2-24-136369/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 22. aprill 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-136369

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K.C. vastu 358 euro 19 sendi ja

viivise väljamõistmiseks

Hagi hind

487 eurot 02 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht

XXX), lepinguline esindaja Riho Siil (e-post XXX)

Kostja K.C. (isikukood XXX, elukoht XXXxxxx,

XXX-i,xxxxxx, XXX, e-post XXX, XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core 31.01.2025 hagi K.C. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.C.-lt OÜ GS Core kasuks välja 447 eurot 8 senti, millest põhivõlg on

358 eurot 19 senti ja 31.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 88 eurot

89 senti.

3. Mõista K.C.-lt OÜ GS Core kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (358 eurot 19 senti) alates

01.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.

4. Jätta menetluskulud K.C. kanda.

5. Mõista K.C.-lt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 160 eurot ning VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (160 eurot) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 09.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.C. (kostja)

vastu 503 euro 41 sendi saamiseks, tuginedes sellele, et kostja jäi Elektrilevi OÜ-ga

(teenusepakkuja) sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu eest võlgu ning teenusepakkuja on

loovutanud enda nõuded talle. Pärnu Maakohus tegi kostjale 08.01.2025 määrusega

makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 08.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu

Maakohus jättis hagi 20.01.2025 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 31.01.2025 hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 358 eurot 19

senti, sissenõutavaks muutunud viivis 88 eurot 89 senti 21.12.2022–31.01.2025 eest ning

alates 01.02.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhivõlalt (358 eurot 19 senti). Hageja palus kostjalt välja mõista ka

menetluskulud ja seadusjärgse viivise neilt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Hagiavalduse järgi sõlmisid teenusepakkuja ja kostja 30.09.2021 võrgulepingu nr

8523638593 (leping), mille kohaselt osutas teenusepakkuja kostjale võrguteenust „Võrk 1“.

Kuna kostja ei sõlminud eraldi elektrilepingut, müüs teenusepakkuja kostjale elektrit Eesti

Energia AS üldteenusena, kelle kaudu edastati kostjale ka arved. Kostja kohustus maksma

kord kuus osutatud võrguteenuste eest tasu arvete alusel, kuid ei täitnud enda kohustusi alates

2021. aasta lõpust, alates arve nr 736939431360 tasumata jätmisest (maksetähtaeg

22.12.2021). Teenusepakkuja andis seetõttu kostjale teada, et tarbimiskohal xxxxxxxxxx

XXX lõpeb 25.11.2022. Teenusepakkuja loovutas enda nõuded Eesti Energia AS-le, kes

loovutas koos teenusepakkujaga omakorda nõuded Enefit AS-le, kes loovutas nõuded

21.09.2023 hagejale.

3. Tartu Maakohus võttis 06.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

hagile vastamiseks. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid

isiklikult kätte 22.03.2025 aadressil XXXxxxx, XXX, mille kohta oli korteriomanik

12.03.2025 kohtule kinnitanud, et kostja on tema üürnik, kes elab püsivalt seal. Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

5. Kohus täpsustab edasiulatuva põhivõlalt viivisenõude arvutamist. Hageja on TsMS § 367

kohaselt palunud kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamises kuni

kohustuse täitmiseni. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on leitud, et viivise

väljamõistmisel tulevikku suunatuna tuleb arvestada kohtupraktikas väljakujunenud

seisukohaga, et üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Kohtul on õigus tulevikku suunatud viivisenõuet

omaalgatuslikult põhivõla suurusega piirata. Võlausaldaja kes nõuab seaduses sätestatud

määrast suuremat viivist tulevikku suunatuna põhivõlga ületavas summas, peab tõendama, et

talle tekkis kahju suuremas ulatuses (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 19). Hageja ei ole

hagiavalduses tuginenud sellele, et tal oleks tekkinud põhivõlga ületav kahju. Seega rahuldab

kohus hageja edasiulatuva viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates

01.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni edasiulatuva viivise põhivõlalt (358 eurot 19 senti), kuid

mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.

6. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja

on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 140 eurot ning 20 eurot

menetluskulu. Kohus märgib, et riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt menetluskulu, mille

tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus käsitleb hageja nõuet mõista välja esindaja kulu

20 eurot selliselt, et hageja on soovinud, et talle hüvitataks see summa menetluskulude katteks

maksekäsu kiirmenetluses. Kohus määrab maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 kohaselt

lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

hagimenetluse kulude hulka. Hageja nõue 20 euro saamiseks on seega põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

7. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 160 eurot (140 +

20). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis menetluskuludelt alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin