3-24-1510/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2025. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Legislator headnote
AI generated3-24-1510/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
22. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1510
Haldusasi
U.F kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr
TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr
TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsuse nr VO/
24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa
kohustamiseks vaadata kaebaja 19.02.2024 avaldus
uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja - U.F
Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2025.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse
päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb
tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse
esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. U.F esitas 19.02.2024 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja
töövõimetoetuse taotlemiseks (lisatud).
2. Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsusega nr TVH/24/010545 tuvastati, et U.F-i töövõime ei
ole vähenenud. Kuna U.F-i töövõime ei ole vähenenud, jäeti talle Eesti Töötukassa
18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358 töövõimetoetus määramata.
3. U.F esitas 27.03.2024 Eesti Töötukassale vaide töövõime hindamise otsuse ja
töövõimetoetuse mittemääramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uuesti
läbivaatamiseks.
4. Eesti Töötukassa 06.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/857 jäeti vaie rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohtule saabus 20.05.2024 U.F-i kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024
otsuse nr TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024
vaideotsuse nr VO/24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata
kaebaja 19.02.2024 avaldus uuesti läbi.
6. Tallinna Halduskohus võttis 21.05.2024 määrusega U.F-i kaebuse menetlusse. 07.03.2025
määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ja märgib oma kaebuse põhjendustes, et ta ei
nõustu vaidlustatud otsustega, sest kaebajal annab tunda parem kops ja tal on valud jalgades.
Kaebaja ärkab öö jooksul mitu korda, kuid hommikul peab tööle minema. Kaebaja selgitab, et
ta töötab ainult poole koormusega, sest tervis ei võimalda terve päeva töötada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
8.1. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud
töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese
töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,
töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas
rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja
tervise klassifikatsioonile. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise
haiguste klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret,
lisades RFK järgi kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste
tegutsemise ja osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. Teisisõnu, RHK-10
annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada
RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi ja
funktsioneerimisvõime kohta koos annab laiema ja tähenduslikuma pildi inimese
terviseseisundist ja tegutsemisvõimest (töövõime hindamise metoodika on toodud
https://www.tootukassa.ee/et/vahenenud-toovoime/toovoime-hindamine ).
TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse
esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst)
vastuvõtul. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis
on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise
metoodika sätestab, et kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise
infosüsteemis olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid;
retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud.
8.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 19.02.2024
esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise
infosüsteemi kantud terviseandmed (dtl 56-115).
8.3. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro analüüsis vaidemenetluse
raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja
Meliva AS ekspertarsti (edaspidi TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et
kaebaja töövõime ei ole vähenenud (vt dtl 33-55 ja 123-124).
Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis käesoleva kohtule
vastuse koostamise raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses
kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leidis, et
eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise
metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õiged,
kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 116-122).
Vastustaja 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja
töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille
põhjuseks on kõrvahaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kerge
tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on
kõrvahaigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud
liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste
sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
8.4 Kokkuvõtvalt hinnati kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt:
1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –
arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud –
arvväärtusega 0;
2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine – arvväärtusega 0, teabe
vastuvõtmine – arvväärtusega 1, teabevahetusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime
ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike
5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste
raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja
õigesti hinnatud töövõimeliseks.
Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel ning teabe edasiandmisel ja
vastuvõtmisel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja
terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu
kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse
isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.
Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid
töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.
Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks haigusi või
puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Haiguste esinemine ei tähenda automaatselt
vähenenud või puuduvat töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse
isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja
hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Samuti ei hinnata
seisundit, mis võib loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse
halvenemist.
Vastustaja selgitab kokkuvõtvalt, et töövõime piirangute hindamisel arvestatakse kaebaja
poolt kirjeldatud piiranguid ning üldjuhul hinnatakse viimase viie aasta jooksul
terviseinfosüsteemi sisestatud terviseandmeid. Kaebajal ei ole olnud viimase viie aasta
jooksul seoses esitatud kaebustega rohkem arstide vastuvõttudel, kui esimest korda pöördus
käesoleva aasta alguses otorinolarüngoloogi dr Aino Allivere vastuvõtule (epikriis
12.03.2024), taastusraviarsti dr Gunnar Männiku vastuvõtule (epikriis 18.03.2024) ja
pulmonoloogi dr Olga Popova vastuvõtule (epikriis 31.01.2024), mille alusel on võimalik
samuti järeldada, et kaebaja on piirangutega kohanenud. Piirangud on hinnatud liikumise ja
teabe edasiandmise ning vastuvõtmise valdkonnas kergeks ning töövõimet mitte mõjutavaks.
Jaanuaris 2024 diagnoositud kroonilise kopsuhaiguse tõttu on ravi määratud ja ravi foonil ei
esine enam kui kerge hingamispuudulikkus. Valuravi ei ole kaebaja vajanud.
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et
kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
8.5. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 19.02.2024 koos töövõime hindamise taotlusega
taotluse töövõimetoetuse määramiseks. Vastustaja 18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358
jäeti kaebajale töövõimetoetus TVTS § 11 alusel määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole
vähenenud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid
kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel
põhjendustel.
10. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud
kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus
haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist
haldusorgani poolt otsuse tegemise eel, s.o enne 15.03.2024.
11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel
kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik
haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.
Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §
56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,
millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
12. Eesti Töötukassa (ETK) 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 õiguslike alustena on
märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja
tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete
loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus
nr 39).
13. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega
isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning
sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust
(TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.
Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või
kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav
arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti
antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema
terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt
tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime
ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid
arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2
nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole
võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK
1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav
arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-
841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
15.03.2024 otsuses nr TVH/24/010545 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja
töövõime ei ole vähenenud.
14. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse
saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6
järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud
eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse
eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline
tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;
muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti
arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s
3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes
esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii
ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).
Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad
ja võtmetegevused:
1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,
muud liikumise piirangud;
2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus,
muud käelise tegevuse piirangud;
3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud
suhtlemise piirangud;
4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja
põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse
piirangud;
5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja
lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;
6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek
muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;
7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,
olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid
mõjutavate asjaoludena välja:
1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning
ravimite mõju;
2) muud tervisehäired.
Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa
järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt
käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja
hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei
vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste
koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja
terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa
diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja
tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.
Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete,
töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja
tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel
nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse
koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on
saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja
vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1)
vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja
osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse
isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi
järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju
tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime
hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati
koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire
kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,
protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6).
Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud
valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava
seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja
võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud
asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).
Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel
ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme
kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei
vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui
olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus
suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule
ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.
Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks
arvestatud, kaebaja leiab, et ta suudab töötada ainult osalise tööajaga.
Kohus leiab, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja
viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on
kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on
otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud
eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega.
Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud
hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on vastavad
terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK ekspertarst dr Ita
Kukk poolt (dtl 116-122), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud vastustaja varasema
seisukohaga samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.
Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis eeltoodud järeldused ümber lükkaks
vaatamata sellele, et kohus juhtis oma menetlusse võtmise määruses kaebaja tähelepanu
sellele, et tal tuleb ka oma väiteid tõendada.
Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja
seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.
15. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime
vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid
tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes
takistatud.
2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/
toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika
Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused
ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused.
Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille
põhjuseks on kõrvahaigused.
Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda
hinnates.
Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud
tervise infosüsteemiandmetel kinnitust.
Taotlejal on õhupuuduse, kerge väsimise ja halvenenud kuulmise tõttu häiritud pikkade
vahemaade kõndimine ja erinevates kohtades liikumine.
Taotlejal on halvenenud kuulmise tõttu häiritud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel.
Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta see
taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud
taotleja töövõime vähenemist.
Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele
kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).
Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile
või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive
(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).
Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva
eksperthinnangu (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 eksperthinnang dtl 33-43),
vaidemenetluses tehtud täiendava eksperthinnanguga (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht
14.04.2024 eksperthinnang dtl 44-55) ja kohtumenetluses antud ETK ekspertarsti dr Ita Kukk
seisukohtadega ja põhijäreldustega (dtl 116-122) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise
taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele.
Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid
vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud
sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.
Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna
ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi
tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole Töötukassale vahetult
siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva
eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui
taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei
pruugi Töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata
seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada,
et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu
kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste
eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka Töötukassa enda
ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid Töötukassa ega halduskohus ei saa
ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama
eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.
Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud
nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata
ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged
ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.
16. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:
1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;
2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui
25% ajast;
3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–
50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise
tervisekahjustuseta inimesel;
4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või
pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski
teostatav;
5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole
võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe
võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.
Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes
esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed
summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.
Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui
võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1
kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades
kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või
suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute
raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.
17. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud kolmes valdkonnas – liikumise
valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning õppimise ja tegevuste
sooritamise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 108-115 ja eksperthinnangud dtl 33-43 ja 44-
55).
Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud
dokumendipõhiselt Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 (dtl 33-43) ja 14.04.2024 dtl
44-55), samuti vaidemenetluses ekspertarst Siiri Oro 15.04.2024 (dtl 123-124) ja
kohtumenetluses 17.07.2024 ETK ekspertarst Ita Kukk (dtl 116-122).
18. Kohus leiab, et nii 14.03.2024 ja 14.04.2024 ekspertiisiaktides, vaidemenetluses võetud
teisest arvamusest kui ka kohtumenetluse käigus tehtud korduvast 17.07.2024
eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39
nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.
Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on
kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja
hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja
põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei
oleks võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39
§ 7 lg 1 p-dega 1-6.
19. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud
andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39
§ 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega
mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud
TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK
ekspertarst Ita Kukk 17.07.2024 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete
määramise osas varasemate eksperthinnangutega.
Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi
eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud
ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.
Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle
kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste
sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt
tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime
hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus
märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid
piiranguid.
Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti
hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja esineb kerge tegutsemispiirang
liikumise valdkonnas ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Selle tulemusena on
õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse
summa on kaebaja puhul 0 (null), kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita.
Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei
ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.
20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse
tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi
käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse
sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).
21. Kuivõrd kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis jättis vastustaja oma 18.03.2024
otsusega nr TVT/24/014358 kaebajale töövõimetoetuse TVTS § 11 alusel õiguspäraselt
määramata. Isikule, kelle töövõime ei ole vähenenud ei saa määrata ka töövõimetoetust.
23. Kuivõrd vaideotsuse aluseks olevad haldusaktid on õiguspärased, siis puuduvad mistahes
alused ka vaideotsuse tühistamiseks.
24. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr
TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsus nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsus nr
VO/24/857 tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole täidetud ka kohustamiskaebuse
rahuldamise eeldused.
Menetluskulud
25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus
tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust
esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik