2-24-134958/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134958

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Y T vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlustoiming

Menetluse

lõpetamine,

menetluskulude

kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamise taotluse

lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, aadress Solaris keskuse bürooplokk, III

korrus, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post:

krediidihaldus@europark.ee);

Hageja lepinguline esindaja: E A EFTA Legal OÜ,

registrikood 16166719, aadress Teguri 51, Tartu linn,

50107, e-post:: xxx);

Kostja: Y T (isikukood xxx, aadress xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-134958.

3. Välja mõista kostjalt Y Tlt (isikukood xxx) hageja OÜ EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 352,50

(kolmsada viiskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot.

4. Välja mõista kostjalt Y Tlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 (seitseteist eurot ja

50 senti) eurot, ja kanda see EFTA Legal OÜ (registrikood 16166719)

pangakontole nr xxx, viitenumbriga xxx, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-134958,

riigilõivu osaline tagastamine“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja Y T kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p 3 peale võib

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas

ei ole määrus edasikaevatav.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Y T vastu võla nõudes.

Hageja esitas 22.03.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks koos menetluskulude

nimekirjaga. Hageja märkis, et kostja on 20.03.2025 tasunud hageja esindajale 70 eurot, mis

vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (55 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja

sissenõudekuludele (15 eurot). Hageja märkis, et kostja poolt on tasumata menetluskulu

summas 20 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning hageja esindajakulu

summas 270 eurot (2 h ja 15 min eest tunnihinnaga 120 eurot). Hageja tõi välja, et kuna

hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja

esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-24-134958 menetluse lõpetamist.

Hageja palus võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-24-134958 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool

tasutud riigilõivust (17,5 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mis välja toodud taotluse p-s

2.6; mõista kostjalt hageja kasuks ülejäänud riigilõiv summas 82,5 eurot, tasudes selle hageja

esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja

numbri ja kasutades viitenumbrit xxx; jätta tekkinud menetluskulud summas 290 (270 + 20)

eurot täielikult kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus andis oma 03.04.2025 kirjas kostjale 7-päevase tähtaja vastamaks hageja loobumise

avaldusele. Kohtu 03.04.2025 kiri on kostjale kätte toimetatud 10.04.2025, ent kostja ei

vastanud kohtunõudele tähtaegselt ega hiljem.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada,

kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud

asjaolusid.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus märgib, et kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole hageja 22.03.2025.a menetlusdokumendis

esitatut ümber lükanud.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS

§ 178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Järgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole nõudnud käibemaksu

hüvitamist, mistõttu tuleb hagejale menetluskulud hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava

käibemaksuta.

Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 120 eurot (ilma

käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja

mahuga.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud

olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab hageja esindaja menetluses

tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 270 euro ulatuses.

Hageja tasus kooskõlas riigilõivuseadusega menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

riigilõivu summas 65 eurot ning hagiavalduselt riigilõivu summas 35 eurot. Kuna hageja

loobub hagist, siis on hagejal õigus saada riigilt hagiavalduselt tasutud riigilõivust tagasi

35/2=17,50 eurot. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja menetluses tasutud

riigilõiv 65+35-17,50=82,50 euro ulatuses.

TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et

võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib

avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise

tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks

ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

Kohus leiab, et kuna kohus ei tee asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust võla

tasumise tõttu TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, siis ei ole TsMS § 4842 kohaldatav ning ei ole

üheski osas põhjendatud välja mõista võlgnikult maksekäsu kiirmenetluse 20 eurot

menetluskuluna.

Eelnevast lähtudes on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 270+82,50=352,50 euro

ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt Y Tlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 352,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt Y T’lt hageja OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab,

et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 35 eurot ja seega tuleb

tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot, ja kanda see EFTA Legal

OÜ pangakontole nr xxx, viitenumbriga xxx, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-134958,

riigilõivu osaline tagastamine“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik