2-24-144300/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144300

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3924,17 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja M. T.

Kostja: N. M. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi N. M. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt N. M. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood

11542046) kasuks Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, esialgne

krediidiandja) ja kostja N. M. vahel 11.05.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev

põhivõlg 1370,03 eurot.

3. Jätta menetluskulud 35% ulatuses N. M. ja 65% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 475 eurot ja

mõista kostjalt N. M. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks välja 35% hageja menetluskuludest ehk 166,25 eurot. Kostja N. M.l rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3618,12 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 31.01.2025

määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20.02.2025 Harju Maakohtule hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 20.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Multitude Bank p.l.c (endine

Ferratum Bank plc, esialgne krediidiandja) ja kostja N. M. vahel 11.05.2023 sõlmitud

krediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust 2999,87 eurot, intresse 377,69 eurot,

sissenõutavaks muutunud viiviseid 516,61 eurot ning võla sissenõudekulu 35 eurot.

4. Kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, esialgne krediidiandja) sõlmisid

11.05.2023 krediidilepingu krediidilimiidiga 3000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 45,93%

aastas: krediidilimiit 3000 eurot, intressimäär 38,40% aastas, viivisemäär 38,40% aastas.

5. Kostja sai perioodil 11.05.2023 kuni 12.06.2024 krediiti kokku 3736 eurot.

6. Lepingu põhitingimustest tulenevalt kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja

poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast

algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt

näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu

alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5%

laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot,

sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega

on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate

tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine:

a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid,

teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

7. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1743,27 eurot, millest põhiosa

katteks arvestati 736,13 eurot, intressi katteks 994,54 eurot ja kulude katteks 12,60 eurot.

8. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu

lõpetamisest. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 11.06.2024 (140,78

eurot), 11.07.2024 (159,80 eurot), 11.08.2024 (164,70 eurot) ning 11.09.2024 (169,85 eurot)

maksega. Esialgne võlausaldaja luges 09.09.2024 seisuga lepingu ülesöelduks. Kostjale

edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval ning lepingu lõppemisel muutub

kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei

tasunud lõppeski leping 09.09.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva

võlgnevuse.

9. Hageja teavitas 02.11.2024 kostjat, et Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc,

esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure

OÜ).

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

10.1.

põhivõlg 2999,87 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 3736 eurot ning kostja

tegi tagasimakseid põhiosa katteks 736,13 eurot;

10.2.

intressid 377,69 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 2999,87 eurot intressimääraga

38,40% aastas perioodi 13.05.2024 kuni 09.09.2024 eest;

10.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 516,61 eurot (põhivõlgnevuselt 2999,87 eurot

alates 10.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 20.02.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 38,40% aastas;

10.4.

võla sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 04.11.2024 kiri 25 eurot; 11.12.2024 kiri 5 eurot.

11. Hageja 11.03.2025 seisukoha kohaselt on 11.05.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 689

eurot ja kulutused 0 eurot, ülalpeetavad puuduvad, laenu eesmärk kodu parendamine),

rahvastikuregistris, maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) ning

kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Lisaks kostja kinnitas, et ta kasutab laenu tavapärase

tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Laenuandja jõudis

eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Samuti on krediidiandja

selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka

kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on

allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle

arusaadavad.

12. Hageja esitas 11.03.2025 (täiendatud 19.03.2025) ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab,

et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd krediidilepingu

puhul on tegemist krediidikontoga, millel puudub maksegraafik, võttis hageja ümberarvutuse

aluseks krediidi kulukuse määra arvestuse. Viimane krediit summas 190 eurot võeti

kasutusele

12.

06.2024, mistõttu algas tagasimaksmise periood 27.06.2024 ning krediidi tagastamise

tähtaeg oleks 2025. aasta mai. Kostja tegi viimase tagasimakse 12.05.2024. Peale viimast

krediidisumma väljamakset (12.06.2024) ei ole kostja tagasimakseid teostanud. Seega enne

lepingu ülesütlemist, s.o 09.09.2024, oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, s.o 27.06.2024, 28.07.2024 ja 28.08.2024 osamaksega, mistõttu eeldused lepingu

ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on

muutunud sissenõutavaks. Kostja sai krediiti kokku 3736 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi

tagasimakseid kogusummas 1743,27 eurot ning arvestades kõik tagasimaksed krediidisumma

katteks, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1992,73 eurot (3736-1743,27),

sissenõutavaks muutunud viivised 122,85 eurot, s.o seadusjärgses määras arvestatuna perioodi

10.09.2024 kuni 19.03.2025 eest ning võla sissenõudekulud 35 eurot.

13. Kostjale N. M. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

27.03.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Hageja 19.03.2025 esitatud

ümberarvutus on kostjale avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kätte toimetatud 04.04.2025,

kuid kostja kohtule tähtaegselt (s.o 14.04.2025) oma seisukohta ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse osas. Kohus

põhjendab otsust järgmiselt.

15.Kohus tuvastab, et kostja N. M. ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc, esialgne

krediidiandja) sõlmisid 11.05.2023 krediidilepingu krediidilimiidiga 3000 eurot (dtl 45 jj) ja

kostja sai perioodil 11.05.2023 kuni 12.06.2024 krediiti kokku 3736 eurot (dtl 58-64) ning tegi

tagasimakseid kokku 1743,27 eurot (dtl 65). Kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud leping

on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc,

esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ)

(dtl 70).

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses, avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.

20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Hagiavalduse kohaselt on 11.05.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 689 eurot

ja kulutused 0 eurot, ülalpeetavad puuduvad, laenu eesmärk kodu parendamine),

rahvastikuregistris, maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) ning kontoväljavõttes

avaldatud andmetest. Lisaks kostja kinnitas, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil,

mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale

lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale

(leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud

lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.

23. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 96-114) nähtub, et kostja keskmiseks

kuusissetulekuks oli ca 600 eurot, millest 418 eurot keskmine töötasu ja 216 eurot

töövõimetushüvitis. Lisaks on toimunud kostja kontole laekumised ja kontolt väljamaksed, kuid

seejuures pole kostja kontoväljavõtte põhjal aru saada, kellele ja millisel alusel on kostja

väljamakseid teinud või kontole laekumised toimunud, kuivõrd maksete puhul puudub selgitus.

Seega kostja pangakonto väljavõtte analüüsi põhjal ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust,

et kostja on krediidivõimeline ja suuteline täitma laenulepingust tulenevat kohustust tasuda

igakuised laenuosamakseid suuruses ca 170 eurot.

24. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

25. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 23-25), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

28. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2999,87 eurot, kuivõrd kostja sai

krediiti kokku 3736 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal

736,13 eurot.

29. Hageja ümberarvutuse (dtl 90-91, dtl 125-126) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue

kostja vastu 1992,73 eurot (3736-1743,27).

30. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3736 eurot (dtl 58-64) ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 1743,27 euro (dtl 65) ulatuses.

31. Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on

krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.

32.Hageja selgitab (dtl 90-91, dtl 125-126), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega,

millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks

võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta

tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

33. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja tegi viimase

tagasimakse 12.05.2024. Kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 12.06.2024 summas 119

eurot. Seega juhul, kui tagasimakse periood oleks alanud 2024. aasta juunis (27.06.2024)

igakuiste võrdsete osamaksetega 311,33 eurot (3736/12=311,33 eurot), oleks viimane tähtaeg

krediidi tagastamiseks sel juhul 12 kuud hiljem, st 2025. aasta mai. Kostja ei ole peale viimast

krediidi väljamakset (12.06.2024) tagasimakseid teinud. Vastavalt eeltoodule ja hageja

19.03.2025 ümberarvestuse toodud asjaolusid polnud kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga ja enne lepingu ülesütlemist (s.o 09.09.2024) võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse osamaksega, kuivõrd ümberarvutuse korral on kostjal tasutud täielikult 2024. aasta

juuni osamakse 311,33 eurot, juuli osamakse 311,33 eurot, augusti osamakse 311,33 eurot,

septembri osamakse 311,33 eurot, oktoobri osamakse 311,33 eurot ja osaliselt novembri

osamakse 186,62 euro ulatuses – kokku 1743,27 eurot. Hageja poolt 19.03.2025 esitatud

ümberarvutuse (dtl 125-126) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise

seisuga, s.o 09.09.2024, ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid

kostjal oli ettemaks kuni 2024. aasta novembri osamakseni (sh novembri osamaksest makstud

186,62 eurot).

34. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 09.09.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 09.09.2024 üles öelda ning leping

kehtib.

35. Kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 22.04.2025) on kostjal võlgnevuses 2024. aasta

novembri osamakse 124,71 eurot ja detsembri osamakse 311,33 eurot ning 2025. aasta jaanuari

osamakse 311,33 eurot, veebruari osamakse 311,33 eurot ja märtsi osamakse 311,33 eurot –

kokku 1370,03 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud 1370,03 euro ulatuses.

Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ja jätab põhinõude 1629,84 euro (2999,87-1370,03)

ulatuses rahuldamata.

36. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 377,69 eurot, s.o

põhivõlgnevuselt 2999,87 eurot intressimääraga 38,40% aastas perioodi 13.05.2024 kuni

09.09.2024 eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see

on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja

4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt

kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside

ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei

saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). Lisaks on kohus tuvastanud, et

lepingu ülesütlemine on toimetu. Seega kohus jätab intressinõude rahuldamata.

37. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud

viivised 516,61 eurot põhivõlgnevuselt 2999,87 eurot alates 10.09.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 20.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras

38,40% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 20.02.2025. Kuivõrd

kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja

11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja

nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.

38.Hageja 19.03.2025 ümberarvutuse (dtl 126) kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja

ümberarvutatud põhinõudelt 1992,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivised 122,85 eurot, s.o

seadusjärgses määras arvestatuna perioodi 10.09.2024 kuni 19.03.2025 eest.

39. Hageja on ümberarvutuses esitanud seadusjärgses määras viivisenõude perioodi

10.09.2024 kuni 19.03.2025 eest. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu.

Hageja ei ole esitanud viivisearvestust vastavalt tagasimaksete uuesti määramisele, arvestades

osamaksete sissenõutavaks muutumist. Seega pole viivisenõue selge ja kohus jätab viivisenõude

rahuldamata.

40. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 04.11.2024 kiri 25 eurot; 11.12.2024

kiri 5 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole

kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei

ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

42. Hageja nõuete kogusummaks oli 3929,17 eurot (2999,87+377,69+516,61+35). Kohus

rahuldas hageja nõude 1370,03 euro ehk ca 35% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud

35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda.

43. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 455 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

44. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 455 eurot. 45. Hageja palub

mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144

punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele

9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi

rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava

paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja

20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

46. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 475 eurot (455+20).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 35% hageja

menetluskuludest ehk 166,25 eurot.

47. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

48. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

50. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik