2-23-12908/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12908

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity

Company vastu võla nõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Flagito OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Menetluse liik

1794,63 eurot

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Kristjan Tuul ja vandeadvokaat

Sander Potisepp

Kostja: Ryanair Designated Activity Company (Iirimaa

registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Ryanair Designated Activity Company 12.02.2025 esitatud tõendid

(13.07.2023 e-kiri ja tõlge eesti keelde).

2. Rahuldada Flagito OÜ apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus osas, milles maakohus jättis Flagito

OÜ nõude 1600 euro ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata, samuti tühistada

menetluskulude jaotus (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 6). Teha uus

otsus, millega rahuldada Flagito OÜ hagiavaldus lõppotsusega tervikuna, st ka

1600 euro ja sellelt arvestatava viivise osas, ning jätta kõik menetluskulud Ryanair

Designated Activity Company kanda (tervikresolutsiooni p-d 5.1, 5.4, 5.5, 5.7).

4. Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus on jõustunud selle resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5

osas (tervikresolutsiooni p-d 5.2, 5.3 ja 5.6).

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada lõppotsusega hagi tervikuna.

2-23-12908

5.2. Käesoleva lõppotsuse lahutamatuks osaks on 24.01.2024 õigeksvõtul põhinev

osaotsus, millega kohus mõistis Ryanair Designated Activity Companylt välja

Flagito OÜ kasuks asenduslennu kulud 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud

160 eurot.

5.3. Mõista lisaks 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldatud

nõuetele lõppotsusega Ryanair Designated Activity Companylt välja Flagito

OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2023 kuni

11.09.2023 eest 2,94 eurot ja alates 12.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni.

5.4. Rahuldada Flagito OÜ nõue mõista Ryanair Designated Activity Companylt

välja lennu tühistamise hüvitis 1600 eurot ning sellelt alates 07.09.2023 kuni

23.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 314,24 eurot.

5.5. Rahuldada Flagito OÜ nõue mõista Ryanair Designated Activity Companylt

välja põhinõudelt 1600 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 24.04.2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte üle

põhinõude (1600 eurot) summa.

5.6. Rahuldada Flagito OÜ taotlus ja tunnistada Harju Maakohtu 15.03.2024

kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5.7. Jätta poolte kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Ryanair Designated

Activity Company kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Reisijatel KBl, ESl, SKl ja SV (reisijad) oli broneering HMMGHR Ryanair Designated

Activity Company (kostja) 15.07.2023 lennule FR5604 lähtepunktiga Itaalia (Rooma)

sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (CIA – TLL). Lend tühistati 13.07.2023. Asenduslendu pakuti

esmalt neli päeva hiljem, s.o 19.07.2023 toimuvale Ryanairi lennule. Broneerimise käigus

selgus, et see lend on juba täis, misjärel pakkus kostja reisijatele Ryanairi asenduslendu, mis

pidi toimuma seitse päeva hiljem, s.o 22.07.2023. Pakutud asenduslend ei olnud mõistlik ega

esialgse reisiga võrreldavatel reisitingimustel. Seetõttu ostsid reisijad ise uued lennupiletid ja

saabusid Roomast Tallinna 18.07.2023. Reisijatel tekkisid kulud lennu tühistamise tõttu ning

seoses asjaoluga, et vastustaja ei pakkunud mõistlikku asenduslendu. 17.08.2023 loovutasid

reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le (hageja).

2-23-12908

2. Maakohtusse esitatud hagiavalduses nõudis hageja esialgsete lennupiletite ja kallimate

asenduslennu piletite hinna erinevusest tulenevat kahju 1791,11 eurot ja sellelt viivist,

sissenõudmiskulu 160 eurot, lennu tühistamise hüvitist 1600 eurot (4*400) ja sellelt viivist.

3. Asenduslennu piletite hinnaerinevusest tulenev nõue 1791,11 eurot ja sissenõudmiskulud

160 eurot mõisteti välja jõustunud Harju Maakohtu 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva

osaotsusega. Seejärel jäi menetlusse viivisenõue (VÕS § 113 lg 1) 1791,11 eurolt ning

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) art 5 lg 1 ja art 7

alusel nõutav hüvitis 1600 eurot ja seonduv viivisenõue. Hageja hinnangul ei ole käesoleval

juhul kohaldatav määruse 261/2004 art 5 lg 3, mille kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole

kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kõik vajalikud meetmed.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles määruse 261/2004 art 5 lg-le 3 tuginedes hagi pärast 24.01.2024 maakohtu

otsust menetlusse jäänud 1600 euro ja viivise nõudele vastu.

5. 15.07.2023 lennu FR5604 CIA-TLL tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest –

Itaalia lennujaamade töötajate üleriigilisest streigist – ning see puudutas peaaegu kõiki

lennujaama töötajaid (sh pagasikäitlejad, lennule registreerimise personal, osa piloote ning

maapealsed lennumeeskonnad), mistõttu ei olnud võimalik lende korraldada. Kostjal ei olnud

võimalik lennu tühistamist vältida mis tahes meetmetega, kuna streik oli üleriigiline ning

kestis 15.07.2023 kaheksa tundi (ajavahemikus 10–18). Kostja väitel ei oleks ka teiste

lennuettevõtjate kasutamine aidanud reisijatel õigeaegselt sihtkohta jõuda. Lendude

tühistamise mõju oli kumulatiivne ning ka teised lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele

asenduslennud. Ainuüksi Ryanair tühistas üle 220 lennu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus mõistis 15.03.2024 otsusega lisaks 24.01.2024 õigeksvõtul põhineva

otsusega väljamõistetule (eespool p 3) kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise 07.09.2023–11.09.2023 eest 2,94 eurot ning alates 12.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11 eurot täitmiseni. 1600 euro ja sellega seotud

viivise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 45% ulatuses

hageja kanda ja 55% ulatuses kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse tunnistada

otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

7. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt lepingu rikkumisest on hageja õigustatud nõudma

kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel selle teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2023

kuni 11.09.2023 ja alates 12.09.2023 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Kuna

kostja täitis 21.07.2023 hageja asenduslennukulude nõude 556,16 euro ulatuses, siis jäi

asenduslennukulude nõude suuruseks 1791,11 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt välja

perioodi 07.09.2023–11.09.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivise 2,94 eurot ja alates

12.09.2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1791,11

eurot täitmiseni.

8. Mis puudutab määruse 261/2004 art 5 lg 1 ja art 7 alusel esitatud hüvitise nõudeid (4*400

eurot), siis nõustus maakohus esmalt hagejaga, et asjaomane määrus kuulub reisijate suhtes

kohaldamisele (määruse art 3 lg-d 1–3, art 5 lg-d 1–3, art 7 lg 1 p b, art 7 lg 4). Maakohus

2-23-12908

nõustus siiski kostjaga, et käesoleval juhul on täidetud ka määruse art 5 lg 3 eeldused, st

lennuettevõtja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kuna reisijate lend tühistati

erakorraliste asjaolude tõttu, mida kostja ei oleks suutnud vältida ka siis, kui ta oleks võtnud

kõik vajalikud meetmed.

9. Maakohus tuvastas, et reisijaid teavitati 15.07.2023 kell 14.25 väljuma (ja 18.50 Tallinna

jõudma) pidanud lennu tühistamisest 13.07.2023 kell 23.10. Lend tühistati seoses Itaalia

lennujaama töötajate üleriigilise streigiga, mis toimus 15.07.2023 ajavahemikus 10–18.

Streigi tagajärjena jäeti kokku ära väga suur arv lende, ainuüksi Ryanair pidi tühistama üle

220 lennu. Kostja pakutud asenduslennuga oleksid reisijad jõudnud sihtkohta seitse päeva

algselt planeeritust hiljem.

10. Maakohus leidis, et hagis esile toodud asjaoludel ja esitatud tõenditest nähtuvalt on

tegemist määruse art 5 lg-s 3 sätestatud hüvitise tasumist välistava asjaoluga, kuivõrd kostja

on tõendanud, et 15.07.2023 lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud (üleriigiline

streik), mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Maakohus viitas 23.03.2021 Euroopa Liidu Kohtu (EK) otsusele Airhelp (C 28/20), mille p-

des 39–40 on kohus kujundanud seisukoha, et streiki saab käsitada „erakorralise asjaoluna“

määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. EK praktikast tuleneb, et kahe kumulatiivse

tingimuse täitmise korral võib asuda seisukohale, et teatud sündmusega seotud asjaolusid saab

käsitada erakorralistena. Esimene tingimus puudutab seda, et nende asjaoludega seotud

sündmus ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Teine tingimus on

see, et sündmus väljub olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt.

Kuigi streik on iga ettevõtja majanduselu osaks, ei ole viimasel mingisugust kontrolli

ametiühingu otsuste üle. Sellest järeldub, et tavaliselt ei ole lennuettevõtjal mingisugust

õiguslikult märkimisväärset mõju selle üle, kas streik toimub või mitte.

11. Maakohus nõustus kostjaga ka selles, et lendude graafikud on omavahel seotud ning

lendudeks planeeritud lennukid ja meeskonnad teenindavad mitmeid erinevaid marsruute.

Samuti on planeeritud ning omavahel seotud meeskondade töögraafikud. Ühe lennu

ajagraafiku oluline muutmine mõjutab oluliselt kogu järgnevat ajakava. Eeltoodust tulenevalt

on kohtule usutav, et kostjal puudus mistahes võimalus korraldada reisijatele väljalend kuni

üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud saabumisaega, kuivõrd ka teiste lennufirmade Itaalia lendude graafikud olid

streigi ajal häiritud ja lennud tühistatud.

12. Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul vabanes lennuettevõtja kohustusest maksta

hüvitist vastavalt määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-le c ja art 7 lg-le 1. Seetõttu jäi hagi selles

osas rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1600 eurot, samuti viivis 12% aastas

põhivõlgnevuselt 1600 eurot 07.90.2023–11.09.2023 kokku 2,63 eurot ning edasi tulevikku

suunatud viivis. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja leidis, et ringkonnakohus peaks apellatsioonkaebust arutama, kuna maakohus on

lihtmenetluse asjas materiaalõiguse normi (määruse 261/2004 art 5 lg 3) ebaõigesti

kohaldanud (TsMS § 637 lg 2¹). Ka ei ole kostja täitnud määruse art 5 lg-s 3 nõutud

2-23-12908

tõendamiskoormist või – kui tegemist ei ole kostja tõendamiskoormisega – ei ole maakohus

selgitanud hagejale hageja tõendamiskoormist.

15. Hageja väitel näeb määruse art 5 lg 3 ette lennuettevõtte õiguse keelduda hüvitise

maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust (EK C-315/15, p 20):

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik

vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Hageja hinnangul ei ole need eeldused

kumulatiivselt täidetud.

16. Hageja leiab eelkõige, et kostja ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid, nagu need on

välja toodud EK otsuses C-549/07 (otsuse p-d 19–20). Või vähemalt ei ole kostja tõendanud,

et ta oleks selliseid meetmeid võtnud, st et ta oleks lendu planeerides üritanud vältida

tulevikus tekkida võivaid tõrkeid ja et ta oleks asenduslendu pakkudes üritanud tõrkest

tulenenud ajakulu minimeerida. Hageja viitas veel EK otsustele asjades C-74/19, C-294/10,

C-354/18. Hageja hinnangul oli kostjal terve nädal aega planeerida asenduslende nii, et

lennutõrge mõjutaks reisijaid minimaalselt. Planeeritust seitse päeva hiljem pakutud lend,

samuti asjaolu, et kostja ei pakkunud teiste lennuettevõtjate lende, ei ole kooskõlas hoolsuse

kohustuse täitmisega, st kostja ei vabane hüvitise maksmise kohustusest määruse art 5 lg 3

alusel.

Menetluse edasine käik ja vastustaja seisukoht



Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2024 määrus

17. Tallinna Ringkonnakohus jättis TsMS § 637 lg 2¹ alusel 03.05.2024 määrusega hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, leides, et maakohus ei kohaldanud vääralt määruse

261/2004 art 5 lg-t 3. Selle sätte alusel pidi kostja esiteks tõendama, et asjaolud olid

erakorralised, ning teiseks, et erakorralisi asjaolusid ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui

oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

17.1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tuvastas õigesti ning kooskõlas EK praktikaga, et

konkreetsel juhul oli tegemist erakorraliste asjaoludega määruse 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses. 15.07.2023 väljuma pidanud lend tühistati Itaalias toimunud lennujaamatöötajate

üleriigilise streigi tõttu. EK praktika kohaselt võib erakorralisteks asjaoludeks määruse

261/2004 art 5 lg 3 tähenduses pidada streike, milles osalevad lennujuhid või lennujaama

töötajad, kuna niisugused streigid ei kuulu lennuettevõtja tegevuse hulka ja jäävad seega tema

tegeliku kontrolli alt välja (EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43). Kuna käesoleval juhul

toimus Itaalia lennujaamatöötajate üleriigiline streik, siis ei olnud streik kostja kontrolli all,

kujutades seega endast erakorralist asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses.

17.2. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti ka selle, et esitatud asjaoludel ei

oleks kostja saanud erakorralisi asjaolusid ega lennu tühistamist vältida. Kostja tõendas, et

kõigis Itaalia lennujaamades, sh Rooma Ciampino lennujaamas, toimus 15.07.2023

ajavahemikus 10–18 streik ning tühistati suur osa kõigi lennufirmade lendudest. Kostja

selgitas, et lendude maandumiste ja õhkutõusmiste lubatud ajavahemikke planeeritakse väga

täpselt. Lendude graafikud olid omavahel seotud, lendudeks planeeritud lennukid ja

meeskonnad teenindasid mitmeid erinevaid marsruute ning ka meeskondade töögraafikud olid

omavahel seotud. Sellises olukorras ei saanud kostjale ette heita, et ta ei suutnud võtta

meetmeid, et korraldada lendu kohe pärast piirangute lõppu.



Riigikohtu 17.01.2025 määrus

2-23-12908

18. Hageja esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse.

19. 17.01.2025 määruses asus Riigikohus seisukohale, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud

keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel, kuna maakohus

oli kolleegiumi hinnangul kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (määruse 261/2004

art 5 lg 3) ja see võis lahendit oluliselt mõjutada.

19.1. Riigikohus nõustus esmalt sellega, et asjas esines määruse 261/2004 art 5 lg-s 3

nimetatud erakorraline asjaolu, sest Itaalia lennujaamatöötajate üleriigilist streiki saab pidada

erakorraliseks asjaoluks (EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43 ja seal viidatud EK praktika).

19.2. Riigikohus ei nõustunud aga sellega, et käesolevas asjas oli tõendatud, et esines määruse

261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus, st et kostja oli tõendanud, et ta oli võtnud

kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ streigist põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle

sätte tähenduses. Asjaomast sätet tuleb tõlgendada nii, et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma

üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu

tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks (EKo 11.06.2020, C-74/19, p 61).

19.3. Riigikohtu hinnangul oleks tulnud maakohtul välja selgitada, kas oli täidetud tingimus,

et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga,

mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui

kostja järgmine lend. Riigikohus selgitas, et kostja vastutuse hindamisel määruse 261/2004 art

5 lg 3 järgi pidi maakohus kaaluma ka seda, kas selline teekonna muutmine nõudis kostjalt

tema ettevõtte suutlikkuse seisukohast ohverdusi, mida sai pidada vastuvõetamatuteks. EK

selgituse järgi eeldab lennuettevõtjalt nõutav hoolsus, mis võimaldab tal vabaneda hüvitise

maksmise kohustusest, kõigi tema käsutuses olevate vahendite rakendamist, tagamaks

teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka

kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada

teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad või ei kuulu samasse lennundusallianssi, ja mis

saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (EKo 11.06.2020, C-74/19, p

59). Riigikohtu arvates oleks maakohtul pidanud tekkima kahtlus, et kostjal võis olla

võimalus muuta teekonda lennuga, mis saabus varem, kui kostja enda järgmine lend.



Asja edasine menetlus Tallinna Ringkonnakohtus

20. 23.01.2025 võttis Tallinna Ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja

küsis kostja seisukohta apellatsioonkaebusele. 13.02.2025 andis ringkonnakohus pooltele

võimaluse esitada lõppseisukohad.

20.1. 12.02.2025 esitas kostja vastuse apellatsioonkaebusele ning selle lisana uue tõendi

(kostja 13.07.2023 e-kiri koos tõlkega). Kostja selgitas, et toimikus on olemas vaid sama kirja

algusosa, kuid e-kiri tervikuna tõendab, et kostja teavituskirjas lennu tühistamise kohta on

antud alternatiivsed variandid olukorraks, kus reisijatele sobivat Ryanairi lendu ei ole

saadaval.

20.2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja peamine väide on, et 13.07.2023 anti

reisijatele valikuvõimalus olukorraks, kus neile sobivat kostja enda lendu ei olnud. Nimelt

said reisijad sel juhul pöörduda kostja meeskonna poole alternatiivse lahenduse (muu

lennufirma, autorent, rong vms) leidmiseks. Kostja väitel sisaldas teavitus valikute

teostamiseks vajalikke veebikontaktlinke. Kontakti sai võtta Live Chati või kõnekeskuse

2-23-12908

kaudu. Reisijad ei võtnud aga kostjaga ühendust, et kostja saaks leida neile alternatiivsed

lahendused, vaid tegid kostja süsteemis ise valiku, et soovivad piletid tühistada ja saada raha

tagasi. Seejärel broneerisid reisijad endale ise uued piletid. Kostja märkis, et reisijatel oleks

olnud aega kostjaga ühenduse võtmiseks, kuna teavitus 15.07.2023 lennu tühistamise kohta

saadeti 13.07.2023.

20.3. Kostja märkis, et kuna tema ja teiste lennufirmade broneerimissüsteemid ei ole

integreeritud, tuleb teiste lennufirmade broneeringud teha eraldi, st iga reisija puhul tuleb

küsimus lahendada individuaalselt. Sellises olukorras on põhjendatud, et algselt pakutakse

erinevaid variante ning reisijad peavad ise tegema valiku. Reisijatel on erinevad eelistused

ning kostja on teinud reisijatele ühendusevõtmise mugavaks. Selleks on eraldi veebilingid,

Live Chat, kõnekeskus ja teenindajad suuremates lennujaamad. Sellise ühendusevõtmise

initsiatiivi jätmine reisijatele ei ole liigselt koormav.

20.4. Kostja hinnangul on Riigikohus määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 regulatsiooni sisustanud

oluliselt laiemalt ning suurendanud selliselt lennuettevõtja kohustusi ja tõendamiskoormist.

Kostja märkis, et kui ringkonnakohus siiski nõustub hagejaga, peaks kohus andma

selgesõnalised juhised, kuidas peab reisijatele asenduslennu pakkumine toimuma ja tõendatud

olema ning milline peab olema või võib olla reisija osalus või aktiivsusmäär sellises

protsessis.

20.5. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

21. 03.03.2025 esitas hageja vastuse kostja vastusele.

21.1. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et reisijatele pakuti teiste lennuettevõtjate

lende. Kostja pakkus hagejale üksnes enda opereeritavaid lende algselt 15.07.2023 asemel

19.07.2023 ning seejärel, kuna see lend oli täis, 22.07.2023, st nädal aega hiljem. Reisijad

ostsid ise lennupiletid 18.07.2023 toimuvatele lendudele.

21.2. Kostja automatiseeritud keskkond ei vasta EK praktikale. Hageja viitas EK lahenditele

C-354/18 ja C-516/23, kus on kinnitatud, et lennureisija ei pea lennu tühistamise olukorras

aktiivselt tegutsema. Määruse art 8 lg 1 rikkumine tähendab, et lennuettevõtja ei ole võtnud

kõiki vajalikke meetmeid sama määruse art 5 lg 3 tähenduses.

21.3. Hageja tõi esile ka selle, et kostja ei vastanud ringkonnakohtu küsimusele selle kohta,

kas reisijate teekonna muutmine oleks nõudnud lennuettevõtjalt tema ettevõtte suutlikkuse

seisukohast ohverdusi, mida saab pidada vastuvõetamatuteks.

21.4. Hageja vaidles vastu uue tõendi vastuvõtmisele ja kostja vastuses sisalduvatele uutele

selgitustele oma tõendi kohta. Hageja väitel oleks need tõendid saanud esitada maakohtu

menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 15.03.2024 (lõpp)otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi

tervikuna, st mõistab välja ka 1600 eurot ja sellelt viivise. Tulenevalt hagi rahuldamisest

muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus ning määrab kindlaks

menetluskulude jaotuse kõigis kohtuastmetes. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kuna

2-23-12908

ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2 p 2²).

23. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud

osas (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b alusel nelja

reisija eest hüvitis 1600 eurot (4 x 400 eurot) ning sellelt viivis alates 07.09.2023. Samuti on

maakohtu otsus vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d

1, 4 ja 6). Maakohtu otsus on jõustunud selle resolutsiooni p-de 2, 3 ja 5 osas.

24. Käesoleval juhul keeldus ringkonnakohus 03.05.2024 määrusega apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 2¹ alusel, kuid Riigikohus tühistas 17.01.2025

ringkonnakohtu määruse ja saatis asja tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse 23.01.2025. TsMS § 693 lg 1

kohaselt ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral

jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist.

Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on

ebaseaduslikud. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad

õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule

kohustuslikud.

25. Kuna kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi, lahendab

ringkonnakohus esmalt tõendi vastuvõtmise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et tõend tuleb

vastu võtta (TsMS § 652 lg 3 p 2).

25.1. Kostja esitas kohtule oma 13.07.2023 muu hulgas käesoleva otsuse p-s 1 nimetatud

reisijatele saadetud e-kirja koos tõlkega (teavitus saadeti Jelizaveta Petruninale, kes oli

lennupiletid 21.02.2023 broneerinud, vt dtl 100–109). Kostja selgitas, et toimikus on hageja

poolt esitatuna olemas vaid sama kirja algusosa (dtl 112, 113), kuid e-kiri tervikuna tõendab,

et kostja teavituskirjas lennu tühistamise kohta on antud alternatiivsed variandid olukorraks,

kus sobivat Ryanairi lendu saadaval ei ole. Kostja esitas tõendi tervikuna, kuna see omab

tähtsust tulenevalt Riigikohtu lahendi juhistest käesolevas asjas. Hageja vaidles tõendi

vastuvõtmisele vastu, leides, et selle oleks saanud esitada juba maakohtus.

25.2. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et tõend oli olemas maakohtu menetluse ajal, tuleb

tõend lähtudes Riigikohtu 17.01.2025 määruse juhistest siiski vastu võtta. Nimelt palus

ringkonnakohus oma 23.01.2025 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses kostjal

muu hulgas selgitada, miks ei olnud kostjal ühtegi teist võimalust muuta reisijate teekonda

Roomast Tallinna kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni

teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja enda järgmine lend

22.07.2023 (määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 teine eeldus). Ringkonnakohus andis kostjale

selgitamiseks ja tõendi esitamiseks võimaluse seetõttu, et Riigikohus heitis ette, et maakohus

ei olnud selgitanud välja vastust eelnimetatud küsimusele. Kuna maakohus oli Riigikohtu

hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme, tuli ringkonnakohtul maakohtu eksimuse

parandamiseks anda kostjale võimalus seda asjaolu täiendavalt tõendada. Seega tuleb kostja

esitatud tõend vastu võtta.

26. Edasi märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul on eelkõige küsimuse all määruse nr

261/2004 art 5 lg 1 ja lg 3 koosmõjus sama määruse art-tega 7 ja 8 tõlgendamine. Määruse

2-23-12908

261/2004 art 5 lg 1 sätestab lennuettevõtja kohustused lennu tühistamise korral. Need

kohustused hõlmavad abi pakkumist vastavalt sama määruse art-tele 8 (õigus pileti ostuhinna

tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) ja 9 (õigus hoolitsusele) ning õigust hüvitisele

vastavalt sama määrusele art-le 7. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja

kohustatud aga määruse art 7 järgi maksma reisijale hüvitist, kui ta suudab tõendada, et

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui

oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seega vabaneb lennuettevõtja hüvitise maksmise

kohustusest kahe eelduse täidetuse korral: lennu tühistamise tingisid erakorralised asjaolud

ning tühistamist ei oleks suudetud vältida ka siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud

meetmed.

27. Käesoleval juhul tühistati reisijate 15.07.2023 kell 14.25 väljuma pidanud lend Roomast

Tallinna (FR5604 CIA–TLL) seetõttu, et Itaalias toimus lennujaama töötajate üleriigiline

streik. Maakohus asus seisukohale ning Riigikohus oma määruses kinnitas, et sellistel

asjaoludel oli olemas määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise esimene eeldus ehk

erakorraline asjaolu (vt ka EKo 23.03.2021, C-28/20, p-d 42-43 ja seal viidatud EK praktika).

Kuna asjaolu üle, et Itaalia lennujaamatöötajate üleriigiline streik oli erakorraline asjaolu,

enam vaidlust ei ole, ringkonnakohus seda täiendavalt ei käsitle.

28. Ringkonnakohtul tuleb aga tuvastada, kas esineb ka teine eeldus, st kas kostja võttis

määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses „kõik vajalikud meetmed“. Määruse art 5 lg 3

sõnastusest nähtub selgelt, et kõigi võetud meetmete tõendamise kohustus on lennuettevõtjal,

st käesoleval juhul kostjal. Seega saab hagi jääda rahuldamata vaid siis, kui kostja on

tõendanud, et ta võttis kõik vajalikud meetmed. Seejuures, nagu Riigikohus oma 17.01.2025

määruses viitega EK praktikale selgitas, tuleb määruse nr 261/2004 art 5 lg-t 3 tõlgendada nii,

et „kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid

ka meetmeid reisijatele lennu tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks (EKo

11.06.2020, C-74/19, p 61).

29. Käesoleval juhul pidi kostja seega esiteks tõendama vajadust lend tühistada, ning kui see

on tõendatud, siis näitama, et ta võttis kõik vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate

tagajärgede leevendamiseks.

30. Mis puudutab lennu tühistamise otsust, siis tugineb kostja sellele, et Itaalia

lennujaamades, sh kõnealuses Rooma Ciampino lennujaamas, oli 15.07.2023 kell 10.00–

18.00 streik. Kostja väitel oleks olnud reisijatele koormavam, kui lennu toimumine oleks

jäetud n-ö ootele, lootuses, et saadakse siiski võimalus pärast kella 18 välja lennata. Kostja

väidab, et ainus võimalus oli lend tühistada. Hageja väitel avaldati teavet streigi kohta

ajakirjanduses juba alates 08.07.2023 (dtl 97, 216 – 224), mistõttu pidi kostjal olema piisavalt

aega ümberkorralduste tegemiseks.

30.1. Ringkonnakohus leiab, et pelgalt varem ajakirjanduses ilmunud teave streigiplaanide

kohta ei pruugi olla lennuettevõtjale piisav selleks, et lende tühistada või muuta. Kuna kostja

teavitas reisijaid lennu tühistamisest siiski juba kaks päeva enne streiki, 13.07.2023, pidi

kostjale selleks ajaks streigi kindel toimumine teada olema. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et kui kostjale oli vajadus teha ümberkorraldused teada kaks päeva enne

streigipäeva, siis oli tegemist piisavalt pika perioodiga, mille jooksul kostja oleks jõudnud

tegeleda streigist puudutatud lendude ümberkorraldamisega. Seega pidi kostja tõendama, miks

oli vaja asjaomane Tallinna lend tühistada ja et ei olnud mõistlikku võimalust lennu

toimumiseks.

2-23-12908

30.2. Kostja on esitanud tõendid üksnes selle kohta, et ta tühistas 15.07.2023 220 lendu, kuid

need lennud ei puuduta üksnes Rooma (CIA) lende, vaid kõiki sel päeval üle Itaalia toimuma

pidanud Ryanairi opereeritavaid lende (dtl 196–200). Kohus ei kahtle selles, et lendude

tühistamisel on kumulatiivne mõju, kuid kostja ei ole esile toonud, kui palju lende üldse oli

streigi ajal planeeritud maanduma Rooma asjaomasesse lennujaama ja sealt väljuma. Samal

ajal nähtub toimikust, et näiteks ITA Airways teatas küll kokku 133 lennu tühistamisest üle

Itaalia, kuid selgitas samas, et broneerib ümber nii palju lennupileteid kui võimalik, mis

tähendab, et „40% lendudest toimub samal päeval“ (dtl 191). Brussels Airlines on teatanud, et

lennud ajavahemikus 07.00–10.00 ja 18.00–21:00 on streigihoiatuse eest kaitstud ning

seetõttu saab Brussels Airlines endiselt korraldada oma lende Rooma Fiumicino ja Brüsseli

vahel. Ka TUI fly Belgia ei tühista lende ja eeldab, et mõju on minimaalne (dtl 193). Hageja

esitatud tõendi kohaselt on ka kostja lennud, kuigi hilinemisega, väljunud samal päeval pärast

kella 18 (dtl 225).

30.3. Eeltoodust tulenevalt on näha, et kuigi tegemist oli suure ulatusega streigiga, ei olnud

välistatud lendude toimumine ka samal päeval (15.07.2023). Kostja on tühistanud osa

Roomast väljuma pidanud lende, kuid osa jäeti graafikuvälise väljumise loa ootele. Kostja ei

ole selgitanud, miks just Tallinna suunas 14.25 väljuma pidanud lennu väljumisaja

edasilükkamine oli võimatu ning tühistamine ainuvõimalik. Kohus ei kahtle, et üldine

lennujaamade streik lõi segi kõik graafikud, samuti tuli arvestada sellega, et meeskondade

lubatud tööaeg võis saada viivituse tõttu läbi ja tööümberkorraldamine oli tavapärasest

keerulisem, kuid kostja ei ole mingeid konkreetseid asjaolusid esile toonud, kuigi lennu

tühistamise vajaduse tõendamine oli tema kohustus.

30.4. Samuti jääb paljasõnaliseks kostja väide, et reisijate ootele jätmine oleks olnud

reisijatele tülikam. Olukorras, kus kostja pakkus reisijatele enda alles nädal hiljem toimuvat

lendu (22.07.2023), ei saa kindalt väita, et samal päeval hiljem väljuva lennu ootamine oleks

reisijale olnud koormavam.

31. Eelnevast hoolimata, isegi kui eeldada, et 15.07.2023 CIA–TLN 14.25 toimuma pidanud

lennu tühistamine oli vältimatu, ei ole kostja tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud kõik

vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Ringkonnakohus

lähtub EK praktikast, kus on selgitatud, et hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib

vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses

olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja

esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega

lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi

või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul,

kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks

asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine

lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte

suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et

nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis

asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule

(EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59–60).

31.1. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et kuigi kostja on taotlenud, et ringkonnakohus

annaks selgesõnalised juhised, kuidas peab reisijatele asenduslennu pakkumine toimuma ja

tõendatud olema, samuti milline peab olema või võib olla reisija osalus või aktiivsusmäär

taolises protsessis, lahendab kohus siiski vaid konkreetset kohtuasja. Ka EK on kinnitanud

määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses vajaliku meetme individuaalset ja paindlikku

2-23-12908

kontseptsiooni (vt EKo 12.05.2011, C-294/10, p 30; TlnRnKo 19.08.2021, 2-20-19040, p

10.5). EK on ka hageja viidatud kohtuasjas nr C-74/19 (p 61) märkinud, et asjaolude

hindamine on riigisisese kohtu pädevuses. Seega tuleb hinnata seda, kas lennuettevõtja on

võtnud olukorrale vastavad vajalikud meetmed konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades.

31.2. Käesoleval juhul pakkus kostja reisijatele esimese reaalse variandina enda alles nädal

hiljem toimuvat Rooma – Tallinn lendu. Kuigi kostja pakkus esmalt 15.07.2023 asemel

19.07.2023 toimuvat enda lendu, ei saa seda arvesse võtta, kuna lennu täituvuse tõttu ei olnud

reisijatel reaalset võimalust selle lennuga Tallinna jõuda. Siiski tuleb märkida, et ka

19.07.2023 lend oleks toimunud alles neli päeva planeeritust hiljem. Ka kostja esitatud

13.07.2023 lennu tühistamise teavitusest (dtl 417–421) nähtub, et kostja pakub selgelt esimese

eelistuse ja variandina lennu muutmise võimalust enda, st Ryanairi lennu vastu. Teise

alternatiivina on esitatud võimalus tühistada broneering ning nõuda hüvitist. Hiljem eraldi

sektoris „Ära unusta juriidilist poolt“ on toodud esile, et „kui sobivat Ryanairi lendu ei ole

saadaval, saab meie klienditeeninduse meeskond aidata teil leida muid

ümberbroneerimisvõimalusi, näiteks lende teistest väljumis-/saabumislennujaamadest või

alternatiivseid reisiviise nagu lennud teiste lennufirmadega, rong, buss või autorent. Klõpsa

siin, et võtta ühendust meie klienditeenindusega (sõltuvalt lahtiolekuaegadest) või pöördu

meie meeskonna poole lennujaama piletikassas“. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja

täiendavalt selgitanud, et kontakti sai võtta Live Chati või kõnekeskuse kaudu (dtl 414).

Kostja märkis, et reisijad seda võimalust ei kasutanud, vaid tegid kostja süsteemis valiku

piletid tühistada ja saada raha tagasi.

31.3. Kostja tuginebki eelkõige sellele, et tema kaks päeva enne lendu, s.o 13.07.2023

saadetud teavituses olid kirjas alternatiivsed võimalused, mille kohaselt, kui reisijad ei

pidanud sobivaks kostja enda opereeritavat lendu, oli neil võimalik kirjas antud

kontaktandmete kaudu kostjaga ühendust võtta ning lasta kostjal pakkuda endale ka teiste

lennuettevõtjate lende. Kostja hinnangul ei ole ülemäärane nõuda, et kui reisijale kostja enda

asenduslend ei sobi, pöördub ta ise lennufirma poole alternatiivsete lendude pakkumise

saamiseks, eriti, kui tühistamisest teavitatakse varuajaga (käesoleval juhul kaks päeva ette).

31.4. Ringkonnakohus leiab, et praeguse asja asjaoludel ei ole kostja selliselt võtnud kõiki

vajalikke meetmeid, et leevendada 15.07.2023 planeeritud lennu tühistamisest tulenevaid

tagajärgi, nii nagu EK praktika seda eeldab. Kohus võtab muu hulgas arvesse EK praktikat

määruse art 8 tõlgendamise kohta. Asjas C-354/18 tõlgendas EK määruse nr 261/2004 art-t 8

koosmõjus art 4 lg-ga 3, mis näeb ette reisija õiguse pileti ostuhinna tagasimaksmisele või

teekonna muutmisele olukorras, kus lennuettevõtja jätab reisija viimase tahte vastaselt lennult

maha. EK selgitas, et kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et sellega pannakse tegutsevale

lennuettevõtjale kohustus täielikult informeerida reisijaid kõigist võimalustest, mis on art 8 lg-

s 1 ette nähtud, kuna asjaomastel reisijatel ei ole mingit kohustust vastava teabe otsimises

aktiivselt osaleda (p 56). Samuti märkis EK, et määruse 8 lg 1 p b (st kui reisija on valinud

esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuva teekonna muutmise

lõppsihtkohta) tuleb tõlgendada nii, lennuettevõtja peab tõendama, et teekonda muudeti

esimesel võimalusel (p-d 61, 62). EK selgitas, et „kui tegutsev lennuettevõtja teeb konkreetse

pakkumise, peab ta võtma arvesse ja kombineerima erinevaid asjakohaseid tegureid, mis

niisuguse pakkumise määravad, eelkõige lõppsihtkohta saabumise aeg pärast kavandatavat

teekonna muutmist, tingimused, mille esinemisel võib kavandatav teekonna muutmine

toimuda, ning see, kas tal on võimalik kõnesolev teekonna muutmine ise ellu viia või vajab ta

teise lennuettevõtja abi, lähtudes asjakohasel juhul viimase võimalustest“ (p 60). Kõnealusele

lahendile viitas EK ka asjas C-516/23, kus hindas määruse nr 261/2004 art 8 lg 1 p-st c (st

olukord, kus reisija valib võrreldavatel tingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta

2-23-12908

reisijatele sobival hilisemal kuupäeval) tulenevaid kohustusi koosmõjus art 5 lg-tega 1 ja 3

(EKo 16.01.2025, C-516/23). EK viitas, et määruse art 5 lg 1 p a kohaselt peab tegutsev

lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma reisijatele abi vastavalt selle määruse art-le

8. Sellest sättest järeldub EK sõnul, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral andma

lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas

saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja

võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et

lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva

lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama (EKo 16.01.2025, C-516/23 p-d 45–46, viitega EKo

29.07.2019, C-354/18, p-d 54–56).

31.5. Eeltoodust tulenevalt peab lennuettevõtja määruse art 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse

(õigus piletihinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) täitmiseks andma kohe reisijale

kogu vajaliku teabe, et reisija saaks valida talle määrusega antud erinevate valikuvariantide

vahel. Seejuures on EK rõhutanud, et reisija ise ei pea asjaomast teavet valikuvariantide kohta

otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole art 5 lg 3 ja art 8 koosmõjus seega võetud kõik

vajalikud meetmed, kui lennuettevõtja pakub reisijatele vaid ühe konkreetse valiku, milleks

on tema enda lend, mis toimub 7 päeva planeeritust hiljem. Ka lennuettevõtjale peab olema

arusaadav, et selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine

mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Samuti ei vasta vaid sellise

ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik

teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel.

31.6. Käesoleval juhul tõendab ka reisijate endi broneeritud tagasilend 18.07.2023, et oleks

olnud võimalik pakkuda lendu varem, kui toimus kostja enda lend. Kuna kostja pakutud

22.07.2023 lend oli niivõrd ilmselgelt ebamõistlik teekonna muutmine, oleks kostja pidanud

hüvitise maksmise kohustusest vabanemiseks pakkuma kohe ka teiste lennuettevõtjate otse-

või vahemaandumisega lende.

31.7. Kostja väidab, et kuna reisijaid teavitati lennu tühistamisest juba 13.07.2023, st kaks

päeva enne planeeritud lendu, siis oleksid reisijad jõudnud küsida kostjalt ka muude lendude

kohta. Ringkonnakohus leiab, et hüvitamiskohustusest vabanemiseks oleks pidanud muid

lende pakkuma kostja. Ka kostjal oli mitu päeva enne streigipäeva teada, et ta peab teatud

lennud kas tühistama või nende väljumisaega muutma, seega oli kostjal piisavalt aega

reisijatele kohase abi pakkumiseks. Nagu EK praktikast nähtub, eeldatakse reisijate

abistamisel just lennuettevõtjalt aktiivset tegutsemist.

32. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud / ta ei leidnud ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse-

või vahemaandumisega lennul, mis oleks võimaldanud reisijatel jõuda Tallinna varem kui

kostja järgmine lend 22.07.2023. Samuti ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et

niisugune teekonna muutmine oleks temalt nõudnud ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Kostja väitel oleks temalt

ebaproportsionaalne nõuda, et ta pakuks kohe kõiki alternatiive, sh teiste lennufirmade lende,

kuna tema lendude broneerimise süsteemid ei ole integreeritud teiste lennufirmadega samasse

süsteemi. Seetõttu pakutakse teiste lende siis, kui reisijale ei sobi kostja enda järgmine lend

ning kui reisija ei vali veel mõnda muud varianti (sh lennu tühistamine ja ise uue lennu

broneerimine). Kostja väitel tegid käesoleval juhul reisijad otsuse lend tühistada ja osta ise

uued lennupiletid, mis on ka hüvitatud. Ringkonnakohus leiab, et see, et kostja

broneerimissüsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevõtjate süsteemidega, ei saa olla

vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevõtjate lende olukorras, kui tema enda järgmine

lend ei toimu selgelt mõistiku aja jooksul pärast tühistatud lendu. Kuigi käesoleval juhul oli

2-23-12908

tegemist Itaalia lennujaamade üldise streigiga, mis mõjutas kõigi lennuettevõtjate tegevust,

tuleb samas arvestada, et 15.07.2023 alates kell 18-st oli võimalik lende opereerida ning see

oli mitu päeva ette teada (vt eespool p 30.2, 30.3).

33. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle kostja väitega, et tema pakutud võimalused jätsid

reisijatele suurema valikuvabaduse. Juhul, kui kostja oleks kohe pakkunud lisaks oma lennule

teiste lennuettevõtjate varasemaid lende, oleksid reisijad saanud kohe valida rohkemate

variantide vahel. See ei oleks võtnud reisijatelt õigust kasutada mis tahes määruse art-s 8 ette

nähtud variante pileti ostuhinna tagastamiseks või teekonna muutmiseks.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud

kõik vajalikud meetmeid määruse art 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda sama määruse art 7 ette

nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele määruse art 7

lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km

pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud nelja reisija nõuded, st kokku

1600 euro suuruse nõude, mis tuleb rahuldada.

35. Kuna ringkonnakohus tühistab põhinõude 1600 eurot rahuldamata jätmise osas maakohtu

otsuse, peab ringkonnakohus lahendama ka sellelt nõudelt taotletud viivisenõude.

35.1. Hageja taotles viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Hageja saatis kostjale reisijate

nõude 18.08.2023 ja 21.08.2023 (reisija SV nõue esitati maksekäsus esmakordselt).

21.08.2023 keeldus võlgnik kahju hüvitamast. Hageja väitel on põhinõue, sh 1600 euro nõue,

muutunud sissenõutavaks nimetatud kuupäevadest. Hagiavalduses arvestas hageja viivist

alates 07.09.2023, st nii, nagu nõuti maksekäsu kiirmenetluse esitamisel.

35.2. Kuigi maakohus jättis rahuldamata määruse art-l 7 tugineva 1600 euro nõude, rahuldas

maakohus 1791,11 euro nõudelt nõutud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud

määras. Maakohus pidas hageja põhinõuet 1791,11 eurot sissenõutavaks alates hageja

väidetud kuupäevast 07.09.2023. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Arvestades, et

ringkonnakohtu menetluse esemeks olevat 1600 eurot nõuti samaaegselt rahuldatud ja

vaidlustamata 1791,11 euro nõudega, saab ka 1600 euro nõuet pidada sissenõutavaks

muutunuks 07.09.2023.

35.3. Hageja on taotlenud mõista 1600 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud

määras. 07.09.2023–11.09.2023 eest on hageja taotlenud viivist 12% (kõnealusel ajal

kehtinud seadusjärgse viivise määr), s.o 2,63 eurot ning alates 12.09.2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ning seejärel samal alusel edasiulatuvat viivist kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõude kohta eraldi vastuväiteid ei esitanud.

35.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab põhivõlalt

1600 eurot perioodi eest 07.09.2023 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni 23.04.2025

viivisekalkulaatori alusel kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS §

113 lg 1 teise lause alusel 314,24 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub põhivõlgnevuselt 1600

eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele alates 24.04.2025

kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa (1600 eurot) (VÕS § 113 lg 5).

2-23-12908

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi ka maakohtu

poolt rahuldamata jäetud osas, tuleb muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning

jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

37. Ringkonnakohtus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, mistõttu jäävad ka

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Samuti jäävad

kostja kanda Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud, kuna Riigikohus rahuldas hageja

määruskaebuse, saatis asja tagasi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks,

ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ning rahuldas selle (TsMS § 171 lg 1,

§ 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt