2-25-4391/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4391

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus

isiku

paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 21.03.2025. a määrus

Harju Maakohtu 23.03.2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja sihtasutus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik O.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.03.2025. a määrus muutmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 23.03.2025. a määrus muutmata.

3. Jätta O.Y määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

2-25-4391

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 21.03.2025 Harju

Maakohtule avalduse O.Y (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.

1.1.

Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 20.03.2025 psühhiaatriakliinikus, kus

talle kohaldati alates kella 22.10-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele

lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul 2022. a pahaloomuline

kasvaja lümfoom, mille ravist puudutatud isik on arstide selgituse kohaselt keeldunud. Haigus

on kaugele arenenud ning põhjustanud mitmeid tõsiseid tüsistusi, mis on vajanud arstlikku

sekkumist. Puudutatud isik viibis viimati erakorraliselt ravil PERHi erakorralise meditsiini

osakonnas 20.02.2025. Vahetult enne ravile saabumist oli puudutatud isik mitu ööd

magamata, rääkis segaselt ning tegi politseile väljakutse. Politsei kutsus puudutatud isikule

kiirabi, kes toimetas puudutatud isiku PERHi erakorralise vastuvõtu osakonda. Puudutatud

isik sai sümptomaatilist ravi ning tema äge segasusseisund taandus. Alates 23.02.2025

keeldus puudutatud isik edasisest ravist ning uuringutest haiglas, nõudis koju lubamist ja

palus ravile naasmiseks järelemõtlemisaega. Puudutatud isikule selgitati tema rasket

haigusseisundit ja ravivajadust, samuti selgitati olukorda pereliikmetele. Haigla personalile jäi

kahtlus, et puudutatud isik ei mõista oma tervislikku seisundit adekvaatselt, mistõttu ta

suunati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi vajalikkuse hindamiseks. 25.02.2025

viidi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puututatud isik eitas psüühilisi kaebusi,

kuid kurtis nõrkust, peavalu ja iiveldust. Puudutatud isik oli ärev, liikus rahutult ruumis ringi

ning avaldas vastuolulisi mõtteid oma haiguse ja keemiaravi vajalikkuse kohta. Puudutatud

isik andis teada, et soovib koju minna ning ei suutnud ravist keeldumist põhjendada.

Arvestades anamneesi ja esmast ülevaatust ning sellest lähtuvat ohtlikkust, otsustati jätta

patsient haiglasse jälgimisele. Osakonda paigutamisel keeldus puudutatud isik protestlikult

haiglariietesse riietumisest, eiras selgitusi haiglakorrast, suukaudu ravimit ei võtnud, mistõttu

süstiti rahustav ravim lihasesse. Ravi toimel vastupanu taandus ja puudutatud isik magas

hommikuni. Järgneval päeval oli puudutatud isik oluliselt rahulikum, orienteeritum,

koostöövalmis. Puudutatud isik selgitas ravist keeldumist väitega, et arstid on ka varem oma

raviotsustes vigu teinud, ta on paranenud muudest haigustest ravita jms. Selget luulu tookord

ei objektiviseeritud. Esiplaanil oli emotsionaalne labiilsus sõltuvalt situatsioonist sh raske

haigusega seoses. Puudutatud isikut motiveeriti ravi vastu võtma, arutati koos lähedastega,

selgitati veelkord olukorda ja haiguse prognoosi, kuid patsient ei nõustunud raviga. Siiski

lubas ta tulla ambulatoorselt nii psühhiaatri kui keemiaravi arsti vastuvõtule. Kuna tahtest

olenematu ravi jätkamise kriteeriumid ei olnud enam täidetud, lubati puudutatud isik

26.02.2025 koju.

1.2.

Enne seekordset haiglaravile toomist süvenesid puudutatud isiku probleemid

pereliikmete sõnul uuesti. Puudutatud isik ei maganud öösiti, tassis asju ringi, küttis kaminat,

nii et tuba oli suitsu täis, võttis uinutite üledoosi ning läks vett täis vanni lamama. Puudutatud

isik sõitis autoga ringi ohustades teisi liikelejaid. 19.03.2025 oli intsident poes, kus

puudutatud isik vaidles müüjaga. Turvamees pidas ta kinni ja kutsus politsei ja kiirabi, kelle

juuresolekul puudutatud isik käitus äärmiselt agressiivselt ja kohatult. Puudutatud isik

toimetati Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kuid sealt tuli ta sama

päeva õhtul koju tagasi. Kuna pere oli patsiendi kestva ebaadekvaatse käitumise pärast väga

mures, konsulteerisid nad psühhiaatriakliinikuga ja kutsusid 20.03.2025 kiirabi uuesti välja.

Kiirabibrigaadi juuresolekul tegi patsient mitmeid umbmääraseid ja ebaolulisi toimetusi, kuid

ei selgitanud varem toimunut. Puudutatud isik nõudis võimalust jääda veel paariks päevaks

2-25-4391

koju ning lubas pärast seda haiglasse minna. Politsei kaasabil toimetati puudutatud isik

erakorralise meditsiini osakonda, kust ta suunati pärast analüüside tegemist edasi

psühhiaatriakliinikusse. Psühhiaatriakliiniku valvearst ei saavutanud temaga adekvaatset

kontakti, patsient suhtus oma kehalisse tervisesse ükskõikselt, vältis küsimusi, vastas

vastuoluliselt, keerutades ning üritas oma käitumist õigustada, psüühikahäiret puudutatud isik

ei tunnistanud ning haiglaravi vajadust sisukohaselt ei suutnud mõista.

1.3.

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - orgaaniline sh sümptomaatiline

psühhootiline seisund (F06.8). Tal puudub haiguskriitika ning ta keeldub ravist. Haiglaravita

jäämisel võib ta olla oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega ohtlik nii iseendale kui

teistele.

1.4.

Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline haiguse taandumine pärast

4-päevast ravi sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas.

Seetõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi, sealhulgas psühhoosivastase rahustava toimega ravimite manustamist.

2. Maakohus ei kuulanud puudutatud isikut esialgse õiguskaitse kohaldamisel neljaks

päevaks ära. TsMS § 534 lg 4 kohaselt võib kohus puudutatud isiku või muud isikud ära

kuulata ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 21.03.2025 ning kajastas ärakuulamist

23.03.2025. a määruses. Ärakuulamisel oli puudutatud isik segadusseisundis. Alguses vastas

puudutatud isik kohtuniku küsimustele, kuid mingil hetkel hakkas rääkima asjassepuutumatut

juttu. Puudutatud isik ei tunnistanud ravivajadust, kuid kinnitas, et oli alles hiljuti samas

kohas ravil. Puudutatud isik selgitas, et ei tea, miks tema pereliige talle kiirabi kutsus.

Puudutatud isik rääkis, et tema mees on joodik, tuleb hilja õhtul purjus peaga töölt ning on

vägivaldne ning tema peab oma last üksi üleval. Puudutatud isik selgitas, et tal on oma firma

ning ta tahab koju minna ja tööd teha. Puudutatud isik kurtis, et on üleväsinud.

4. Ärakuulamisel selgitas raviarst, et puudutatud isiku seisund ei ole võrreldes haiglasse

toomise ajaga muutunud.

Harju Maakohtu 21.03.2025 a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

5. Maakohus rahuldas 21.03.2025 määrusega avaldaja taotluse ning määras, et

puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli ööpäeva alates 20.03.2025 kella 22.10-st kuni 24.03.2025

kella 22.10-ni või varasema ajani, kui raviasutus lõpetab ravi kinnisesse asutusse paigutamise

eelduste äralangemise tõttu. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte

vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei

nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

5.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse

(PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Ravita

jäämisel võib puudutatud isik seada ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite

arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käituda ning

sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada.

2-25-4391

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

6. Puudutatud isiku raviarsti pärast ärakuulamist esitatud teabe kohaselt ei olnud

puudutatud isiku seisund vahepealsel ajal paranenud, mistõttu on vajalik tahtest olenematu

ravi pikendamine 40 päevani.

7. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga

21.03.2025. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas ravi pikendamise taotlust.

Harju Maakohtu 23.03.2025. a esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus

8. Maakohus pikendas 23.03.2025. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi 40 päevani alates 20.03.2025 kuni 29.04.2025 või

mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud

isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid või kohaldada muid ravimeetodeid. Menetluskulud

jättis maakohus riigi kanda.

Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS §

534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab

puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei

ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus nii maakohtu 21.03.2025. a

määruse kui ka 23.03.2025. a määruse tühistada. Puudutatud isik selgitas määruskaebuses, et

tal ei ole rasket psüühikahäiret, mille tõttu ta peaks viibima haiglaravil. Haiglasse sattumine

oli arusaamatuse tagajärg ning võib olla tingitud puudutatud isiku ja tema mehe

omavahelistest suhetest. Haiglas viibimine kahjustab puudutatud isiku ettevõtet, kuna ta ei saa

töötada ning võib kaotada oma kliendid. Keegi teine tema ettevõttes ei tööta, mistõttu võib

tema pikemaajaline haiglas viibimine tuua kaasa ettevõtte pankrotistumise.

10. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku puhul on kõik tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused täidetud.

11. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste

tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

13. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6

alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel

2-25-4391

seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus

peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad

hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).

Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata

ulatuses.

14. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1)

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi määramise

otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite

arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel

hindama.

15. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused

täidetud, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on

psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt

põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse

taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske

psüühikahäire orgaaniline, sh sümptomaatiline psühhootiline seisund (F06.8), mis avaldus

puudutatud isikul segadusseisundina ning agressiivsusena. Enne haiglasse toomist käitus

puudutatud isik nii iseendale kui ka teistele ohtlikult, ei maganud öösiti, tassis asju ringi,

küttis kaminat, nii et tuba oli suitsu täis, võttis uinutite üledoosi ning läks vett täis vanni

lamama. Puudutatud isik sõitis autoga ringi ohustades teisi liikelejaid. Puudutatud isikut on

lühikese ajavahemiku jooksul (2025. a veebruaris ja märtsis) toodud korduvalt erakorralise

meditsiini osakonda ravile ning sealt edasi psühhiaatriakliinikusse suunatud. Puudutatud isik

ei tunnista oma ravivajadust, on talle hädavajalikust keemiaravist (lümfoom) keeldunud,

samuti on puudutatud isik keeldunud psühhiaatrilisest ravist. Toimiku materjalidest järeldab

kolleegium, et puudutatud isik on ravist keeldumise tõttu ohtlik nii iseendale kui teistele.

Ravist keeldumise tõttu on puudutatud isikul tekkinud kahjustused, mis on hakanud mõjutama

tema vaimset tervist.

16. Kokkuvõttes nähtub kolleegiumi hinnangul psühhiaatrite arvamustest, puudutatud

isiku ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajab

pikemat ravi kui esialgselt määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult

ära ning veendus tema tervislikus seisundis. Seega on maakohus on puudutatud isiku

ohtlikkuse endale ja teistele õigesti tuvastanud ning sellest lähtuvalt puudub alus esialgse

õiguskaitse kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.

17. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt