3-24-3396/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3396

Haldusasi

J.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.10.2024 teatise

nr 1068414952 ja 6.12.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/137

tühistamiseks, Politsei - ja Piirivalveameti kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus sisuliselt läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – J.Z , esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-

Belošitski

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta J.Z-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

22.05.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. J.Z esitas 04.04.2024 tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1

alusel abikaasa juurde elama asumiseks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 18.10.2024 teatisega nr 15.3-3.1/2495-1 kaebaja

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata.

Kaebaja esitatud elulookirjelduses puudub täpne kronoloogia küsitud kujul. Tööraamatust on

esitatud ainult mõned leheküljed, aga mitte tervet tööraamatut. Kaebajal on 50 % osalusega

äriühing Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa). Eelnevast saab järeldada, et kaebaja on

2024.a külastanud Venemaad ja tegeleb agressorriigis registreeritud äriühingu juhtimisega.

Kaebaja ei ole esitanud kõiki PPA küsitud dokumente. Kaebajal tuli esitada enda sõjaväepileti

koopia esikaanest tagakaaneni, diplomite koopiad. PPA soovis teada, kas ülikoolis, kus kaebaja

õppis oli sõjalise algõpetuse kateeder. PPA palus kaebajal esitada Venemaa passi koopia väljavõte

täies ulatuses. Kaebaja pidi esitama väljavõtte kõikide töökohtade kohta, mis kuulub

pensioniarvestuse alla.

Kaebaja pidi vastama kõikidele PPA esitatud küsimustele ja esitama kõik küsitud dokumendid

hiljemalt 15.08.2024. Kaebaja esitas 11.09.2024 taas ilma tõenditeta selgitusi. PPA andis kaebajale

lisaaega tõendite esitamiseks. Kaebaja esitas 13.09.2024 PPA-le dokumente, kuid jättis jälle

esitamata dokumendid PPA küsitud vormis. Kaebajale selgitati korduvalt, et määratud kuupäevaks

dokumentide mitteesitamisel, võib PPA jätta taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel.

3. Kaebaja esitas 28.10.2024 PPA otsusele vaide. PPA jättis 06.12.2024 vaideotsusega nr 15.3-

3.6/137 vaide rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 16.12.2024 J.Z-i kaebus PPA 18.10.2024 teatise nr 1068414952

ja 06.12.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/137 tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus sisuliselt läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vastavalt kohtupraktikale ja VMS § 31 lg-le 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 3

saab taotluse läbi vaatamata jätta vaid juhul, kui puudub menetluse tulemust otseselt mõjutav

hädavajalik tõend. Kaebaja esitas PPA-le korduvalt ja määratud tähtajaks selgitused ja küsitud

dokumendid. PPA teatise tekstist võib järeldada, et kaebaja esitas kõik vajalikud selgitused ning

dokumendid, v.a sõjaväe pileti või tõendi mitteteenimise kohta Venemaa sõjaväes.

6. PPA ei ole kirjavahetuses märkinud, et akadeemiline õiend ei ole seostatav diplomiga või

kaebajaga. PPA palus 16.05.2024 esitada kaebaja diplomite koopiad koos hinnetelehega. Samas

paluti vastata küsimusele: „Kui Te õppisite ülikoolis, kas seal oli sõjalise algõpetuse kateeder?

Kirjeldage, mida Te omandasite?“ Kaebaja abikaasa esitas 30.05.2024 diplomi koopiad koos

hinnetelehtedega ja selgitustega. Peale seda pöördus PPA korduvalt kaebaja poole erinevate

küsimustega (31.07, 23.08, 18.10). PPA ei selgitanud, et hinnetelehed tekitavad kahtlust või

küsimusi. Seega on etteheited diplomi osas otsitud, kuivõrd nimetatud puudus on parandatav ning

ei saa olla sisulise otsuse tegemata jätmise põhjuseks.

7. Kaebaja on korduvalt selgitanud PPA-le kõiki tema sõjaväes mitteteenimisega seotud asjaolusid

ning seda, miks ta ei saa esitada sõjaväepiletit. Kaebaja esitas PPA-le mittetulundusühingu

arvamuse, kus Venemaa juristid selgitasid, miks ei ole soovitatav pöörduda Venemaa

sõjakomissariaati ning miks ei ole võimalik tõendit nõuda esindaja kaudu. PPA ei ole eelnevat

arvestanud ega arvamust sisustanud. Kaebaja esitas PPA-le kõik vajalikud andmed ning selgitas,

miks kardab praegusel ajal pöörduda sõjakomissariaadi poole. Vaatamata eelnevale nõudis PPA, et

kaebaja pöörduks isiklikult või oma esindaja kaudu Venemaa sõjakomissariaati sõjaväepileti

saamiseks. Haldusorgan ei või kohustada üksnes tõendite kogumise eesmärgil isikuid eraldi mõne

asutuse poole pöörduma. Tõendite kogumine peab olema eesmärgipärane ja efektiivne (HMS § 5 lg

2), kasutades ära võimalikult lihtsaid ning kiireid kogumismeetodeid. Siseministeerium ja PPA on

avalikes kanalites selgitanud, et sõjaväepileti puudumine ei välista elamisloa andmist ning iga

taotlust hinnatakse individuaalselt.

2(7)

8. Kaebaja on selgitanud, et ta ei ole teeninud sõjaväeteenistuses, kuna õppis doktorantuuris.

Kaebaja selgitas ka, et tal ei ole sõjalisi auastmeid, mistõttu ei ole sõjaväepileti esitamine võimalik

(vt Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-24-2286). Vaidlustatud otsuses ei ole arvestatud

kohtupraktikaga ja Siseministeeriumi kommentaaridega. Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7

„Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise

taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 49 lg 1 p 22, § 50 lg 1 p 14 ja § 51 lg 1 p 16

kohaselt küsitakse elamisloa esitamise taotluses andmeid (mitte tõendeid) välisriigi, mh

ajateenistuses osalemise kohta. Need andmed on kaebaja esitanud oma taotluses ja selgitustes.

VMS § 31 lg 2 ning üldnorm HMS § 38 lg 3 on suunatud olukordadele, kus isik ei ole esitanud

tõendit, mis on hädavajalik taotluse menetlusse võtmiseks ning sellise tõendi puudumine takistab

taotluse läbivaatamist. Normi eesmärk ei ole jätta taotlus läbi vaatamata juhul, kui õigusaktides

nõutavad andmed ja dokumendid on esitatud ning puudused ei takista taotluse läbivaatamist. PPA

ei ole selgitanud 18.10.2024 teatises ega 06.12.2024 vaideotsuses, millised puuduvad andmed

takistasid taotluse läbivaatamist. Ükski tõendiliik ei ole usaldusväärsem kui teine.

9. Kaebaja passis märgitud tempel („военнообязанный“ - sõjaväekohustuslane) ei tähenda, et isik

läbis sõjaväe teenistuse. Vastav tempel oli pandud passi 22.02.2024, ehk samal ajal, kui kaebaja

vahetas oma passi. Iga ajateenistuskohuslase passi tehakse märge selle kohta, et ta kuulub reservi.

Selle templi panemist reguleerib Siseministeeriumi 15.09.1997 korraldusega kinnitatud “Vene

Föderatsiooni kodanike passide väljaandmise, asendamise, registreerimise ja säilitamise korra

juhend” nr 605. Selle järgi pannakse passi 13. leheküljele kõik ajateenistusega seotud märkmed.

Tempel peaks asuma lehe ülaosas, rangelt keskel. Templi saab panna otse sõjaväe registreerimis- ja

värbamisametis või passiametis (passi asendamisel). Vastav märge on formaalsus ning ei tähenda,

et kaebaja on läbinud sõjaväeteenistuse.

10. Kaebaja mõistab, et taotluse läbivaatamisel peab PPA kontrollima, kas isikust võib tuleneda oht

avalikule korrale või julgeolekule. Kaebajast tulenev oht puudub, mida kinnitab asjaolu, et kaebajal

on ka Armeenia kodakondsus. VMS ei välista võimalust anda elamisluba isikule, kes kuulub

välisriigi relvajõudude reservi. Eelnevat kinnitas ka PPA, andes ajakirjanikule kommentaare.

11. Kaebaja sõitis Venemaale ainult uue passi saamiseks. See oli probleem kaebaja jaoks, kuna ta

ei toeta Putini režiimi ja poliitikat. Inimene ei saa elada ilma isikut tõendava dokumendita. Kaebaja

ei kavatse sõita Venemaale tagasi enne Putini režiimi lõppu. Samuti ei soovi kaebaja osta

Venemaal dokumente PPA-le esitamiseks.

12. Kaebaja elab Eestis viisa alusel juba 2,5 aastat. Eestis elavad ka kaebaja abikaasa ja lapsed.

Kaebaja on hästi integreerunud. Kaebaja abikaasa lõpetas Eesti Kunstiakadeemia, kus jätkab

õpetajana. Kaebaja abikaasa teeb animafilmi, millele anti Eestis rahalist toetust. Kaebajale on

väljastatud kolm korda Eesti D-viisa. Viisa andmisega on PPA tuvastanud, et kaebaja ei kujuta

Eestile ohtu. Ka viisamenetluses küsiti kaebajalt andmeid sõjaväeteenistuse kohta. Kaebaja esitas

samad andmed, mis praeguses menetluses ning talle väljastati viisa kümneks kuuks. Lisaks on

kaebajal e-residentsus, mis näitab kaebaja usaldusväärsust Eestis äritegevusega tegelemiseks.

Kaebaja sõbrad võivad kinnitada, et kaebaja ei kujuta ohtu Eestile ja siin elavatele inimestele.

Sellist hinnangut saab küsida ka Kaitsepolitseiametist.

13. PPA toimiku materjalide hulgas oli artikkel sellest, et Leedus ei lubatud Hayao Miyazaki

animafilmide levitamist. Väidetavalt pidi filmi tulu minema Venemaale, et toetada Putini sõda.

Kaebaja avaldas ajakirjanikule kõik lepingud, millest selgus, et tulu Leedust ei saanud minna

Venemaale, kuna film oli ostetud Suurbritannia äriühingult, kes oli selle ostnud Prantsusmaa

äriühingult. Filmi näidati Eesti ning Läti kinodes, kus rikkumist ei tuvastatud.

3(7)

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA on elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmisel

lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme. PPA on

vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega

kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsustuse. Kuna vaidlustatud PPA otsus on

õiguspärane, on õiguspärane ka vaideotsus.

15. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et PPA-l puudus õigus jätta kaebaja tähtajalise elamisloa

taotlust läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel. PPA palus kaebajal korduvalt esitada sõjaväepilet või

tõend ajateenistuse mitteläbimise kohta. Kaebaja selgitas menetluse käigus, miks ta ei soovi

Venemaale minna, et tuua sõjakomissariaadist tõend ajateenistuses mitteosalemise kohta, kuid ei

väitnud, et tal ei ole võimalik sellist tõendit saada. Sellist väidet ei ole esitatud ka kaebuses.

Kaebaja on vaid selgitanud, et ta ei soovi Venemaale minna, kuna on võimalus, et teda ei lasta

enam riigist välja. Samas on kaebaja umbes üks kuu enne elamisloa taotluse esitamist käinud ilma

probleemideta Venemaal passi vahetamas. Vaid poolteist kuud enne, kui PPA palus kaebajal

esitada sõjaväepileti, ei olnud kaebajal probleeme Venemaalt lahkumisega. Pelgalt kaebaja

soovimatus PPA küsitud tõendeid taotleda, ei ole põhjus, miks PPA peaks taotluse menetlusega

jätkama, kuna tegemist oli menetluses tähtsust omava asjaolu tõendamiseks vajaliku tõendiga.

16. HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus tähendab seda, et haldusorgan annab taotlejale teada,

milliseid asjaolusid konkreetses asjas on vaja tõendada ning milliseid tõendeid esitada.

Uurimiskohustus ei tähenda seda, et taotlejal kaob tõendamiskohustus ja haldusorgan üritab kõik

vajalikud tõendid ise koguda. Kaebajale kodakondsusjärgses riigis väljastatud dokumendid on

kättesaadavad kaebajale ning selliste tõendite kogumise kohustus panna haldusorganile oleks

ebamõistlik.

17. Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasjas nr 3-24-2286 võttis kohus kaebuse menetlusse

ning andis esialgse hinnangu kaebuse perspektiivi osas. Tegemist ei ole sisulise menetluse

lõpplahendiga. Kaebuse menetlusse võtmise määrus ei ole selline kohtumäärus, millele tuginedes

oleks võimalik viidata kohtu seisukohtadele. Viidatud kohtuasjas oli tegemist Ukraina kodanikuga,

mitte Venemaa kodanikuga. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt

muutunud, kuna Venemaa viib Ukrainas läbi provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist

agressiooni. Venemaa kui sõjas oleva terroristliku režiimi riigi kodanikud ei ole võrreldavad teiste

riikide kodanikega.

18. Vastustaja on elamisloa taotluse menetluses lähtunud põhimõttest, et iga elamisloa taotlust

hinnatakse individuaalselt. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA põhjendustega, ei tähenda, et need

PPA otsuses puuduvad. Asjaolu, et Siseministri 12.01.2017 määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja

selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ on sätestatud, et taotleja esitab andmed ajateenistuse kohta, ei

tähenda, et PPA-l on keelatud küsida dokumentaalseid tõendeid taotleja esitatud andmete

tõendamiseks. Kuna kaebaja taotluse menetluses oli menetluses tähtsust omavaks asjaoluks mh ka

kaebaja sõjaväes teenimise või mitteteenimise info, küsis PPA kaebajalt tõendeid sõjaväes

mitteteenimise kohta. Sõjaväes teenimise asjaolud vajasid välja selgitamist ja lisatõendamist, kuna

kaebaja selgitused, et ta ei ole sõjaväes teeninud on vastuolus kaebaja passi 13. leheküljel oleva

templiga. Kuigi PPA ei jätnud taotlust läbi vaatamata viidatud templi tõttu, oli kaebaja selgituste ja

templi vastuolu tõttu vajalik küsida lisatõendeid.

19. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et PPA ei ole talle selgitanud, milliseid andmeid sisaldavaid

dokumente tuli esitada. PPA on menetluse jooksul selgitanud, et palub esitada sõjaväepileti või

tõendi sõjaväekohustuse täitmisest vabastamise kohta. Dokumentide täpne sisu oleneb dokumendi

väljastajast.

4(7)

20. Kaebajal ei ole objektiivseid takistusi pöörduda oma kodakondsusjärgsesse riiki vajalike

dokumentide saamiseks. Kaebajal on olemas reisidokument ja kodakondsusjärgsel riigil puudub

õigus oma kodanikele riiki sisenemist keelata. Ilma sõjaväepileti või sõjaväekohustusest

vabastamise tõendita ei ole PPA-l tähtajalise elamisloa menetluses võimalik hinnata võimalikku

ohtu riigi julgeolekule, millise kohustuse paneb PPA-le VMS § 13. PPA on kaebajale selgitanud, et

sõjaväekohustusega seotud dokumentide esitamata jätmisel jätab PPA tema tähtajalise elamisloa

taotluse läbi vaatamata, kuna PPA-l ei ole võimalik kaebajast tulenevat võimalikku ohtu hinnata.

21. PPA ei ole kaebajale ette heitnud, et kaebaja on passi uuendanud. Ka passi taotlemiseks on

vajalik pöörduda ametiasutuste poole. Asjaolu, et kaebajal ei olnud passi taotlemisega probleeme

ega ka riigist lahkumisega pärast seda, näitab, et kaebajal on võimalik saada PPA küsitud

dokumente. Kaebaja üksnes ei soovi täita oma kohustust.

22. Viisa on ajutine viibimisalus ning viisa andmise tingimused ei ole samad, mis tähtajalise

elamisloa andmise tingimused. Lisaks on kaebaja taotlenud ja saanud viisa Armeenia kodanikuna

ning viisa kleebised on kaebaja Armeenia passis.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus nõustub PPA otsuses ja vaideotsuses toodud

põhjendustega, ega pea vajalikuks neid kogu ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks

kaebusele märgib kohus aga järgmist.

24. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on Armeenia (dtl 52) ja Venemaa

kodakondsus (dtl 184-192). Kaebajale anti Eesti viisa Armeenia passi alusel (dtl 54). Vaidlust ei

ole ka selles, et kaebaja Venemaa passis on märge, et kaebaja on sõjaväekohustuslane (dtl 189).

25. PPA jättis kaebaja elamisloa taotluse läbi vaatamata VMS § 31 lg 2 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata, kui isik ei esita

haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku

pingutusega või mõistliku aja jooksul.

26. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on kaebaja agressorriigi Venemaa kodanik, millise riigi

kodanikud on kõrgendatud tähelepanu all ning ei ole võrreldavad teiste riikide kodanikega.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt heidab PPA kaebajale ette, et kaebaja ei esitanud PPA 31.07.2024

kirjaga küsitud ametlikku tõendit sõjaväes mitteteenimise kohta.

27. Välismaalasele on reeglina keelatud anda elamisluba, kui ta on teeninud, teenib või võib asuda

teenima välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse (VMS § 124 lg 2 p-d 5, 6, 11 jne). Samas on

võimalik kohaldada ka erandeid (VMS § 125). Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise

kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 49 lg 1 p 22, § 50 lg 1 p 14 ja § 51 lg 1 p 16 kohaselt

küsitakse elamisloa esitamise taotluses andmeid välisriigi mh ajateenistuses osalemise kohta.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja selgitas elamisloa taotluses PPA-le, et ta ei ole

läbinud sõjaväeteenistust, kuid vastavat tõendit PPA-le ei esitanud.

28. Kaebaja tugineb oma seisukohtades Tallinna Halduskohtu 19.08.2024 määrusele haldusasjas nr

3-24-2286, millega kohus võttis menetlusse kaebuse, kus kaebaja vaidlustas PPA haldusakti, mis

oli välja antud VMS § 31 lg 2 alusel. Kohus selgitas nimetatud määruses, et kohtule ei nähtunud,

kuidas PPA soovitud tõendi (välisriigi ajateenistuses osalemise kohta) esitamata jätmine takistas

taotluse sisulist läbi vaatamist, sh sisulist tuginemist ohule avalikule korrale ja/või riigi

julgeolekule, kui sellised asjaolud esinevad.

29. Kohus nõustub vastustajaga, et Tallinna Halduskohtu 19.08.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-

2286 on korraldava iseloomuga ning sellega ei lahendatud vaidlust sisuliselt. Nimetatud haldusasi

lõpetati seetõttu, et PPA tunnistas vaidlustatud haldusakti põhjendamispuuduste tõttu kehtetuks

5(7)

ning haldusasjas uuendati menetlus. Samuti on kohus vastustajaga ühel meelel, et haldusasjas nr 3-

24-2286 on kaebaja Ukraina kodanik, mistõttu ei ole asjaolud sarnased: Ukraina ei ole agressorriik

ega kujuta Eestile ohtu, Ukraina vastu ei ole kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone. PPA-l tuleb

taotluse menetlemisel lähtuda isikust tulenevatest asjaoludest ning kohtul tuleb hinnata, kas PPA on

piisvalt põhjendanud, miks vastava tõendi puudumine takistab taotluse sisulist läbivaatamist.

30. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et sõjaväelise tõendi nõudmise vajaduse tingis

asjaolu, et PPA leidis avalikest allikatest artikli, mille kohaselt Leedu kinod loobusid Hayao

Miyazaki filmi näitamisest. Artiklis viidatakse, et filmi levitamisega seotud lepingud viitavad Eesti

levitaja, st kaebajaga seotud äriühingu, võimalikele seostele Venemaa äriühingutega, millest võib

järeldada, et filmiga seotud tulu läheb Venemaale.1 Kaebaja kordab kaebuses artiklis toodud

väiteid, et tema endaga seosed puuduvad. Kohtul puudub vajadus kontrollida nimetatud artiklis

toodud väidete õigsust või vastavate seoste olemasolu. Küll aga nõustub kohus PPA-ga, et artikkel

võis kaasa tuua vajaduse kontrollida täiendavalt kaebajaga seotud asjaolusid. Lisaks nähtub

vaidlustatud haldusaktist, et kaebajal on Venemaal asuvas äriühingus osalus, mis tingis samuti

vajaduse kontrollida kaebajaga seotud asjaolusid süvendatult.

31. Kaebaja selgitas 30.05.2024 PPA-le, et kaebaja võeti vastu Peterburi Riiklikku Kultuuri- ja

Tööstusülikooli doktorantuuri (aspirantuuri) ja sai seetõttu edasi lükata sõjaväekohustust. Kaebaja

ei lõpetanud doktorantuuri, kuid ei saanud ka hilisemalt sõjaväeteenistusest kutset. Kaebajal ei ole

sõjaväepiletit (dtl 117). 13.09.2024 selgitas kaebaja, et PPA nõutud tõendi saamiseks tuleb

pöörduda Venemaa registreerimis- ning värbamisbüroosse ning seda ei ole võimalik volikirja alusel

hankida. Nimetatud büroosse pöördumine on eluohtlik. Eelnevat kinnitab Venemaal tegutsev

mittetulundusühingu arvamus (dtl 427). Kohus nõustub PPA-ga, et Venemaa mittetulundusühingu

seisukoht ei ole juriidiliselt siduv ning ei tõenda antud juhul tõendi saamise võimatust.

32. Kaebuses väitis kaebaja, et reisis Venemaale üksnes passi uuendamiseks, kuid samas ei pea ta

võimalikuks minna Venemaale tõendi taotlemiseks. Kaebaja ei toeta Putini režiimi ja poliitikat

ning ei kavatse minna enne Putini režiimi lõppu Venemaale tagasi. Eelnevad kaebaja väited on

vastuolulised. Õige on vastustaja hinnang, et kaebaja tõendi esitamise võimatus ei tulene asjaolust,

et Venemaale reisimine või tõendi nõudmine ei ole võimalik, vaid kaebaja üksnes ei soovi

Venemaale reisida. Kaebaja ei toonud välja, et tal oleks olnud Venemaale reisides mingeid

probleeme. Kaebajal puudub vajadus tõendi nõudmisel väljendada ametiasutustes oma poliitilist

meelsust. Eelnevast saab järeldada, et PPA nõutud tõendi hankimisel ei ole võimalike probleemide

tekkimine tõendatud.

33. Kohtu hinnangul oli PPA nõue esitada taotluse juurde vastav õiend õigustatud. PPA on

vaidlustatud otsuses seda ka piisavalt põhjendanud. Kaebaja passis on märge

„sõjaväekohustuslane“, mis tähendab, et kaebajal on kohustus asuda oma kodakondsusjärgse riigi

eest vajaduse korral sõdima. Kaebaja väide, et ta ei toeta Putini režiimi ning ei soovi Venemaale

minna, ei vabasta teda vajadusel sõjaväelise kohustuse täitmisest. Isegi, kui arvestada, et tegemist

on hüpoteetilise olukorraga, tuleb PPA-l kontrollida taotluse esitaja väidete õigsust. Kaebaja ei

esitanud muid tõendeid, milliste alusel oleks võimalus välistada, et kaebaja ei oma sõjalist

väljaõpet. Venemaal tegutseva mittetulundusühingu õiguslik arvamus (et dokumentide taotlemine

on ohtlik) ei asenda dokumente, mida PPA kaebajalt küsis. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei esitanud

tõendit selle kohta, et ta ei ole ka Armeenias saanud sõjalist väljaõpet. Selle tõendi esitamise

võimatust ei ole kaebaja väljendanud.

34. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajale antud viisast ning Eesti e-residentsusest ei saa

järeldada, et kaebaja ei kujuta Eesti avalikule korrale või julgeolekule ohtu. Kaebaja Armeenia

kodaniku passis olev viisa on ajutine viibimisalus. Lisaks ei ole viisa andmise tingimused samad,

1 https://kultuur.err.ee/1609196098/leedu-kinod-loobusid-eesti-levitaja-voimalike-vene-seoste-tottu-miyazaki-

filmi-naitamisest (15.04.2025).

6(7)

mis tähtajalise elamisloa andmise tingimused. Ka kaebaja abikaasast tulenevad asjaolud ei lükka

ümber vajadust PPA nõutud tõendi esitamiseks.

35. PPA jättis õiguspäraselt kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamata, haldusakt on

proportsionaalne, piisavalt põhjendatud, sh formaalselt õiguspärane. Kuivõrd vaidlustatud

haldusakt on õiguspärane, on õiguspärane ka vaideotsus.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)