3-25-900/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-900

Haldusasi

X kaebus Tallinna linna kohustamiseks väljastama Kiviranna

tee 1c projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Gert-Omar Tamuri

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja

vastuväite lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (TKKA) projekteerimistingimuste

taotluse Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) kohaselt Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud

avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.

2. TKKA edastas 04.03.2025 kirjaga märkused, millega tagastati taotlus Xle taotluse

korrigeerimiseks. Kirjas toodi välja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 28.01.2025

märkus ja TKKA 04.02.2025 märkus. Taotlejal paluti korrigeerida taotlust/asendiplaani

järgmiselt: 1) Projekteerida tee rajamine (ja ehitamine) vastavalt TLPA märkusele kuni

olemasoleva avalikult kasutatava tänavani; 2) Projekteerimistingimused on eelhaldusakt

ehitusloa andmiseks. Kuivõrd taotleja ei ole Kiviranna tee 1c kinnistu omanik, siis tuleb esitada

kinnistuomaniku nõusolek, et projekteerimistingimuste alusel on võimalik koostada projekt ja

välja anda ehitusluba. Kiviranna tee 1c omandi ulatus on hetkel selgitamisel. Maa- ja

Ruumiameti kirja kohaselt ei ole reformimata maadele kavandatud töid võimalik teostada ja

ehitamisega alustada enne reformimata maadel maareformi läbiviimist. Taotlejat informeeriti ka

sellest, et Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatati Kakumäe metsa

kohaliku kaitse alla võtmise menetlus, kaitseala valitseja on TKKA. Kakumäe metsa kaitseala

hõlmab ka Kiviranna tee 1c kinnistut. TKKA koostab kaitsekorralduskava, mille koostamisel

selgitatakse ühtlasi välja, kas kergliiklustee rajamine kaitsealale on põhjendatud ja millistel

tingimusel. Taotlejale anti teada, et arvestades Maa- ja Ruumiameti seisukohaga ning kohaliku

kaitseala moodustamisega, peetakse mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse

menetlusega pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist ja maareformi läbiviimist reformimata

maadel.

3. X esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks väljastama

Tallinna linnas, Haabersti linnaosas asuvale Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud avalikult

kasutatava kergliiklustee projekteerimistingimused 30 päeva jooksul alates asjas tehtava

kohtulahendi jõustumisest. Koos kaebusega esitati kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus

vastustaja kohustamiseks otsustama projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul.

Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusetus ja viivitus projekteerimistingimuste väljastamisel on

õigusvastane, kuna riivab kaebaja üldisi menetlusõigusi ja tegutsemisvabadust. Läbiviidud

haldusmenetlus on eesmärgipäratu ja ebaefektiivne. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 1 kohaselt

tuli projekteerimistingimuste andmise küsimus otsustada 30 päeva jooksul alates taotluse

registreerimise päevast arvates, s.o 12.01.2025. Projekteerimistingimuste väljastamisel avatud

menetluse käigus tuli need väljastada 60 päeva jooksul taotluse registreerimisest, s.o hiljemalt

12.02.2025. Kiviranna tee 1c projekteerimistingimusi ei ole tänaseni väljastatud ega ka

keeldutud nende väljastamisest. Vastustaja viivitust ei õigusta väide, et puudub maaomaniku

kooskõlastus või nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks Kiviranna tee 1c

maaüksusele. Reformimata riigimaa valitseja Riigimetsa Majandamise Keskus ning Maa- ja

Ruumiamet nõustusid projekteerimistingimuste väljastamisega. Asjaolu, et tegemist on

reformimata maaga, millele ei ole võimalik ehitada enne maaüksuse osas maareformi

lõpetamata, ei saa takistada projekteerimistingimuste väljastamist. Kaebaja ei ole isikuks, kes

peab esitama riigile taotluse maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks transpordimaana.

Vastustaja viivitust ei saa õigustada ka TKKA 14.07.2021 käskkiri nr T-9-1/21/50, mille alusel

peatati Kakumäe rohealade kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud katastriüksuste osas

haldusaktide andmine enam kui 28 kuuks, kuna käskkirja väljaandmisest on möödunud enam kui

looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg-s 6 sätestatud tähtaeg. Haabersti linnaosa ÜP-ga ei ole

ettenähtud Kakumäe rohealade kaitse alla võtmist, seega on Kiviranna tee 1c maaüksuse

kaitsevajadus hüpoteetiline ning ei saa takistada avalikult kasutatava kergliiklustee rajamist.

Esialgse õiguskaitse rahuldamine tagab kohustamiskaebuse kiirema ja õiglasema läbivaatamise,

mistõttu on see kooskõlas menetlusökonoomikaga. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too

vastustajale ega kolmandatele isikutele kaasa õiguste kahjustusi. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on kooskõlas avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on ÜP-s

planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee projekteerimistingimuste väljastamine.

4. Tallinna linn palub 16.04.2025 vastuses kaebuse tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Vastustajale ei ole teada asjaolusid, millele tuginedes järeldada kaebaja puutumust

võimaliku õiguse riivega seoses projekteerimistingimuste menetlemisega. Halduse õiguspärasuse

põhimõtte tagamine koosmõjus põhiseaduse §-st 53 tuleneva kohustusega säästa elu- ja

looduskeskkonda ning avalike huvide kahjustumise ärahoidmine on antud juhul piisavalt

kaalukad, et haldusmenetluse peatamist pidada kaebaja huvide riive intensiivsuse seisukohalt

ebaoluliseks. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist ÜP-st tuleneva

avaliku huviga. Kaebajal puudub avaliku huvi kaitsmise eesmärgile viidates ilmselgelt

kaebeõigus. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õigustatud huvi projekteerimistingimuste andmise

vastu ega seotust vaidlusalusele maaüksusele kergliiklustee rajamisega ning samuti on

põhjendamata, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on teavitanud 04.03.2025

e-kirjas, et projekteerimistingimuste taotluse menetlus on peatatud kuni mh Kakumäe metsa

kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamiseni. Projekteerimistingimuste andmisega muudetakse

tee asukoht ehitusloa juures siduvaks, millisel juhul võib tee asukoht, sh ehitustegevus, jääda

kaitseala piirkonda ning kaasneks ehitusloa andmisest keeldumine. Projekteerimistingimused

osutuksid loodusobjekti kaitse alla arvamise menetluse kestel õigusvastaseks, sest ehitis ja

ehitustegevus avaldavad kavandatava kaitse-eeskirjaga vastuolus olevat lubamatut mõju

kaitstavale loodusobjektile. Tee asukoha muutumise seisukohalt oleks tegemist sisult täiesti uue

asjaolu kindlaksmääramisega, mis eeldaks sisult uue eelhaldusakti andmist. Vastustaja ei pea

võimalikuks kaitsealale määratava ehitusõiguse sisu kindlaks määrata enne kaitsekorralduskava

valmimist. Projekteerimistingimuste andmisega ei ole võimalik edasi minna enne, kui

reformimata maaüksuse omandi ulatus ei ole lõpuni välja selgitatud, et vältida olukorda, kus

tulevane omanik või muu huvitatud isik ei saaks maaüksusele võimaliku rajatise planeerimise

osas kaasa rääkida.

ÜP-s on tee asukoht määratud reservatsiooniga „perspektiivikas“, mis tähendab üksnes

võimalikku asukohta. Kaebaja kohustamiskaebuse aluseks on ÜP kohaselt kindlaksmääratud tee

asukohale tuginemine. Kaebaja nõude alus on vastuoluline ja iseenesest välistab

projekteerimistingimuste andmise. Kaebaja nõude rahuldamine eeldab, et kohus teeks sisulise

otsuse tee asukoha osas. Kohtul on keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest. Kaebaja

taotleb esialgse õiguskaitse korras kohtult asja sisulist ette ära lahendamist, mille lahendamiseks

halduskohtul pädevus puudub.

5. Kaebaja esitas 21.04.2025 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus ei lahendanud esialgse

õiguskaitse taotlust viivitamatult.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1)

ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

7. Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi,

seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid

õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebaja heidab kaebuses Tallinna

linnale ette, et tema esitatud Kiviranna tee 1c projekteerimistingimuste taotlust ei lahendatud

EhS-s sätestatud tähtaja jooksul (haldusmenetlus peatati) ning nõuab kaebuses vastustaja

kohustamist väljastama taotletud projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest.

8. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on

kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse

seaduse § 6 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas projekteerimistingimuste andmise taotluse

Haabersti linnaosa ÜP-s Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava

perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Kohtule ei ole aga kaebuse põhjal äratuntav, kuidas

Kiviranna tee 1c kinnisasjale kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamine

kaebaja õigusi puudutab. Kaebaja ei ole Kiviranna tee 1c maaüksuse omanik. Nimetatud

maaüksuse reform on lõpule viimata ja selle omandi ulatus on välja selgitamisel. Ainuüksi

asjaolu, et kehtivas ÜP-s on Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud perspektiivne avalikult

kasutatav kergliiklustee ning kaebajal on põhimõtteliselt võimalik taotleda

projekteerimistingimuste väljastamist ehitise kavandamiseks ka tema omandisse mittekuuluvale

maaüksusele, ei tekita talle õigust kohtu kaudu nõuda selliste projekteerimistingimuste

väljastamist, mis tema õigusi sisuliselt ei puuduta. Kohtule ei nähtu, mis asjaolud tingisid

kaebaja poolt vastava projekteerimistingimuste taotluse esitamise ehk kuidas Kiviranna tee 1c

kinnistul kergliiklustee olemasolu või puudumine kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutab. Samuti

ei ole kohtule äratuntav, mil moel puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi see, et enne vastava

kergliiklustee kavandamist soovitakse viia Kiviranna tee 1c kinnistu osas lõpule maareform ja

töötada välja Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava (millest mh sõltub konkreetsele

maaüksusele kergliiklustee rajamise võimalikkus). Kaebeõigust ei saa tuletada üksnes sellest, et

kaebaja esitas ÜP-s kavandatud kergliiklustee rajamiseks taotluse ja seda pole lahendatud EhS-s

sätestatud tähtaja jooksul, kui kaebajal taotluse esemega tema õigustega seonduvat puutumust ei

ole. Kaebaja viitab üldiselt põhiseaduse §-le 19, mille kohaselt igaühel on õigus vabale

eneseteostusele, kuid samas ei nähtu, kuidas praegusel juhul vastustaja tegevus vastavat

põhiõigust riivata saab. Kaebajal ei ole käesolevas asjas õigust pöörduda kohtu poole ka avalikes

huvides, tagamaks üleüldiselt ÜP-s planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee

väljaehitamine.

Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et kohustamiskaebus oleks esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste

kaitseks ning seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Isegi kui kaebajal konkreetse kaebuse esitamiseks kaebeõiguse olemasolu jaatada, tuleks

kohtu hinnangul selline kaebus tagastada põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121

lg 2 p 21).

Kaebaja taotluse lahendamisest ja projekteerimistingimuste andmisest ei ole praegusel juhul

lõplikult keeldutud, vaid linn on pidanud mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse

menetlusega pärast maareformi läbiviimist reformimata maadel ja Kakumäe metsa kaitseala

kaitsekorralduskava väljatöötamist, kuna selliselt on mh võimalik vältida või leevendada

kavandatava ehitisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Kohtule ei nähtu, et kaebajale

kaasneks tema taotluse menetluse peatamisega ja sellest tulenevalt taotluse hilisema

lahendamisega mingisugune intensiivsena käsitatav õiguste riive. Kaebuses pole viidatud ühelegi

kahjulikule tagajärjele, mis taotluse menetluse peatamise tõttu kaebaja subjektiivsetele õigustele

reaalselt kaasneda saaks. Kohtu hinnangul pole praegusel juhul põhjust pidada meelevaldseks ja

haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudega vastuolus olevaks vastustaja soovi enne

projekteerimistingimuste taotluse lahendamist ära oodata nii Kakumäe metsa kaitseala

kaitsekorralduskava valmimine kui ka maareformi läbiviimine. Alles pärast kaitsekorralduskava

väljatöötamist saab hinnata kavandatud ehitise ja ehitustegevuse mõju kaitstavale loodusobjektile

ning on võimalik kaaluda, kas ja kuhu täpselt konkreetsel maaüksusel saab kergliiklustee

kavandada. Reformimata maaüksuse omandi ulatuse väljaselgitamine tagab, et tulevasel

omanikul/puudutatud isikul on samuti võimalik kinnistule rajatise kavandamise osas kaasa

rääkida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigused ja huvid oleksid eeltoodust kaalukamad ning

vastustajal tulnuks projekteerimistingimuste väljastamine seetõttu juba enne maareformi lõpule

viimist ja kaitsekorralduskava väljatöötamist otsustada. Kohtule esitatud kaebus on eeltoodu

valguses ilmselgelt perspektiivitu.

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne

põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat

ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine

luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist

kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse

kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.

Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal puudub vajadus projekteerimistingimuste

väljastamiseks esialgse õiguskaitse korras, arvestades seejuures, et samal eesmärgil esitatud

kohustamiskaebuse kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel, siis kaebuselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise (st lõivustatud toimingu sooritamise) tõttu ei kuulu tagastamisele ka esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv.

12. Kaebaja poolt 21.04.2025 esitatud vastuväide kohtu tegevusele on põhjendamatu ja kohus

jätab selle rahuldamata. Küsimus sellest, kui kiireloomuline ja viivitamatut reageerimist vajav

kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on, sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest. Kui

kohus peab võimalikuks ja vajalikuks, on tal õigus enne taotluse lahendamist küsida selle kohta

ka teiste menetlusosaliste arvamust (vt HKMS § 252 lg 1 teine ja kolmas lause). Praegusel juhul

ei olnud kaebaja taotlus sedavõrd kiireloomuline, et kohus ei saanuks ilma kaebaja õigusi ja huve

oluliselt kahjustamata eelnevalt võimaldada vastustajal esitada asja suhtes oma seisukoht ja alles

seejärel kaebaja taotlust lahendada. Kohus lahendas kaebaja taotluse mõistliku aja jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)