3-23-670/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta R.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2024 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-23-670/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta R.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2024 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.04.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-670
Haldusasi
R.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale
keelduda tähtajalise elamisloa andmisest
Menetlusosalised
Kaebaja R.L , esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja
Pevzner-Belošitski
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja
Kristiina-Marita Alliksoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.05.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.L apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta R.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2024
otsus muutmata.
2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2025.
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse
14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-670
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L on sündinud xx.xx.xxxx Venemaal. Tal olid Eesti
elamisload erinevatel alustel perioodil 17.01.2001–19.01.2014 ning 29.09.2022 esitas ta
Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 118 p 9
alusel tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks.
2. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 26.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 tähtajalise
elamisloa andmisest VMS § 123 p 3 alusel, sest tähtajalise elamisloa taotlus ei ole
põhjendatud. VMS § 2101 lg 3 kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse
elama asumiseks välismaalasele, kellel on doktorikraad, kuid sätte eesmärgiks ei ole anda
elamisluba igaühele, kellel on doktorikraad, vaid see peab olema põhjendatud majanduse,
teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Taotleja selgitab, et armastab väga Eestit.
Taotlejal on Eestis maja, kus ta soovib edaspidi elada. Alates 18.08.2022 piiratakse Venemaa
Föderatsiooni kodanikest kinnisvara omanike Eestisse sisenemist viisa alusel. Taotleja elas
seda üle, ta kaotas une ja tema tervis halvenes. Taotleja on 60-aastane ning soovib vanemas
eas oma majas rahulikult elada. Taotleja on pidanud läbirääkimisi Tartu Ülikooliga ja Eesti
Ettevõtluskõrgkooliga Mainor, et anda tasuta seminare. Taotleja esitas seminaride
programmid, kuid ei esitanud ülikoolide vastuseid ega koostöölepinguid. Seega ei ole Eesti
ülikoolid sõlminud taotlejaga koostöölepinguid seminaride andmiseks ning PPA ei ole kindel,
et ülikoolid oleksid üldse seminaride toimumisest huvitatud. Taotleja on allkirjastanud ka
kokkuleppe X OÜ-ga, kuid tegemist pole teadusasutusega, vaid audiitorteenuseid pakkuva
ettevõtjaga. Lepingust ei nähtu tööülesandeid ega -mahtu ning auditeid saab teha ja seminare
anda ka kaugtöö vormis, Venemaal viibides. Taotlejal saab jätkata töötamist Venemaa
äriühingus. Elamislubade kehtivusajal 13 aasta jooksul ei asunud taotleja püsivalt Eestisse
elama, ta jätkas töötamist Venemaal ega kohanenud eluga Eestis. Kuna Eesti Vabariik on
teinud Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestisse reisimisele piiranguid, siis pigem soovib
taotleja kindlustada endale turvatunde ka edaspidiseks, kuid elamisluba püsivalt Eestis
elamiseks ei anta selleks, et isikud saaksid siin pelgupaika. Kinnisvara omamine Eestis ei
anna alust anda elamisluba. Taotleja on lahutatud. Taotleja täisealine poeg omab tähtajalist
elamisluba püsivalt Eestis elamiseks kuni 27.09.2023, kuid ta pole siiani püsivalt Eestisse
elama asunud.
3. R.L esitas vaide, mille Politsei- ja Piirivalveamet jättis 15.03.2023 vaideotsusega nr
15.3-3.6/35 rahuldamata. PPA leidis, et taotleja ei ole põhjendanud, kuidas tema erialane
doktorikraad aitab täita Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärke ning
millised on tema konkreetsed tulevikuplaanid Eestis. X OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest ei
nähtu, et taotleja saaks töötada teadlase või õppejõuna, samuti ei nähtu sellest kultuuri või
majandusse panustamise võimalused. Kokku lepiti pelgalt kavatsus ja valmisolek koostööks
loengute ja seminaride andmisel. Seminari programm ei anna võimalust järeldada, et taotleja
panustaks Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse.
4. R.L esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada PPA 26.01.2023 otsus ja 15.03.2023
vaideotsus ning kohustada PPA-d tema taotlust uuesti läbi vaatama.
VMS § 2101 lg 3 ei sätesta välismaalastele lisatingimusi peale doktorikraadi olemasolu.
Kaebaja on pensionil ning tal on tal soov ja võimalus Eestis püsivalt elada. Sissetuleku tagab
pension. Eestis on olemas ka elukoht, mis on kaebajale, tema abikaasale ja pojale kuuluv
maja. OÜ-ga X sõlmitud leping kinnitab, et kaebaja ei plaani jääda koduseks, vaid panustada
Eesti majandusse, aidates Eesti ärimeestel ning elanikel vältida piiriüleste vaidluste tekkimist
või soodustada lahkarvamuste lahendamist.
5. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2(6)
3-23-670
6. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
Tähtajalise elamisloa andmine on PPA kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud.
PPA otsus on põhjalikult kaalutletud ning sellest ei nähtu kaalutlusvigu. Tähtajalise elamisloa
taotlus püsivalt Eestisse elama asumiseks ei olnud piisavalt põhjendatud. Seaduse eesmärgi
kohaselt ei peaks elamisluba saama iga välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks
olema selgelt äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse
või kultuuri arengu edendamisega. Praegusel juhul ei olnud see nii.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. R.L palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,
millega kaebus rahuldada.
Halduskohus ei ole oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning kohtu veendumuse kujunemine
ei ole jälgitav. Kohus on jätnud sisustamata, mida tähendab elamisloa taotluse põhjendatus.
PPA ei tohtinud seada elamisloa saamiseks lisatingimusi ega nõuda õppeasutusega lepingu
olemasolu. PPA ei palunud taotlejal kirjeldada, kuidas ta kavatseb hakata panustama
majanduse või teaduse arengusse. Tähtajaline elamisluba antakse juhul, kui inimesel on
vajadus elamisloa järele, s.t esineb tegelik soov asuda Eestisse elama. Taotleja avaldas PPA-
le, et soovib elada Eestis ning olla riigile ja ühiskonnale kasulik. Ta on pensionär ning saab
realiseerida oma unistust, kolides Eestisse. PPA otsusest ei nähtu, et oleks kaalutud kaebaja
väiteid (pensionäriks saamine, tervis, oma maja omamine). PPA ja halduskohus seostavad
taotluse põhjendamatust majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega,
jättes arvestamata taotleja eesmärgi ja selgitused.
8. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu
otsus muutmata.
Halduskohus võis nõustuda PPA seisukohtadega neid kordamata. PPA on seadust
tõlgendanud, lähtudes seadusandja tahtest. PPA selgitas haldusmenetluses taotlejale, et VMS
§ 2101 lg 3 järgi peab doktorikraadiga välismaalasele elamisloa andmine olema põhjendatud
Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Seega oli kaebajal juba
elamisloa taotluse menetluse käigus reaalne võimalus selgitada oma panust. PPA hindas
taotluse põhjendatust lähtuvalt taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest. Lihtsalt soovist
Eestisse elama asuda ei piisa. Kaebaja soovis tähtajalist elamisluba sisuliselt erandi alusel
(VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimusi ei kohaldata). Erandi kohaldamine peab olema
veenvalt põhjendatud. Ka doktorikraadiga Eestisse lihtsustatud tingimustel elama asumiseks
tähtajalise elamisloa taotlusel peab olema eesmärk, mille tõttu peaks konkreetse välismaalase
sisserännet Eestisse soodustama. PPA ei ole menetlusvigu teinud ja tema otsuse tühistamiseks
ei ole alust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega
korda neid (HKMS § 201 lg 4).
10. VMS-s sätestatud menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine,
Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega
ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (VMS § 13 lg 1). VMS § 13 lg
2 kohaselt ei välista see eesmärk muude asjaolude või kaalutluste arvestamist menetluses,
3(6)
3-23-670
nagu välismaalase soov Eestis elada, kuid avalikele huvidele ning riigi julgeoleku kaitse
vajadusele vastavus peab olema igal juhul tagatud.
11. VMS-i 01.01.2016 jõustunud muudatustega loodi uus elamisloa liik tähtajaline
elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, mis sätestati VMS § 118 p-s 9 ning VMS 3.
peatüki 4. jaotise 9. alljaotise §-des 2101 ja 2102. Asjaomase seaduseelnõu seletuskirja1
kohaselt oli muudatuste eesmärgiks soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist,
kes toovad lisandväärtust ja panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Nõnda sätestab VMS §
2101 lg 1, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on
võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise
elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. VMS § 2101
lg 2 näeb ette, et seda liiki tähtajalise elamisloa võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud
Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud
Eesti kodanik. Eelnevast järeldub, et seda liiki tähtajaline elamisluba antakse selleks, et
soodustada välismaalaste Eestisse elama jäämist või naasmist, kui selleks on esineb avalik
(ühiskondlik, riigi) huvi. Nõustuda tuleb PPA-ga, et säärane avalik huvi kattub üldjuhul
majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu toetamise eesmärgiga. Ehkki see
definitsioon sarnaneb VMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise
eesmärgiga, ei kattu need alused täielikult ning püsivalt Eestisse elama asumiseks antava
tähtajalise elamisloa taotlemise korral ei pea olema täidetud töötamiseks antava elamisloa
tingimused (sh tööandja kohta).
12. Kui eelmises punktis kirjeldatud huvi konkreetse taotleja puhul ei eksisteeri, siis ei ole
tähtajalise elamisloa taotlus põhjendatud VMS § 117 lg 1 p 1 ja § 123 p 3 mõttes. Elamisloa
saab anda üksnes juhul, kui taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest nähtub, et Eestisse
elama asumiseks esineb avalik huvi. Seetõttu tuleb taotlejal põhistada oma tulevikuplaane
ning seda, kuidas tema Eestis elamine aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse, hariduse või
kultuuri arengusse. Elamisloa andmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui taotleja Eestisse elama
asumine ei vasta avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja
põrkuvate huvide kohta teeb PPA kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas
volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2).
13. VMS-i 18.01.2017 jõustunud redaktsiooniga lisati VMS § 2101 lg 3, mille kohaselt võib
tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks anda ka välismaalasele, kellel on
doktorikraad, kohaldamata VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimusi (s.h Eestis elamise
kestuse ja kohanemise nõuded). Seaduseelnõu seletuskirja2 kohaselt on uuringud näidanud, et
doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas on otseselt seotud majandusarenguga. Kui
selline välismaalane on otsustanud Eestisse elama ja tööle tulla, siis on tal ilmselt ka võimalik
siin kiiresti tööd leida. Seega on doktorikraadiga välismaalase Eestisse elama asumine
üldjuhul kooskõlas avalike huvidega. Siiski tuleb PPA-l igal üksikjuhtumil kindlaks teha, et
tähtajalise elamisloa taotlus on selle taotlejaga seotud asjaolusid arvestades põhjendatud
(VMS § 123 p 3), vt käesoleva otsuse eelmine punkt. Vastasel korral tuleks seda liiki
tähtajaline elamisluba anda igale doktorikraadiga inimesele, ka näiteks piiratud teovõimega
isikule, kelle puhul pole alust prognoosida, et ta on võimeline kuidagi panustama Eesti
majanduse vm arengusse. Seega on lisaks doktorikraadi olemasolule tähtis see, kas isik
suudab ja soovib anda Eesti arengusse teatud panust.
14. PPA on oma otsuses ja vaideotsuses teinud kindlaks, et kaebaja ei täida püsivalt Eestisse
elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa üldtingimusi ning tema elamisloa taotlus ei ole
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/.
2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860-dcd4f958b124/V
%C3%A4lismaalaste%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/.
4(6)
3-23-670
põhjendatud. Ehkki PPA 26.01.2023 otsuses on põhjendamatult kitsendavalt nõutud, et
taotleja peab olema sõlminud koostöölepingu mõne teadusasutusega ning kasutama oma
teadmisi ja oskusi teadusalaselt, on see viga kõrvaldatud vaideotsuses, kus on hinnatud lisaks
teadusesse panustamisele ka seda, kas taotleja on esile toonud Eesti kultuuri või majandusse
panustamise võimalusi. Sarnaselt halduskohtuga ei leia ringkonnakohus, et PPA oleks
faktiliste asjaolude tuvastamisel või kaalutlemisel teinud olulisi vigu, mis annaks alust
kahelda lõpptulemuse õigsuses. Kaebaja haldusmenetlusest antud selgitustest ja senisest
tegevusest võib järeldada, et kaebaja sooviks on pigem kindlustada võimalus pidada rahulikult
pensionipõlve turvalises Eestis talle kuuluvas majas, et vältida ebakindla tulevikuga
Venemaal elamisega seotud riske. Elamisluba omamata oleks kaebajal kui Venemaa
Föderatsiooni kodanikul sanktsioonide tõttu reisimisel piirangud. Eeltoodu ei ole aga püsivalt
Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk. Eesti riigil puudub huvi, et
siia asuksid elama Venemaa Föderatsiooni kodanikud turvalise pelgupaiga leidmise
eesmärgil. Venemaa Föderatsiooni kodanike Eestisse elama asumine pigem suurendab
julgeolekuohte, kuna nende kodakondsusjärgne riik kasutab oma kodanike naaberriikides
viibimist sageli ära nende riikide julgeolekut ohustava tegevuse huvides. Järelikult peaks
doktorikraadiga Venemaa Föderatsiooni kodanikule Eesti riigi või muudes avalike huvide
kaitseks lihtsustatud korras elamisloa andmiseks esinema erandlikud ja spetsiifilised asjaolud.
Kaebaja puhul ei ole PPA neid tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja võib olla valmis andma
mõningaid seminare ja loenguid, ei kinnita sellise avaliku huvi olemasolu. Lisaks on PPA
õigesti tuginenud sellele, et ülikoolide poolset huvi selleks ei ole tõendatud ning leping Eesti
äriühinguga on üldsõnaline ning kinnitab pigem valmisolekut ja kavatsusi kui siduvate
kohustuste võtmist ulatuses, mis annaks kinnitust, et taotleja viibimine Eestis on kasulik
riigile ning ühiskonnale. Seadus küll ei sätesta konkreetse tööandja või koostööpartneriga
lepingu olemasolu tõendamise kohustust, kuid see ei võta taotlejalt kohustust teha PPA-le
usutavaks Eestisse elama asumise tegelik (peamine) põhjus. Ei ole põhjust arvata, et kaebaja
puhul on välistatud tegevused, mille puhul on kasu temal olevast doktorikraadist, kuid
elamisloa andmine on põhjendatud üksnes juhul, kui selline tegevus on peamine, kandev
põhjus Eestisse asumiseks.
15. Taotleja on viidanud sellele, et tema tervis on halvenenud. Eesti majandusse reaalselt
panuse andmiseks peab aga taotleja olema valmis täistööajaga ning intensiivselt pingutama,
mida halvenenud tervisega on keeruline teha. Kui kaebaja jätkaks kaugtööl töötamist
Venemaa äriühingus, ei aitaks see panustada Eesti majanduse arengusse. Ehkki VMS § 2101
lg 3 ja § 2102 lg 1 kohaselt ei ole lisatingimusena nõutav, et kaebaja oleks Eestis pikka aega
faktiliselt elanud ja Eesti ühiskonda integreerunud, sai PPA seda asjaolu koosmõjus muude
tõenditega kasutada hinnangu andmisel sellele, kui usutav ja tõenäoline on tegelikult Eestisse
elama asumine, mis on VMS § 117 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt elamisloa andmise üldtingimus.
Olukorras, kus kaebaja on kogu elu Venemaal elanud, soovib jätkata töötamist Venemaa
ettevõttes ja Eestis puudub märkimisväärne perekonnaelu (kaebaja on lahutatud ning tema
pojale on nüüdseks ka keeldutud elamisloa andmisest), on pigem ebausutav, et ta katkestab
pensionipõlveks perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Venemaal ja asub püsivalt elama
Eestisse, isegi kui Eestis on tal kinnisvara, mis on saanud südamelähedaseks. Ka varasemate
elamislubade kehtivuse ajal ei asunud kaebaja püsivalt Eestisse elama ning oli pikki perioode
eemal. Vajadus elamisloa järele puudub, kui välismaalane soovib vaid lühiajaliselt Eestit
külastada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2017 otsus nr 3-3-1-2-17, p 22). PPA on
õigesti leidnud, et kinnisvara omamine Eestis ei õigusta elamisloa andmist ning kaebaja
õigust perekonnaelu kaitsele ei ole rikutud. Venemaa Föderatsiooni kodaniku tugev soov ja
eelistus elada just Eestis, mitte Venemaal, pole piisav põhjus saada elamisluba.
16. Halduskohus jättis osadele kaebaja väidetele vastamata, kuid ringkonnakohus kõrvaldas
selle minetuse apellatsiooniastmes ning see viga ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.
5(6)
3-23-670
17. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda
kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)