2-24-134600/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-134600

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi A.S.-i vastu 40 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

88 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A.S. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi A.S. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A.S.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja 83 eurot 56 senti (sh

põhinõue 40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13

eurot 56 senti ajavahemiku 31. oktoobri 2021 kuni 30. jaanuari 2025 eest).

3. Mõista A.S.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt

(40 eurot) alates 31. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud A.S.-i kanda.

5. Mõista A.S.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud 360 eurot

(käibemaksuta). Kostjal tuleb kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715345186.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (360 eurot) tuleb A.S.-il tasuda AS-le

ÜHISTEENUSED viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada

tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes ametlikud

Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26. septembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A.S.-ilt (kostja) 79 euro 30 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

7. jaanuari 2025. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 8. jaanuari 2025. a

määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 30. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõla 40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

13 eurot 56 senti ajavahemiku eest 31. oktoober 2021 kuni 30. jaanuar 2025 ning viivise

tasumata põhivõlalt alates 31. jaanuarist 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 15. oktoobril 2021 sõiduauto registrimärgiga xxxxxx

(sõiduk) hageja poolt parkimist opereeritavas Kaunase pst 79, Tartu kinnistul

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded nr

0256013345 ja paigutas leppetrahvi sõiduki esiklaasi vahele. Kostja leppetrahvi nõuet ei

tasunud. Meeldetuletuskirjade saatmise eest on hagejal sissenõudmiskulu 30 eurot.

3. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte toimetatud 29. märtsil 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku

vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (14. aprilliks 2025) ega ka hiljem

hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu

määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude

õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

8. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt

välja mõista menetluskulude katteks riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

avalduselt 65 eurot ja hagimenetluses hagiavalduselt 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, s.o kokku 458 eurot (dtl 47).

8.1. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud

29. märtsil 2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

8.2. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

100 eurot.

8.3. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja

poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

8.4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni

ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule.

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat.

Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on

üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu

arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide

(hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt

õigusteenuse osutamisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on

käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud

hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 360 eurot (100 eurot + 20 eurot + 240),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 47) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715345186.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

12. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest,

et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka

Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik