2-24-141606/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-141606

Kohtuasi

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu

avaldus S. P. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isik:

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82

korteriühistu (registrikood 80029809, asukoht

Narva mnt 82, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41536,

Ida-Viru maakond)

vandeadvokaat Margus Kiir (e-post XXX)

S. P. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista S. P.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks võlg

1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot 42 senti.

3. Välja mõista S. P.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks viivis

alates 06.02.2025. a kuni põhinõude (1091,29 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta S. P. kanda.

4.1 Välja mõista S. P.lt Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu kasuks

avaldaja menetluskulude katteks 296 (kakssada üheksakümmend kuus) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

5. Toimetada kohtulahendi ärakiri S. P.le kätte avalikult, avaldades lahendis resolutsiooni

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu esitas 15.11.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. P. vastu võla nõudes. Kohus tegi 19.11.2024 S. P.le

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku suhtes üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse. 28.01.2025.a. määrusega jättis Viru Maakohus avalduse

käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud avalduse

esitamiseks.

2. Avaldaja esitas 06.02.2025.a. avalduse S. P. vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus

võttis 06.02.2025 määrusega menetlusse.

Avalduse kohaselt kuulub S. P.le korteriomand XXX (reg osa nr XXX). S. P.

korteriomanikuna on Narva mnt 82 korteriühistu liige.

Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste

eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved.

Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt

esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud

isiku poolt tasumisele kuuluvad summad (maja hooldus, vesi ja kanalisatsioon, vee

soojendamine, küte, üldvesi, gaas, prügivedu).

Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud, mistõttu on tekkinud

võlgnevus. Seisuga 01.02.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1091,29 eurot.

Seisuga 01.02.2025. a on viivisevõlgnevus 64,13 eurot.

Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku

otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

Võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 2024 – oktoober 2024 avaldaja esitatud, kuid

puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub S. P.lt välja mõista:

-

võlg 1155,42 eurot (s.o põhinõue 1091,29 eurot ja viivis 64,13 eurot);

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 06.02.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude

tasumiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta S. P. kanda ja temalt välja mõista avaldaja menetluskulude

katteks 296 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 2 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244

eurot õigusabikulu).

3. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti

kostjale 12.02.2025, 03.03.2025 ja 21.03.2025 aadressil XXX, kuid materjalid tagastati kohtule

märkega „ei viibinud kohal“. Materjalid saadeti kostjale ka e-posti aadressil XXX, kuid vastus

puudub.

Materjalid jäeti puudutatud isiku postkasti 27.03.2025.a.

Vastavalt TsMS § 326 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei

saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks

dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti

kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine

ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1

nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule

isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt

kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda TsMS § 322 lõike 1

või § 323 kohaselt. TsMS § 326 lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise

ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et S. P. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli S. P. XXX korteri omanik kuni 11.10.2024

(11.10.2024.a kohtutäituri avalduse ja 10.10.2024 enampakkumise akti alusel sisse kantud uus

omanik J. V.). Võla kujunemise perioodil jaanuar 2024 – oktoober 2024 oli S. P. korteriomanik

ja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82 korteriühistu liige (Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 82

põhikirja p 9 dtl 26, kinnistusraamatu väljavõte dtl 33).

7. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

8. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu põhikirja (dtl 26-32);

kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt oli S. P. korteriomanik kuni 11.10.2024 (dtl 33);

tõendi võlgnevuse kohta (dtl 34, põhivõlg 1.02.2025 seisuga osutatud teenuste eest 1091,29,

viivis 64,13 eurot); kliendikaardi (dtl 35; nähtuvad esitatud arved ja laekumised (laekumised

puuduvad perioodil jaanuar 2024 - oktoober 2024, võlg 1091,29 eurot, viivisevõlg 64,13 eurot);

käibeandmiku (dtl 36-37; kajastab iga osutatud kommunaalteenuse liik, tariifi, teenuse kogust,

kui palju arvestatud).

Korteriühistu palub S. P.lt välja mõista võlg 1155,42 eurot (s.o põhinõue 1091,29 eurot ja

viivis 64,13 eurot); viivis TsMS § 367 alusel alates 06.02.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni

põhinõude tasumiseni, menetluskulud 296 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 2 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomanike vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele (kokku

1155,42 eurot) viivist TsMS § 367 alusel alates 6.02.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

10. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud

ning rahuldab avaldaja nõude.

Menetluskulude jaotus

11. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 2 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 296 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab S. P.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 296 eurot.

12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik