2-21-6971/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6971

Tsiviilasi

L.J kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja

võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik L.J (isikukood XXX; elukoht XXX,

XXX; e-post XXX )

Võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806;

e-post XXX )

2. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX)

3. Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5. Multitude Bank p.l.c (rg-kood C-56251; e-post

Kohtuistung

Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Vabastada L.J (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded L.J vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

3. Vabastada L.J usaldusisiku kohustustest L.J kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade L.J kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 12.05.2021 määrusega välja L.J pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 29.03.2022 määrusega lõpetati L.J

pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 14.04.2022. Määruse kohaselt pidi usaldusisik

esitama aruandeid kaks korda aastas 10.aprillil ja 10.oktoobril ning tegema

võlausaldajatele väljamakseid iga aasta 20.märtsil. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli L.J tunnustatud nõuete summa, mille

ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, kokku 23 880,20 eurot (sh II järgu nõuded 21

780,38 eurot ja III järgu nõuded 2099,82 eurot).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 09.10.2022, 23.03.2023, 12.10.2023,

03.04.2024, 16.10.2024 ja 06.04.2025.

3. Võlgnik on terve menetluse kestel töötanud XXX. Võlgniku sissetulekuks on olnud

töötasu, ajutine haigushüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnik on võlausaldajate teostanud

väljamakseid summas 21 153,05 eurot.

4. 07.04.2025 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik tasunud 97,12% II järgu

tunnustatud nõuetest, s.o 21 153,05 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

6. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne

viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik

kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ning

võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust.

9. Kohus on L.J taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. L.J ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud XXX. 2023.a

veebruaris lõpetas XXX ja asus tööle õena. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt. Aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted ja väljamakseid tõendavad dokumendid. Kohtu päringutele ning

küsimustele on võlgnik vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, ajutine haigushüvitis ja tulumaksutagastus.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlausaldajatele tehtud väljamaksed kolmel

korral kokku summas 21 153,05 eurot, mis moodustab 97,12% pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude

rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu

Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr XXX). Samuti on kohtud pidanud

võlgniku poolt võlausaldajate nõuete rahuldamist 30% ja 41% ulatuses PankrS § 175

lg 11 tähenduses arvestatavas ulatuses nõude täitmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu

22.11.2018 määrus tsiviilasjas nr XXX; 07.09.2016 määrus tsiviilasjas nr XXX).

Kohtud on varasemalt ka leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise

ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu

30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr XXX). Seega saab asjaolude kogumis 97,12%

ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11

mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele ettenähtud osa – 75%

sissetulekust, mis ületas mittearestitavat määra. Võlgnik on pingutanud ning

näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid, tasudes kolme aasta jooksul

valdava osa II järgu nõuetest.

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

14. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada

nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14;

Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku

käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate

huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli

2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest

vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.

15. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh

loovutuskohustust. Võlgnik on olnud hõivatud tööga ning teinud endast kõik oleneva, et

rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Peale õpingute lõpetamist on

võlgniku sissetulekud suurenenud, võimaldades tasuda valdava osa nõuetest. Arvestades

täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine

käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.

16. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.J pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab L.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.J vabastada

usaldusisiku kohustustest L.J kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik