioodil 17.01.2001–19.01.2014 ning 29.09.2022 esitas ta

Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 p 9

alusel tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 26.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 tähtajalise

elamisloa andmisest VMS § 123 p 3 alusel, sest tähtajalise elamisloa taotlus ei ole

põhjendatud. VMS § 2101 lg 3 kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse

elama asumiseks välismaalasele, kellel on doktorikraad, kuid sätte eesmärgiks ei ole anda

elamisluba igaühele, kellel on doktorikraad, vaid see peab olema põhjendatud majanduse,

teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Taotleja selgitab, et armastab väga Eestit.

Taotlejal on Eestis maja, kus ta soovib edaspidi elada. Alates 18.08.2022 piiratakse Venemaa

Föderatsiooni kodanikest kinnisvara omanike Eestisse sisenemist viisa alusel. Taotleja elas

seda üle, ta kaotas une ja tema tervis halvenes. Taotleja on 60-aastane ning soovib vanemas

eas oma majas rahulikult elada. Taotleja on pidanud läbirääkimisi Tartu Ülikooliga ja Eesti

Ettevõtluskõrgkooliga Mainor, et anda tasuta seminare. Taotleja esitas seminaride

programmid, kuid ei esitanud ülikoolide vastuseid ega koostöölepinguid. Seega ei ole Eesti

ülikoolid sõlminud taotlejaga koostöölepinguid seminaride andmiseks ning PPA ei ole kindel,

et ülikoolid oleksid üldse seminaride toimumisest huvitatud. Taotleja on allkirjastanud ka

kokkuleppe X OÜ-ga, kuid tegemist pole teadusasutusega, vaid audiitorteenuseid pakkuva

ettevõtjaga. Lepingust ei nähtu tööülesandeid ega -mahtu ning auditeid saab teha ja seminare

anda ka kaugtöö vormis, Venemaal viibides. Taotlejal saab jätkata töötamist Venemaa

äriühingus. Elamislubade kehtivusajal 13 aasta jooksul ei asunud taotleja püsivalt Eestisse

elama, ta jätkas töötamist Venemaal ega kohanenud eluga Eestis. Kuna Eesti Vabariik on

teinud Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestisse reisimisele piiranguid, siis pigem soovib

taotleja kindlustada endale turvatunde ka edaspidiseks, kuid elamisluba püsivalt Eestis

elamiseks ei anta selleks, et isikud saaksid siin pelgupaika. Kinnisvara omamine Eestis ei

anna alust anda elamisluba. Taotleja on lahutatud. Taotleja täisealine poeg omab tähtajalist

elamisluba püsivalt Eestis elamiseks kuni 27.09.2023, kuid ta pole siiani püsivalt Eestisse

elama asunud.

3. R.L esitas vaide, mille Politsei- ja Piirivalveamet jättis 15.03.2023 vaideotsusega nr

15.3-3.6/35 rahuldamata. PPA leidis, et taotleja ei ole põhjendanud, kuidas tema erialane

doktorikraad aitab täita Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärke ning

millised on tema konkreetsed tulevikuplaanid Eestis. X OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest ei

nähtu, et taotleja saaks töötada teadlase või õppejõuna, samuti ei nähtu sellest kultuuri või

majandusse panustamise võimalused. Kokku lepiti pelgalt kavatsus ja valmisolek koostööks

loengute ja seminaride andmisel. Seminari programm ei anna võimalust järeldada, et taotleja

panustaks Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse.

4. R.L esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada PPA 26.01.2023 otsus ja 15.03.2023

vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama.

VMS § 2101 lg 3 ei sätesta välismaalastele lisatingimusi peale doktorikraadi olemasolu.

Kaebaja on pensionil ning tal on tal soov ja võimalus Eestis püsivalt elada. Sissetuleku tagab

pension. Eestis on olemas ka elukoht, mis on kaebajale, tema abikaasale ja pojale kuuluv

maja. OÜ-ga X sõlmitud leping kinnitab, et kaebaja ei plaani jääda koduseks, vaid panustada

Eesti majandusse, aidates Eesti ärimeestel ning elanikel vältida piiriüleste vaidluste tekkimist

või soodustada lahkarvamuste lahendamist.

5. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

2(6)

3-23-670

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Tähtajalise elamisloa andmine on PPA kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud.

PPA otsus on põhjalikult kaalutletud ning sellest ei nähtu kaalutlusvigu. Tähtajalise elamisloa

taotlus püsivalt Eestisse elama asumiseks ei olnud piisavalt põhjendatud. Seaduse eesmärgi

kohaselt ei peaks elamisluba saama iga välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks

olema selgelt äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse

või kultuuri arengu edendamisega. Praegusel juhul ei olnud see nii.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. R.L palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Halduskohus ei ole oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning kohtu veendumuse kujunemine

ei ole jälgitav. Kohus on jätnud sisustamata, mida tähendab elamisloa taotluse põhjendatus.

PPA ei tohtinud seada elamisloa saamiseks lisatingimusi ega nõuda õppeasutusega lepingu

olemasolu. PPA ei palunud taotlejal kirjeldada, kuidas ta kavatseb hakata panustama

majanduse või teaduse arengusse. Tähtajaline elamisluba antakse juhul, kui inimesel on

vajadus elamisloa järele, s.t esineb tegelik soov asuda Eestisse elama. Taotleja avaldas PPA-

le, et soovib elada Eestis ning olla riigile ja ühiskonnale kasulik. Ta on pensionär ning saab

realiseerida oma unistust, kolides Eestisse. PPA otsusest ei nähtu, et oleks kaalutud kaebaja

väiteid (pensionäriks saamine, tervis, oma maja omamine). PPA ja halduskohus seostavad

taotluse põhjendamatust majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega,

jättes arvestamata taotleja eesmärgi ja selgitused.

8. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

Halduskohus võis nõustuda PPA seisukohtadega neid kordamata. PPA on seadust

tõlgendanud, lähtudes seadusandja tahtest. PPA selgitas haldusmenetluses taotlejale, et VMS

§ 2101 lg 3 järgi peab doktorikraadiga välismaalasele elamisloa andmine olema põhjendatud

Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Seega oli kaebajal juba

elamisloa taotluse menetluse käigus reaalne võimalus selgitada oma panust. PPA hindas

taotluse põhjendatust lähtuvalt taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest. Lihtsalt soovist

Eestisse elama asuda ei piisa. Kaebaja soovis tähtajalist elamisluba sisuliselt erandi alusel

(VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimusi ei kohaldata). Erandi kohaldamine peab olema

veenvalt põhjendatud. Ka doktorikraadiga Eestisse lihtsustatud tingimustel elama asumiseks

tähtajalise elamisloa taotlusel peab olema eesmärk, mille tõttu peaks konkreetse välismaalase

sisserännet Eestisse soodustama. PPA ei ole menetlusvigu teinud ja tema otsuse tühistamiseks

ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

korda neid (HKMS § 201 lg 4).

10. VMS-s sätestatud menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine,

Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega

ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). VMS § 13 lg

2 kohaselt ei välista see eesmärk muude asjaolude või kaalutluste arvestamist menetluses,

3(6)

3-23-670

nagu välismaalase soov Eestis elada, kuid avalikele huvidele ning riigi julgeoleku kaitse

vajadusele vastavus peab olema igal juhul tagatud.

11. VMS-i 01.01.2016 jõustunud muudatustega loodi uus elamisloa liik tähtajaline

elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, mis sätestati VMS § 118 p-s 9 ning VMS 3.

peatüki 4. jaotise 9. alljaotise §-des 2101 ja 2102. Asjaomase seaduseelnõu seletuskirja1

kohaselt oli muudatuste eesmärgiks soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist,

kes toovad lisandväärtust ja panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Nõnda sätestab VMS §

2101 lg 1, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on

võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise

elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. VMS § 2101

lg 2 näeb ette, et seda liiki tähtajalise elamisloa võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud

Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud

Eesti kodanik. Eelnevast järeldub, et seda liiki tähtajaline elamisluba antakse selleks, et

soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on esineb avalik

(ühiskondlik, riigi) huvi. Nõustuda tuleb PPA-ga, et säärane avalik huvi kattub üldjuhul

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu toetamise eesmärgiga. Ehkki see

definitsioon sarnaneb VMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise

eesmärgiga, ei kattu need alused täielikult ning püsivalt Eestisse elama asumiseks antava

tähtajalise elamisloa taotlemise korral ei pea olema täidetud töötamiseks antava elamisloa

tingimused (sh tööandja kohta).

12. Kui eelmises punktis kirjeldatud huvi konkreetse taotleja puhul ei eksisteeri, siis ei ole

tähtajalise elamisloa taotlus põhjendatud VMS § 117 lg 1 p 1 ja § 123 p 3 mõttes. Elamisloa

saab anda üksnes juhul, kui taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest nähtub, et Eestisse

elama asumiseks esineb avalik huvi. Seetõttu tuleb taotlejal põhistada oma tulevikuplaane

ning seda, kuidas tema Eestis elamine aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse, hariduse või

kultuuri arengusse. Elamisloa andmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui taotleja Eestisse elama

asumine ei vasta avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja

põrkuvate huvide kohta teeb PPA kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2).

13. VMS-i 18.01.2017 jõustunud redaktsiooniga lisati VMS § 2101 lg 3, mille kohaselt võib

tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks anda ka välismaalasele, kellel on

doktorikraad, kohaldamata VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimusi (s.h Eestis elamise

kestuse ja kohanemise nõuded). Seaduseelnõu seletuskirja2 kohaselt on uuringud näidanud, et

doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas on otseselt seotud majandusarenguga. Kui

selline välismaalane on otsustanud Eestisse elama ja tööle tulla, siis on tal ilmselt ka võimalik

siin kiiresti tööd leida. Seega on doktorikraadiga välismaalase Eestisse elama asumine

üldjuhul kooskõlas avalike huvidega. Siiski tuleb PPA-l igal üksikjuhtumil kindlaks teha, et

tähtajalise elamisloa taotlus on selle taotlejaga seotud asjaolusid arvestades põhjendatud

(VMS § 123 p 3), vt käesoleva otsuse eelmine punkt. Vastasel korral tuleks seda liiki

tähtajaline elamisluba anda igale doktorikraadiga inimesele, ka näiteks piiratud teovõimega

isikule, kelle puhul pole alust prognoosida, et ta on võimeline kuidagi panustama Eesti

majanduse vm arengusse. Seega on lisaks doktorikraadi olemasolule tähtis see, kas isik

suudab ja soovib anda Eesti arengusse teatud panust.

14. PPA on oma otsuses ja vaideotsuses teinud kindlaks, et kaebaja ei täida püsivalt Eestisse

elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa üldtingimusi ning tema elamisloa taotlus ei ole

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/V

%C3%A4lismaalaste%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/.

4(6)

3-23-670

põhjendatud. Ehkki PPA 26.01.2023 otsuses on põhjendamatult kitsendavalt nõutud, et

taotleja peab olema sõlminud koostöölepingu mõne teadusasutusega ning kasutama oma

teadmisi ja oskusi teadusalaselt, on see viga kõrvaldatud vaideotsuses, kus on hinnatud lisaks

teadusesse panustamisele ka seda, kas taotleja on esile toonud Eesti kultuuri või majandusse

panustamise võimalusi. Sarnaselt halduskohtuga ei leia ringkonnakohus, et PPA oleks

faktiliste asjaolude tuvastamisel või kaalutlemisel teinud olulisi vigu, mis annaks alust

kahelda lõpptulemuse õigsuses. Kaebaja haldusmenetlusest antud selgitustest ja senisest

tegevusest võib järeldada, et kaebaja sooviks on pigem kindlustada võimalus pidada rahulikult

pensionipõlve turvalises Eestis talle kuuluvas majas, et vältida ebakindla tulevikuga

Venemaal elamisega seotud riske. Elamisluba omamata oleks kaebajal kui Venemaa

Föderatsiooni kodanikul sanktsioonide tõttu reisimisel piirangud. Eeltoodu ei ole aga püsivalt

Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk. Eesti riigil puudub huvi, et

siia asuksid elama Venemaa Föderatsiooni kodanikud turvalise pelgupaiga leidmise

eesmärgil. Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestisse elama asumine pigem suurendab

julgeolekuohte, kuna nende kodakondsusjärgne riik kasutab oma kodanike naaberriikides

viibimist sageli ära nende riikide julgeolekut ohustava tegevuse huvides. Järelikult peaks

doktorikraadiga Venemaa Föderatsiooni kodanikule Eesti riigi või muudes avalike huvide

kaitseks lihtsustatud korras elamisloa andmiseks esinema erandlikud ja spetsiifilised asjaolud.

Kaebaja puhul ei ole PPA neid tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja võib olla valmis andma

mõningaid seminare ja loenguid, ei kinnita sellise avaliku huvi olemasolu. Lisaks on PPA

õigesti tuginenud sellele, et ülikoolide poolset huvi selleks ei ole tõendatud ning leping Eesti

äriühinguga on üldsõnaline ning kinnitab pigem valmisolekut ja kavatsusi kui siduvate

kohustuste võtmist ulatuses, mis annaks kinnitust, et taotleja viibimine Eestis on kasulik

riigile ning ühiskonnale. Seadus küll ei sätesta konkreetse tööandja või koostööpartneriga

lepingu olemasolu tõendamise kohustust, kuid see ei võta taotlejalt kohustust teha PPA-le

usutavaks Eestisse elama asumise tegelik (peamine) põhjus. Ei ole põhjust arvata, et kaebaja

puhul on välistatud tegevused, mille puhul on kasu temal olevast doktorikraadist, kuid

elamisloa andmine on põhjendatud üksnes juhul, kui selline tegevus on peamine, kandev

põhjus Eestisse asumiseks.

15. Taotleja on viidanud sellele, et tema tervis on halvenenud. Eesti majandusse reaalselt

panuse andmiseks peab aga taotleja olema valmis täistööajaga ning intensiivselt pingutama,

mida halvenenud tervisega on keeruline teha. Kui kaebaja jätkaks kaugtööl töötamist

Venemaa äriühingus, ei aitaks see panustada Eesti majanduse arengusse. Ehkki VMS § 2101

lg 3 ja § 2102 lg 1 kohaselt ei ole lisatingimusena nõutav, et kaebaja oleks Eestis pikka aega

faktiliselt elanud ja Eesti ühiskonda integreerunud, sai PPA seda asjaolu koosmõjus muude

tõenditega kasutada hinnangu andmisel sellele, kui usutav ja tõenäoline on tegelikult Eestisse

elama asumine, mis on VMS § 117 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt elamisloa andmise üldtingimus.

Olukorras, kus kaebaja on kogu elu Venemaal elanud, soovib jätkata töötamist Venemaa

ettevõttes ja Eestis puudub märkimisväärne perekonnaelu (kaebaja on lahutatud ning tema

pojale on nüüdseks ka keeldutud elamisloa andmisest), on pigem ebausutav, et ta katkestab

pensionipõlveks perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Venemaal ja asub püsivalt elama

Eestisse, isegi kui Eestis on tal kinnisvara, mis on saanud südamelähedaseks. Ka varasemate

elamislubade kehtivuse ajal ei asunud kaebaja püsivalt Eestisse elama ning oli pikki perioode

eemal. Vajadus elamisloa järele puudub, kui välismaalane soovib vaid lühiajaliselt Eestit

külastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17, p 22). PPA on

õigesti leidnud, et kinnisvara omamine Eestis ei õigusta elamisloa andmist ning kaebaja

õigust perekonnaelu kaitsele ei ole rikutud. Venemaa Föderatsiooni kodaniku tugev soov ja

eelistus elada just Eestis, mitte Venemaal, pole piisav põhjus saada elamisluba.

16. Halduskohus jättis osadele kaebaja väidetele vastamata, kuid ringkonnakohus kõrvaldas

selle minetuse apellatsiooniastmes ning see viga ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.

5(6)

3-23-670

17. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)