2-25-2042/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2025.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2042

Tsiviilasi

K.B hagi O.Y (O.Y) vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

K.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat G.N

Kostja O.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada K.B ja O.Y abielu, mis sõlmiti 20.09.2003 Ida-Viru Maavalitsuses

(abieluakti number xxx).

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. K.B taotlus rahuldada ja tagastada K.B-le (O.Y) riigilõiv summas 50 eurot.

Riigilõiv tagastada K.B arveldusarvele nr XXX.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

K.B (hageja) esitas 06.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse O.Y (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 20.09.2003 Ida-Virumaa

Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on väljastatud abieluakt nr xxx. Hageja ja kostja elasid

koos üle 20 aasta, kuid poolte vahelised abielulised suhted lõppesid, sest O.Y-le on esitatud

kahtlustus kriminaalmenetluses number xxx poolte alaealise tütre suhtes seksuaalse kuriteo

toimepanemises. Pooled ei ela enam koos ja ei soovi seda teha ka edaspidi. Hageja ei soovi

abielu säilitada isikuga, kes kuritarvitas nende alaealist last. Kostja asub kinnipidamisasutuses

ja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Hageja on veendunud, et abikaasad

kooselu ei taasta. Hageja ei soovi mitte mingil juhul kostjaga elada edaspidiselt koos ja

temaga suhelda. Kuna abielulised suhted on lakanud ja abielu taastada ei ole võimalik, palub

hageja kohtul abielu lahutada.

Hageja palub:

1. lahutada hageja K.B ja kostja O.Y vahel 20.09.2003 sõlmitud abielu.

2. Jätta hagejale tema praegune perekonnanimi s.o O.Y.

3. Kummagi poole kohtukulud jätta nende endi kanda.

07.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

28.02.2025 sai kostja kohtumaterjalid kätte, mistõttu oli kostjal kirjaliku vastuse esitamise

tähtajaks 17.03.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole.

Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 21.04.2025. Kohtuistungil selgitas hageja, et

poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja selgitas eeltoodu osas, et hageja

ei saa iseseisvalt ülal pidada nende perekonda, laenukohustusi ja läbi selle ka lapsi. Pooled on

veel abielupaar. Kui hageja tahab perekonnast ära minna, siis ta võib minna, aga ta ei saa

perekonda ülal pidada. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada.

Hageja leppida ei soovinud. Kostja lahutusega nõus ei olnud, kuigi ta hagejat kinni hoida ei

saa. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja

poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p 41 kohaselt selgitab kohus

eelmenetluses eelkõige välja asja lahendamisele kohaldatava õiguse.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4

kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus.

TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 102 lg 3 kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade

ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis,

esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel

hageja elukoha järgi.

07.02.2025 määruses selgitas kohus pooltele ülaltoodud sätteid. Samuti tõi kohus antud

määruses esile, et rahvastikuregistri andmetel on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja kostja

Venemaa Föderatsiooni kodanik. Poolte viimane ühine elukoht oli xxx (käesoleval ajal viibib

kostja Tallinna Vanglas). Lahutuseasjades reguleerib rahvusvahelist kohtualluvust hetkel veel

kehtiv Eesti-Vene õigusabileping. Õigusabilepingu artikkel 28 lg 1 sätestab, et abielu

lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle

lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui

abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole

asutused. Lisaks sätestab õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 esimene lause, kui käesolev leping

ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju,

kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna pooled elavad Eesti Vabariigi territooriumil,

on käesolevat hagi pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus, Eesti õiguse

järgi.

Täiendavalt selgitab kohus, et eeltoodud õigusabileping kaotas kehtivuse 19.03.2025. Kohus

on jätkuvalt seisukohal, et käesolevat hagi on pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul

Harju Maakohus, Eesti õiguse järgi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta.

Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust.

Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on

abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane

tahe ja huvi. Kuigi kostja ei olnud kohtuistungil nõus abielu lahutamisega ja vaidles vastu

poolte abieluliste suhete lõppemisele seoses hageja suutmatusega perekonda ise ülal pidada,

leiab kohus, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Hoolimata kostja vastuväidetest ei ole

abikaasadel enam abielulist kooselu. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega

leppida, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 05.02.2025 riigilõivu summas 100 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses

tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna

avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid

kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv

summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja

arveldusarvele nr XXX.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik