2-24-136326/17 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

21. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-136326

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

ToruUuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu võla

nõudes

3202,19 eurot

Hageja ToruUuring OÜ (registrikood 16432210), seaduslik

esindaja XX

Kostja Osaühing APRIORY (registrikood 12469535),

lepinguline esindaja Suido Västra

Kohtuistung 01.04.2025, kirjalik menetlus poolte

kokkuleppel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Toru-Uuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu osaliselt.

2. Mõista Osaühingult Apriory (registrikood 12469535) ToruUuring OÜ (registrikood

16432210) kasuks välja põhinõue 2947,52 eurot.

3. Jätta rahuldamata Toru-Uuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu viivise summas

254,67 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud Osaühingu Apriory kanda.

5. Määrata Osaühingu Apriory poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 385 eurot

ning mõista nimetatud summa Osaühingult Apriory ToruUuring OÜ kasuks välja.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

Hageja seisukohad

1. Hageja osutas kostjale 06.05.2024 – 07.05.2024 torustiku survepesu ja kaamerauuringu teenust

kostja kinnistul xxx, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 22483 summas 2947,52 eurot (dtl

25, dtl 30)). Teenuse osutamist tõendab saateleht ja logifailid (dtl 26, 27 - 28). Ehitusregistri

andmete alusel alustati töödega kinnistul 08.03.2023 (dtl 334 – 343) ja 23.03.2023 teostas

hageja esimest korda torustiku läbipesu ja vaatluse. Hageja väljastas teenuse eest kostjale

arved nr 22135 ja 22257 (dtl 234, dtl 179 – 232, dtl 333, dtl 235 – 332) ning kostja on need

tasunud. Mõlemal korral on hageja oma teenuse arved koostanud vastavalt saatelehel olevatele

andmetele (dtl 332, 233). Saatelehtedel näidatud e-posti aadress kuulub ettevõttele Brendan

OÜ, mille omanikuks on XX. 22.11.2024 esitatud täpsustuses on lisatud telefonikõnede eristus

XX ja hageja töötaja vahel.

2. Poolte vahel sõlmiti leping teenuse osutamiseks telefoni teel enne tööde teostamist 02.05.2024

ja 03.05.2024 (dtl 151) ja kostja esindaja kinnitas tööde teostamise suuliselt üle enne tööde

teostamist koha peal. Hinnakokkulepped ja tingimused on kokku lepitud vastavalt kehtivale

hinnakirjale ja on kajasatud saatelehel, mille alusel koostati kostjale arve. Viivisekokkulepet

sõlmitud ei ole.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei tellinud hagejalt töid. Kostja on X kinnistu

omanik ja sellel kinnistul on torustiku välja ehitanud J. E Grupp OÜ (dtl 164 – 166) ja Pärnu

Infra Ehitus OÜ (dtl 164) ja kelle tööd hageja kontrollis. Kinnistul teostas töid ka XX, kes on

Ardeno Grupp OÜ juhatuse liige ja kes suhtles ka hagejaga, kuid kes ei tellinud hagejalt töid,

mille eest hageja kostjalt tasu nõuab (dtl 168 – 170). Ilmselt osutas hageja teenust J. E Grupp

OÜ või Infra Ehitus OÜ tellimusel.

5. Hageja osutatud teenus oli vajalik torustikus puuduste kõrvaldamiseks ja kostja huvides.

6. Kostja ei teadnud hageja esitatud arvest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

8. Nähtuvalt hagist ja hagivastusest, samuti 01.04.2025 kohtuistungi protokollist ei vaidle pooled

selle üle, et hageja teostas kostjale kuuluval xxx kinnistul xxx 06.05.2024 – 07.05.2024

torustiku survepesu ja kaamerauuringu.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu

võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule torustiku kaamerauuringu ja survepesu

tegemiseks ei näe seadus ette kohustuslikku vormi. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel

oli 06.05.2024 – 07.05.2024 torustiku survepesu ja kaamerauuringu teostamiseks kokkulepe.

10. Hageja väitel sõlmiti kokkulepe teenuse osutamiseks telefoni teel. Kostja nimel sõlmis lepingu

XX. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, et pooled oleksid hageja

poolt teenuse osutamiseks sõlminud lepingu.

8.1. Kohus loeb tõendatuks, et 2023 teostas hageja kahel korral XX kinnistul torustiku läbipesu ja

vaatluse. Hageja väljastas teenuse eest kostjale arved nr 22135 ja 22257 (dtl 234, dtl 179 – 232,

dtl 333, dtl 235 – 332) ning kostja on need tasunud. Mõlemal korral on hageja oma teenuse

arved koostanud vastavalt saatelehel olevatele andmetele (dtl 332, 233). Kohus loeb tunnistaja

XX ütluste alusel tuvastatuks, et 2023 telliti hagejalt teenus XX kaudu. Eeltoodust ainuüksi ega

ka koosmõjus tunnistajate ütlustega ei järeldu kohtu hinnangul, et 06.05.2024 – 07.05.2024

teenuse osutamise tellis kostja või selle saaks lugeda tellituks kostja poolt (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS § 118 lg 2).

8.2. Tunnistajate ütlustest ei ole tuvastatav, kes tellis hagejalt 06.05.2024 – 07.05.2024 osutatud

teenused. Samuti ei järeldu tõenditest, et tellimus on esitatud kostja nimel. Tunnistaja XX

ütluste kohaselt esitas 2023 teenuse tellimused XX, kokkuleppe kohaselt pidi teenuse eest

maksma kostja, keda esindab Xi nimeline isik (ilmselt XX). Kostja maksis teenuse eest.

Samamoodi toimus siis, kui hageja osutas teenust teist korda. Vaidlusaluse teenuse tellimiseks

helistas XXle X nimeline isik. X lubas, et teenuse eest tasub kostja. Ka objektil kinnitas X, et

teenuse eest tasub kostja. Tunnistaja XX ei kinnitanud XXi antud ütlusi. X andis ütlusi, et ta ei

ole kostjat esindanud. XXi ei ole hagejat X kinnistule töid tegema kutsunud ja tema ei tea, kes

pidi teenuse eest maksma. XX tegi X kinnistul töid ja tunnistaja tundis tööde käigu vastu huvi

(mh telefoni teel), kuna X kinnistul väljaehitatud torustik mõjutas kõrval asuvat kinnistut, millel

tegi töid Xga seotud äriühing. Muus osas tema X kinnistule ehitatud torustikuga seotud ei olnud.

8.3. Kohus loeb telefonikõnede eristuse (dtl 151) ja saatelehel (dtl 139) oleva info alusel tuvastatuks,

et 02.05.2024 vestles XX telefoni teel XXga. Samas ei ole tõendite alusel tuvastatud, millest

tunnistajad omavahel vestlesid ja kas telefoni teel sõlmiti ka kokkuleppeid ja milliseid, kuna

tunnistajate ütlused selles osas lahknevad.

8.4. Asjas esitatud muud tõendid (nt uuringu tulemused, ehituspäevikud, ehitisregistri väljavõtted

jne) ei kinnita, kes tellis hagejalt 06.05.2024 – 07.05.2024 osutatud teenuse.

9. VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda

tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused,

kui: soodustatud kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele; asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt

täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on

asjaajamisele asumisele muul põhjusel avalikes huvides oluline. Erialasest kirjandusest nähtub,

et VÕS § 1018 lg 1 p-des 1 – 3 sätestatud eeldused ei pea esinema samaaegselt.1 Seega on

käsundita asjaajamisega tegemist, kui üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, s.t ajab tema asja,

asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest

tulenev alus, esineb vähemalt üks lg 1 p-des 1 – 3 loetletud asjaoludest, asjaajamine vastab

soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul on käesoleval juhul käsundita asjaajamise koosseis täidetud.

9.1.

Tõenditest ei ole järeldatav, et hageja oleks teenust osutanud lepingu alusel või et ta oleks

olnud teenuse osutamiseks kohustatud vastavalt seadusele.

9.2.

Kohtu hinnangul on tõenditest tuvastatav, et hageja osutas teenust kostja kasuks. Hageja

osutas kostjale kuuluval X kinnistul asuva torustiku survepesu ja kaameravaatlus uuringu. XX

andis tunnistajana ütlusi, millest järeldub, et hageja tegutses tahtest soodustada kostjat, pidades

kostjat ka oma tehingupartneriks, mh ka seetõttu et kostja oli varasemalt sama teenuse eest ise

tasunud (kuna kostja oli teenuse eest varem tasunud, siis puudub loogiline seletus, miks oleks

pidanud hageja eeldama, et tegelikult on soodustatud isikuks keegi teine, s.o ehitaja). Asjas

esitatud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks tegutsenud tahtlikult enda või kellegi teise huvides.

9.3.

Kohus on seisukohal, et hageja poolt teenuse osutamine vastab kostja huvile ja vähemalt

tema eeldatavale tahtele. Hageja osutatud teenused olid vajalikud X kinnistule ehitatud

torustikus puuduste kõrvaldamiseks (dtl 162, p 2.3.). Kohtu hinnangul saab eeldada, et teenuse

osutamine kostjale kuuluval kinnistul kostja tellimusel ehitatud torustiku uurimiseks, vastab

kostja kui kinnistu omaniku huvidele. Kostja esindaja on ka kohtuistungil kinnitanud, et teenuse

osutamine (kohtuistungi protokolli lk 2, ajamärk 00:09:34) oli kostja huvides („Meil pole mõtet

keerutada, et torustiku ehitamine ja läbivalgustamine ei olnud omaniku huvides“). Samuti

kinnitas kostja oma 21.03.2025 menetlusdokumendis, et hageja osutatud teenus oli kostjale kui

kinnistu omanikule vajalik (dtl 355, p 8). Lisaks eeltoodule kinnitab kohtu järeldust selle kohta,

et hageja osutatud teenus vastas vähemalt kostja eeldatavale tahtele asjaolu, et hageja osutas X

kinnistul sama teenust kahel korral varem ja selle eest tasus kostja (kohtuotsuse p 8.1.). Puudub

mõistlik alus järeldada, et teenuse osutamine ei vastanud kostja eeldatavale tahtele, kui kostja

kiitis heaks varasemalt samasisulise teenuse osutamise hageja poolt (kostja tasus selle eest).

9.4.

Käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ei välista asjaolu, et torustiku ehitas välja kolmas

isik (dtl 164 – 166, dtl 167) ja tööde teostamine oli vajalik torustiku nõuetekohasuse

kontrollimiseks. Võlasuhe saab tekkida kas lepingu või seaduse alusel (VÕS § 3). Käesoleval

juhul ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks vaidlusaluse teenuse osutamiseks

sõlminud lepingu torustiku välja ehitanud isikuga. XX ütlused seda ei kinnita. Samuti ei ole

asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal oleks teenuse osutamiseks tekkinud seaduse alusel

võlasuhe kolmanda isikuga. Kostja ei ole seda ka väitnud. Pelgalt asjaolust, et teenuse

osutamine oli vajalik selleks, et tuvastada torustikus puudused või nende puudumine, ei saa

kohtu hinnangul järeldada võlasuhet kolmanda isikuga.

10. VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.

Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga

sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja tegutses teenust osutades oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on esitanud teenuse

eest kostjale arve (dtl 25) summas 1720 eurot (ilma käibemaksuta) ja transpordikulude eest

summas 696 eurot (ilma käibemaksuta). Koos käibemaksuga nõuab hageja kostjalt 2947,52

eurot. Kostja ei ole esitanud arvel kajastatud töödele, mahule ega hindadele vastuväiteid

esitanud. Samasugused ühikhinnad (sh transpordikulu) nähtuvad ka kostjale varasemalt esitatud

1 https://volaoigusseadus-iv.juuraveeb.ee/sisu/48732/_1018_kasundita_asjaajamise_moiste, komm 3.1.

arvetest (dtl 234, 333), mis on kostja poolt tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et tegemist on mõistliku tasu- ja kulunõudega VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Hagi tuleb

põhinõude osas rahuldada.

11. Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. Kohus on seisukohal, et viivisenõue ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei

ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud

vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lg-s 1 sätestatud ajast.

VÕS § 1023 lg 1 ja 2 aluste nõuete täitmise aeg ei ole seaduses kindlaks määratud. Seega saab

hageja viivist nõuda ajast, mil ta teatas oma nõudest võlgnikule. Hageja saatis arve, milles ta

oma tasu- ja kulunõudest teatab, 07.05.2024 e-posti aadressil xxx (dtl 30). XX andis

tunnistajana ütlusi, et e-posti aadress xxx on tema poolt kasutatav e-posti aadress. Kostja

juhatuse liige kinnitas kohtuistungil (kohtuistungi protokolli lk 3, ajamärk 00:09:34), et tema sai

hageja arvest teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

XX oleks kostja esindaja või teda saaks lugeda kostja esindajaks TsÜS § 118 lg 2 alusel. Seega

ei saa järeldada, et hageja oleks kostjale oma nõudest teatanud arve saatmisega, vaid maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kuna hageja on viivist arvestanud kuni maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiseni ega ole taotlenud viivise väljamõistmist hilisema aja eest,

siis jääb viivisenõue tervikuna rahuldamata. Kuna viivisenõue jääb rahuldamata, siis ei analüüsi

kohus hageja viivisearvestuse õigsust.

12. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

13. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 92,05%

ulatuses. Kuna kohus rahuldab nõude terviklikult ligilähedaselt hageja kasuks, siis jätab kohus

kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

15. Kohtutoimiku andmetel on hageja menetluskuluks asjas tasutud riigilõiv summas 420 eurot

(96,07 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 323,93 eurot hagimenetluses). Vastavalt

TsMS § 172 lg 9 teisele lausele arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisale 1 kuulub nõudelt summas

2947,52 eurot tasumisele riigilõiv summas 385 eurot. Kuna kohus on hagi pidanud nimetatud

summas põhjendatuks, siis tuleb hageja tasutud riigilõiv vastavas ulatuses kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik