3-24-2205/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprillil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2205

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada otsuse avaldamise korral Xi nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. mail 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa võttis 3. märtsi 2024. a otsusega nr TA24-0103269 Xi töötuna

arvele. 26. juuni 2024. a otsusega nr TA24-0099018 lõpetas töötukassa kaebaja

töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 18. maist 2024.

2. Kaebaja esitas 27. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti

Töötukassa vastu kahju hüvitamiseks.

3-24-2205

2.1.

Kaebaja selgitas, et on palunud töötukassalt nõustamist telefoni või veebi teel.

Töötukassa on keeldunud. Kui kaebaja on käinud koha peal töötukassa esindustes, ei

ole tehtud ühtegi toimingut, mida ei saaks teha telefoni teel.

2.2.

Kaebaja palub mõista välja hüvitise 500 eurot tema ebaseadusliku töötuna

arveloleku lõpetamise eest ja 500 eurot selle eest, et kaebajal ei olnud ravikindlustust

30 päeva jooksul pärast töötuna arveloleku lõppemist. Kaebaja soovis pöörduda

terviseprobleemide tõttu arsti poole ja erakorralise meditsiini osakonda. Ta ei saanud

seda teha, sest tal ei olnud võimalik selle eest tasuda.

2.3.

Töötukassa kiusab ja alavääristab kaebajat, kui käsib tal ilma mõjuva põhjuseta

koha peale tulla. Kaebaja palub kohtul selgitada, mitu protsenti töötuna registreeritud

inimestest käib nõustamistel koha peal ja mis tingimustel.

2.4.

4. septembril 2024 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles selgitas, et

töötukassa on teda pidevalt töötuna arvele ja siis jälle arvelt maha võtnud ilma

igasuguse põhjuseta. Viimati toimus see samamoodi. Kaebajal on õigus valida, kas

minna töötukassa kontorisse koha peale või suhelda konsultandiga telefoni teel.

Kaebaja on mitmel korral avaldanud soovi suhelda telefoni teel. Kaebajal on

terviseprobleemid (oli kopsutrombioos). Kaebaja käis paaril korral kohapeal. Küsiti

kaks küsimust ja oligi kõik.

2.5.

Töötukassa on juba kaks aastat tagasi piiranud täielikult kaebaja ligipääsu e-

töötukassa keskkonnale. Selles keskkonnas saaks kaebaja vaadata tööpakkumisi ja

kandideerida töökohale, samuti esitada avaldusi ja taotlusi. Töötukassa on kaebaja

meilile saatnud ainult paar pakkumist. Töötukassa piirab sellega kaebaja õigust

osaleda tööturul.

2.6.

Kaebajal ei olnud 2024. a juulikuus ravikindlustust. Nüüd on kaebaja

kindlustus taas kehtinud ja ta on saanud mõne arsti juures käia. Kaebaja pidi piinlema

valude käes, kuna tal ei olnud töötukassa tegevuse tõttu ravikindlustust.

3. Vastustaja esitas 19. septembril 2024 vastuse, milles palus kaebuse

rahuldamata jätta.

3.1.

Vastustaja ei mõista, millist otsust kaebaja vaidlustada soovib. Töötukassa

võttis kaebaja töötuna arvele 2. juuli 2024. a otsusega. See otsus kaebaja õigusi ei riku.

Vastustaja eeldab, et kaebaja soovib vaidlustada töötukassa 6. septembri 2024. a

otsust, millega lõpetati tema töötuna arvelolek.

3.2.

Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 9 lg p 2 kohaselt on töötul kohustus

osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise viisi otsustab

töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Järgmise nõustamise aeg ja

viis märgitakse tegevuskavas (TöMS § 7 lg 3).

3.3.

Kaebaja käis töötukassas isiklikult kohal 5. augustil 2024. Talle tehti teatavaks

tegevuskava ning järgmise pöördumise aeg ja viis. Kaebaja pidi uuesti vastuvõtule

tulema 7. augustil 2024 kell 15.30. Kaebaja nõustamisele ei tulnud. Juhtumikorraldaja

helistas talle, et selgitada välja tulemata jätmise põhjus ja leppida kokku edasised

tegevused. Kaebaja kõnele ei vastanud. Juhtumikorraldaja saatis kaebajale 7. augustil

2024 e-kirja, milles määras uue nõustamise aja 9. augustil 2024 kell 10.00. Ka seekord

ei tulnud kaebaja kohale ega teatanud tulemata jätmise põhjust. Kaebaja ei ole vastuse

esitamise ajaks juhtumikorraldajaga ühendust võtnud. Kuna kaebaja viimasest

2(7)

3-24-2205

nõustamisel osalemisest (5. augustil 2024) oli möödas üle 30 päeva, tuli tema töötuna

arvelolek lõpetada alates 4. septembrist 2024.

3.4.

Kaebaja oli alates 5. augustist 2024 teadlik nõustamiskohtumise ajast ja viisist.

Kaebaja on olnud pidevalt seisukohal, et töötukassas koha peal käimine on mõttetu.

Seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks jätta kohale tulemata (vt ka Tallinna

Halduskohtu 17. mai 2023. a otsus asjas nr 3-22-2435). Kaebaja kasutab oma e-

kirjades vastustajale ebatsensuurseid väljendeid ja solvanguid.

3.5.

Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed. Töötukassal pole

kaalutlusõigust, et otsustada, kas lõpetada inimese töötuna arveolek või mitte.

Töötukassa ei lõpeta inimese töötuna arvelolekut üksnes juhul, kui nõustamisel

osalemata jätmiseks on mõjuv põhjus. Seda peab inimene töötukassale tõendama.

Töötukassal on õigus hinnata, kas esitatud põhjus lugeda mõjuvaks või mitte.

3.6.

Vastustaja on teinud kaebajaga koostööd. Vastustaja on üritanud välja selgitada

kaebaja nõustamiselt puudumise põhjuseid. Vastustaja on korra juba kaebajale vastu

tulnud ja pikendanud kohale tuleku tähtaega.

3.7.

Nõustamise viisi üle otsustades arvestab töötukassa inimese soovi ja võimalust

tööd leida. Kaebaja puhul oli põhjendatud nõuda koha peale tulekut. Kaebaja on olnud

töötu juba pikemat aega. Kaebaja viimane pikem töösuhe lõppes tema CV järgi 2010.

a-l. Kaebaja ei osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates

tegevustes. Eeldada võib, et kaebajal on töö leidmisel raskusi ning suurem vajadus

nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida

teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid

täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja ootusi, valmisolekut ja

tegelikku võimalust tööle asuda.

3.8.

Töötuna arvel oleval inimesel on ravikindlustus. See kehtib ka kuni kuu aega

pärast arveloleku lõppu. Kaebaja ravikindlustus lõppes 4. oktoobril 2024. Kaebajal ei

saanud seega kahju tekkida.

3.9.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1)

ei ole alust. Kuigi vastustaja tegevus võis põhjustada kaebajale teatavaid ebamugavusi

ja muret, ei ületa see lävendit, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks või

muuks RVastS § 9 lg-s 1 alla kuuluvaks teoks.

3.10.

Kaebaja kahjunõue on tõendamata. Kuna mittevaralist kahju pole tekkinud,

pole vaja hinnata muid nõude eeldusi.

4. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2025 avalduse, millele lisas Tervisekassa

kinnituse selle kohta, et tal ei olnud 2024. a juulikuus tervisekindlustust. Tervisekassa

19. veebruari 2025. a selgituse järgi oli kaebaja kindlustatud järgmistel ajavahemikel:

2. aprillist 2023 kuni 18. veebruarini 2024; 21. aprillist 2024 kuni 26. juunini 2024; 1.

augustist 2024 kuni 4. oktoobrini 2024 ja alates 3. jaanuarist 2025.

5. Vastustaja esitas 18. märtsil 2025 seisukoha, milles selgitas järgmist.

5.1.

Üldjuhul säilib ravikindlustus kogu töötuna arveloleku aja. Ravikindlustus ei

teki aga alati töötuna arvelevõtmisest. Kaebaja esitas avalduse töötuna arvele

võtmiseks 2. juulil 2024. Töötukassa võttis ta arvele samal päeval tehtud otsusega.

Sotsiaalmaksuseadusest (SMS) tulenevalt tekkis kaebajal seejärel ravikindlustus 1.

augustist 2024.

3(7)

3-24-2205

5.2.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab töötukassa

sotsiaalmaksu inimeste eest, kes on töötuna arvele võetud. Sotsiaalmaksu makstakse

alates 31. päevast inimese töötuna arvele võtmisest arvates (SMS § 6 lg 31).

Ravikindlustuse tekkimise eelduseks on sotsiaalmaksu maksmine. Töötuna

registreeritud inimesed on seega ravikindlustatud alates 31. arvel oleku päevast.

Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja ning kehtib veel kuu aega pärast

töötuna arveloleku lõppu (ravikindlustuse seaduse § 7 lg 2).

5.3.

Kaebaja võeti töötuna arvele 2. juulil 2024. Tema töötuna arvelolek lõpetati 4.

septembril 2024. Seega kehtis kaebaja ravikindlustus 1. augustist 2024 kuni 4.

oktoobrini 2024. Vastustaja ei saa muuta ravikindlustuse perioode. Vastustaja on

taganud kaebajale ravikindlustuse olemasolu, lähtudes õigusaktides sätestatust.

5.4.

Vastustajale esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks 2024. a juulis

olnud broneeritud mõni arstivisiit, mis oleks ravikindlustuse puudumise tõttu ära

jäänud. Kaebaja esitatud väljavõtetest arstile pöördumiste kohta nähtub, et valu

alakõhus hakkas kaebajal 1. augustil 2024. Samal päeval pöördus ta eriarsti

vastuvõtule. Lõplikus kliinilises diagnoosis on märgitud, et valu algas 1. augustil 2024.

Kaebajal oli siis ravikindlustus.

5.5.

Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et ta ei saanud

pöörduda arstile ning kaebaja pidi kannatama valu. Samas ei kinnita kaebaja

terviseandmed, et tal esineks mõni tõsisem terviseprobleem, mis vajanuks ravi. 28.

augustil 2024 tehtud UH-uuring ei kinnita selliseid objektiivseid kaebusi, mis võiks

põhjustada valusid. Kaebajale on raviks määratud üksnes ravim Zopitin 7,5 mg, mida

teadaolevalt kasutatakse unehäirete raviks. Seega pole tõendatud, et kaebajal esinesid

juulis 2024 tugevad kannatused valu tõttu alakõhus.

5.6.

Pigem tekitas töötukassaga asjaajamine ja nõue käia töötukassas koha peal

kaebajale stressi ja ebameeldivust. Riigikohtu praktikas on leitud, et sedalaadi

ebameeldivused nagu stress, nördimus ja ebakindlus ei ole käsitatavad mittevaralise

kahjuna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad inimesele põhjustatud tagajärjed

olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.

septembri 2022 otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Ravikindlustuse kaotamist ei saa

pidada inimväärikuse alandamiseks või tervise kahjustamiseks. Tegemist on töötuna

arvelolekuga kaasneva õigusliku tagajärjega.

6. Kohus uuendas 24. märtsi 2025. a määrusega asja arutamise. Pärast

kohtuotsuse aja määramist esitatud avalduste järgi ei ole kaebuse lahendamiseks

oluline see, mis põhjustel lõpetati kaebaja töötuna arvelolek 6. septembril 2024.

Oluline on hoopis see, miks lõppes kaebaja ravikindlustus 26. juunil 2024.

Eeldatavasti lõpetati kaebaja töötuna arvelolek umbes kuu aega varem. Kaebuse

lahendamiseks on kohtul seega vaja selgitada, mis alusel see toimus ja kas töötukassa

vastav otsus oli põhjendatud. Selleks vajalikke dokumente ja selgitusi pole töötukassa

aga esitanud.

7. Töötukassa esitas 8. aprillil 2025 seisukoha.

7.1.

Kaebaja võeti töötuna arvele töötukassa 3. märtsi 2023. a otsusega. 25. märtsil

2024 koostatud tegevuskava järgi määrati kaebajale järgmiseks nõustamise ajaks 18.

aprill 2024 kell 14.15. Tegevuskava ja järgmise nõustamiskohtumise aeg saadeti

kaebajale e-kirjaga 25. märtsil 2024. Kaebaja nõustamisele ei tulnud. Nõustaja helistas

seepeale kaebajale. Kaebaja ütles, et unustas teada anda, et ta ei plaaninudki kohale

4(7)

3-24-2205

tulla. Kaebajat nõustati telefoni teel. Talle selgitati, et tal on kohustus osaleda

nõustamisel kindlaks määratud viisil.

7.2.

18. aprilli 2024. a tegevuskavas määrati kaebajale järgmise

nõustamiskohtumise ajaks 13. mai 2024 kell 12.30. Nõustamine pidi toimuma

töötukassas koha peal. Tegevuskava koos infoga kohtumise kohta saadeti kaebajale e-

kirjaga 19. aprillil 2024. Kaebaja nõustamisele ei ilmunud. Nõustaja helistas kaebajale,

kuid kaebaja ei vastanud telefonile. Nõustaja saatis kaebajale samal päeval e-kirja,

millele kaebaja samuti ei vastanud. 20. mail 2024 helistas nõustaja uuesti kaebajale.

Kaebaja andis teada, et ei saanud kokkulepitud ajal kohale tulla haigestumise tõttu ja

palus uut aega.

7.3.

Uueks ajaks määrati 28. mai 2024 kell 17.00. Kaebaja kohale ei tulnud.

Nõustaja helistas kaebajale, kuid kaebaja ei vastanud. Nõustaja saatis kaebajale 29.

mail e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud.

7.4.

Kuna kaebaja ei osalenud nõustamisel töötukassas vähemalt üks kord 30 päeva

jooksul ilma mõjuva põhjuseta, lõpetati tema töötuna arvelolek 25. juuni 2024. a

otsusega tagasiulatuvalt alates 18. maist 2024 (TöMS § 12 lg 1 p 1). Vaatamata sellele

tasus vastustaja kaebaja eest sotsiaalmaksu kuni 25. juunini 2024. Kaebaja

ravikindlustus lõppes 26. juunil 2024.

7.5.

Kaebaja ei ole ära näidanud objektiivseid asjaolusid, mis õigustaks määratud

ajal ja viisil nõustamisel osalemata jätmist. Kaebaja on olnud teadlik

nõustamiskohtumise ajast ja viisist. 25. juuni 2024. a otsuse põhjendustest nähtub, et

vastustaja on kaebajaga koostööd teinud ja tulnud korduvalt kaebajale vastu. Kaebaja

ei ole seevastu kuigi koostööaldis, ei käitu viisakalt ega suhtu vastustajasse austusega.

7.6.

Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine tagasiulatuvalt 18. maist 2024 oli

õiguspärane. Seega oli õiguspärane ka ravikindlustuse lõppemine juunis 2024.

Vastutaja pole oma tegevusega kaebajale juulis 2024 ega ka muul ajal kahju tekitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Töötukassa on õigesti selgitanud, et ravikindlustuse lõppemine on töötuna

arveoleku lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega tuleb kontrollida, kas töötukassa 25.

juuni 2024. a otsus lõpetada kaebaja töötuna arveolek (digitoimiku leht (dtl) 103) oli

põhjendatud.

9. TöMS § 9 lg 1 p 2 järgi on töötul kohustus osaleda nõustamisel temaga

kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise aeg ja viis

märgitakse tegevuskavasse (TöMS § 7 lg 3 viimane lause). Nõustamine võib toimuda

töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil.

10. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd

leida (TöMS § 9 lg 2). Nimetatud sättest tulenevalt ei saa inimene ise valida, millisel

viisil ta nõustamisel osaleb. Samuti ei tulene sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles

tuleb saavutada kokkulepe. Sätte sõnastusest tuleneb, et nõustamisviisi otsustab

töötukassa. Töötukassal tuleb välja selgitada inimese soovid ja eelistused, kuid

mõjuvate põhjuste esinemisel võib nendest kõrvale kalduda.

11. Kohus nõustub vastustajaga, et nõue ilmuda nõustamisele töötukassa esindusse

koha peale oli põhjendatud, vaatamata kaebaja vastupidisele soovile. Kaebaja on olnud

töötu pikema aja vältel ega osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist

5(7)

3-24-2205

soodustavates meetmetes (vt ka Tallinna Halduskohtu 17. mai 2023. a otsus kohtuasjas

nr 3-22-2435, p 22). Seega kuulub kaebaja riskirühma, kelle puhul võib eeldada

töölerakendumise takistusi ning suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise

järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist,

küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see

paremini hinnata inimese ootusi ning valmisolekut ja võimalust tööle asuda. Seega oli

nõustamisviisi valik põhjendatud.

12. TöMS § 12 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse inimese töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui ta vähemalt kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja

arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Töötukassa lõpetas

kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 18. maist 2024. Kohus nõustub

sellega, et alus lõpetada kaebaja töötuna arvelolek esines juba sellest ajast. Kaebaja ei

ilmunud 25. märtsi 2024. a tegevuskavas (dtl 105) määratud 18. aprilli 2024. a

nõustamiskohtumisele. Ka ei ilmunud kaebaja järgmisele talle määratud

nõustamiskohtumisele 13. mail 2024, väites töötukassale tagantjärgi, et oli haige.

Väidet kinnitavaid dokumente ta töötukassale ei esitanud (vt 20. mail 2024 koostatud

tegevuskava, dtl 107). Töötukassa määras kaebajale uue nõustamiskohtumise 28.

maiks 2024, kuhu kaebaja samuti ei ilmunud.

13. Pärast 18. maid 2024 ilmnenud asjaolud kinnitasid, et kaebajal polnud juba

aprillis 2024 põhjust kohtumisele mitte ilmuda. Kaebaja pole käitunud heauskselt ega

täitnud oma kohustusi. Kaebaja ei ilmunud nõustamistele põhjusel, et ei pidanud

töötukassasse koha peale tulekut vajalikuks. Nagu märgitud, pole kaebajal õigust selle

üle otsustada. Seda on kohus kaebajale selgitanud ka 17. mai 2023. a otsuses

kohtuasjas nr 3-22-2435 (p 21). Praeguse juhtumi asjaoludel tuleb töötukassa otsust

lõpetada kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt pidada põhjendatuks (vt ka

haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 koosmõjus lg 2 p-ga 3). Otsuse mõju kaebajale

leevendas see, et kaebaja ravikindlustus säilis vaatamata tagasiulatuva mõjuga otsuse

tegemisele kuni otsuse tegemise kuupäevani. 2. juuli 2024. a otsusega (dtl 69) võttis

töötukassa kaebaja taas töötuna arvele. Kaebaja ravikindlustus taastus 1. augustist

2024.

14. RVastS § 7 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Oluline on

ka see, kas kahju olnuks võimalik vältida RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna töötukassa otsus oli õiguspärane, ei rikkunud

see kaebaja õigusi. Isegi kui otsus oleks õigusvastane, tuleks kahju hüvitamise nõue

jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasutanud võimalust esitada nõue töötukassa

25. juuni 2024. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks (RVastS § 3).

Otsuses on kaebajale selle vaidlustamise korda selgitatud.

15. Eeltoodu põhjal pole kaebuse lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebajale on

tema väidetud kahju tekkinud. Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, kuna vastustaja

tegevus oli õiguspärane ja kaebaja jättis kasutamata esmase õiguskaitsevahendi

töötukassa otsuse vaidlustamise näol.

16. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Menetlusosaliste

võimalikud kulud jäävad seetõttu nende endi kanda.

17. Kuna otsus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele, tuleb kaebaja nimi otsuse

avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

6(7)

3-24-2205

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)