3-24-1510/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1510

Haldusasi

U.F kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr

TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr

TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsuse nr VO/

24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja 19.02.2024 avaldus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja - U.F

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.F esitas 19.02.2024 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse taotlemiseks (lisatud).

2. Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsusega nr TVH/24/010545 tuvastati, et U.F-i töövõime ei

ole vähenenud. Kuna U.F-i töövõime ei ole vähenenud, jäeti talle Eesti Töötukassa

18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358 töövõimetoetus määramata.

3. U.F esitas 27.03.2024 Eesti Töötukassale vaide töövõime hindamise otsuse ja

töövõimetoetuse mittemääramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uuesti

läbivaatamiseks.

4. Eesti Töötukassa 06.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/857 jäeti vaie rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 20.05.2024 U.F-i kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024

otsuse nr TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024

vaideotsuse nr VO/24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

kaebaja 19.02.2024 avaldus uuesti läbi.

6. Tallinna Halduskohus võttis 21.05.2024 määrusega U.F-i kaebuse menetlusse. 07.03.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ja märgib oma kaebuse põhjendustes, et ta ei

nõustu vaidlustatud otsustega, sest kaebajal annab tunda parem kops ja tal on valud jalgades.

Kaebaja ärkab öö jooksul mitu korda, kuid hommikul peab tööle minema. Kaebaja selgitab, et

ta töötab ainult poole koormusega, sest tervis ei võimalda terve päeva töötada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

8.1. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas

rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioonile. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise

haiguste klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret,

lisades RFK järgi kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste

tegutsemise ja osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. Teisisõnu, RHK-10

annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada

RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi ja

funktsioneerimisvõime kohta koos annab laiema ja tähenduslikuma pildi inimese

terviseseisundist ja tegutsemisvõimest (töövõime hindamise metoodika on toodud

https://www.tootukassa.ee/et/vahenenud-toovoime/toovoime-hindamine ).

TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse

esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst)

vastuvõtul. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis

on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise

metoodika sätestab, et kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise

infosüsteemis olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid;

retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud.

8.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 19.02.2024

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed (dtl 56-115).

8.3. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro analüüsis vaidemenetluse

raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja

Meliva AS ekspertarsti (edaspidi TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud (vt dtl 33-55 ja 123-124).

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis käesoleva kohtule

vastuse koostamise raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses

kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leidis, et

eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õiged,

kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 116-122).

Vastustaja 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja

töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on kõrvahaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kerge

tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on

kõrvahaigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

8.4 Kokkuvõtvalt hinnati kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt:

1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0;

2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine – arvväärtusega 0, teabe

vastuvõtmine – arvväärtusega 1, teabevahetusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike

5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks.

Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel ning teabe edasiandmisel ja

vastuvõtmisel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu

kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks haigusi või

puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Haiguste esinemine ei tähenda automaatselt

vähenenud või puuduvat töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse

isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja

hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Samuti ei hinnata

seisundit, mis võib loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse

halvenemist.

Vastustaja selgitab kokkuvõtvalt, et töövõime piirangute hindamisel arvestatakse kaebaja

poolt kirjeldatud piiranguid ning üldjuhul hinnatakse viimase viie aasta jooksul

terviseinfosüsteemi sisestatud terviseandmeid. Kaebajal ei ole olnud viimase viie aasta

jooksul seoses esitatud kaebustega rohkem arstide vastuvõttudel, kui esimest korda pöördus

käesoleva aasta alguses otorinolarüngoloogi dr Aino Allivere vastuvõtule (epikriis

12.03.2024), taastusraviarsti dr Gunnar Männiku vastuvõtule (epikriis 18.03.2024) ja

pulmonoloogi dr Olga Popova vastuvõtule (epikriis 31.01.2024), mille alusel on võimalik

samuti järeldada, et kaebaja on piirangutega kohanenud. Piirangud on hinnatud liikumise ja

teabe edasiandmise ning vastuvõtmise valdkonnas kergeks ning töövõimet mitte mõjutavaks.

Jaanuaris 2024 diagnoositud kroonilise kopsuhaiguse tõttu on ravi määratud ja ravi foonil ei

esine enam kui kerge hingamispuudulikkus. Valuravi ei ole kaebaja vajanud.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

8.5. Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 19.02.2024 koos töövõime hindamise taotlusega

taotluse töövõimetoetuse määramiseks. Vastustaja 18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358

jäeti kaebajale töövõimetoetus TVTS § 11 alusel määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

10. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

haldusorgani poolt otsuse tegemise eel, s.o enne 15.03.2024.

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

12. Eesti Töötukassa (ETK) 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus

nr 39).

13. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele.

Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või

kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav

arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti

antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema

terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt

tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole

võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK

1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav

arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

15.03.2024 otsuses nr TVH/24/010545 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

14. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti

arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s

3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes

esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii

ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

muud liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus,

muud käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja

põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei

vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste

koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja

tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel

nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on

saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1)

vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja

osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi

järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju

tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime

hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava

seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja

võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme

kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei

vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui

olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus

suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud, kaebaja leiab, et ta suudab töötada ainult osalise tööajaga.

Kohus leiab, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja

viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on

kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on

otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud

eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega.

Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud

hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on vastavad

terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK ekspertarst dr Ita

Kukk poolt (dtl 116-122), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud vastustaja varasema

seisukohaga samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis eeltoodud järeldused ümber lükkaks

vaatamata sellele, et kohus juhtis oma menetlusse võtmise määruses kaebaja tähelepanu

sellele, et tal tuleb ka oma väiteid tõendada.

Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja

seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.

15. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

takistatud.

2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/

toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused

ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille

põhjuseks on kõrvahaigused.

Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates.

Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud

tervise infosüsteemiandmetel kinnitust.

Taotlejal on õhupuuduse, kerge väsimise ja halvenenud kuulmise tõttu häiritud pikkade

vahemaade kõndimine ja erinevates kohtades liikumine.

Taotlejal on halvenenud kuulmise tõttu häiritud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel.

Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta see

taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

taotleja töövõime vähenemist.

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 eksperthinnang dtl 33-43),

vaidemenetluses tehtud täiendava eksperthinnanguga (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht

14.04.2024 eksperthinnang dtl 44-55) ja kohtumenetluses antud ETK ekspertarsti dr Ita Kukk

seisukohtadega ja põhijäreldustega (dtl 116-122) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole Töötukassale vahetult

siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva

eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui

taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei

pruugi Töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata

seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada,

et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu

kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste

eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka Töötukassa enda

ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid Töötukassa ega halduskohus ei saa

ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama

eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.

Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud

nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

16. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

17. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud kolmes valdkonnas – liikumise

valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 108-115 ja eksperthinnangud dtl 33-43 ja 44-

55).

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud

dokumendipõhiselt Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 (dtl 33-43) ja 14.04.2024 dtl

44-55), samuti vaidemenetluses ekspertarst Siiri Oro 15.04.2024 (dtl 123-124) ja

kohtumenetluses 17.07.2024 ETK ekspertarst Ita Kukk (dtl 116-122).

18. Kohus leiab, et nii 14.03.2024 ja 14.04.2024 ekspertiisiaktides, vaidemenetluses võetud

teisest arvamusest kui ka kohtumenetluse käigus tehtud korduvast 17.07.2024

eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39

nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja

hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja

põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei

oleks võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39

§ 7 lg 1 p-dega 1-6.

19. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39

§ 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega

mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud

TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK

ekspertarst Ita Kukk 17.07.2024 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete

määramise osas varasemate eksperthinnangutega.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi

eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud

ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste

sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt

tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus

märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid

piiranguid.

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti

hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja esineb kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Selle tulemusena on

õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse

summa on kaebaja puhul 0 (null), kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita.

Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei

ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.

20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi

käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse

sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).

21. Kuivõrd kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis jättis vastustaja oma 18.03.2024

otsusega nr TVT/24/014358 kaebajale töövõimetoetuse TVTS § 11 alusel õiguspäraselt

määramata. Isikule, kelle töövõime ei ole vähenenud ei saa määrata ka töövõimetoetust.

23. Kuivõrd vaideotsuse aluseks olevad haldusaktid on õiguspärased, siis puuduvad mistahes

alused ka vaideotsuse tühistamiseks.

24. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr

TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsus nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsus nr

VO/24/857 tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole täidetud ka kohustamiskaebuse

rahuldamise eeldused.

Menetluskulud

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust

esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik