2-23-6195/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6195

Kohtuasi

Nordic Rebar OÜ hagi Helsingin Laudoitus Oy vastu

müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus hagi läbivaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Nordic Rebar OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Nordic Rebar OÜ (registrikood 14492018),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja: Helsingin Laudoitus Oy (Soome registrikood

3188781-2), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo

Tiits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Nordic Rebar OÜ 31.01.2025 esitatud tõendid

(25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ja selle tõlge).

2. Jätta vastu võtmata Helsingin Laudoitus Oy 21.02.2025 esitatud tõend (Euroopa

Kohtu 24.11.2022 otsus kohtuasjas nr C-358/21).

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-23-6195

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordic Rebar OÜ (hageja) esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Helsingin

Laudoitus Oy (kostja) vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid pooled 25.04.2022

armatuurteraste tellimuslepingu ja selle jätkuna 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepingu.

Müügilepingu sisuks oli hageja poolt kostjale terase müümine ja selle terase töötlemine ning

sellele lisandväärtuse andmine minimaalselt mahus, milles oli müügilepingus kokku lepitud.

Armatuurterased, nendest tehtud tooted ja teenused on kostja kätte saanud. Hagiavaldusele

lisatud CMR-id tõendavad, et kostja on arvete aluseks oleva kauba kätte saanud. Kostja on

jätnud talle esitatud arvete alusel tasumata 72 199,89 eurot.

2.1. Hageja hinnangul allub vaidlus Eesti kohtule. Vaidlus puudub, et 25.04.2022 ja

12.05.2022 lepingud ei sisalda kohtualluvuse kokkulepet. Pooled on aga 17.04.2023

kirjavahetuses kinnitanud, et nad saavad üheselt aru, et pooltevaheline vaidlus allub võimaliku

kohtuvaidluse korral Eesti kohtule. Seega on sõlmitud poolte vahel kohtualluvuse kokkulepe

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 ja lg 3 p 1 mõttes. Vaidlus on seotud

mõlema poole majandus- või kutsetegevusega ja kohtualluvuses on kokku lepitud pärast

vaidluse tekkimist, mistõttu kuulub asi lahendamisele Harju Maakohtus. Seoses kohtualluvuse

kokkuleppega märgib hageja, et kostjat on vaidluse algusest alates esindanud sama

lepinguline esindaja, kes on jätnud mulje, et tal on täielik esindusõigus ning kes ei ole

teatanud, et tema esindusõigust on piiratud. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks hageja

viidatud e-kirjavahetus seotud mingi teise lepinguga ja ei seostuks praeguse vaidluse esemeks

oleva müügilepinguga. Ilma 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepinguta ei oleks sõlmitud

ka kostja viidatud 02.09.2022 terase tagasiostulepingut. Seega on pooltevaheline vaidlus

tõusetunud samast lepingust.

2.2. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et kaubad tuli üle anda Soomes ja seetõttu kohaldub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

(Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) järgi Soome kohtualluvus. Hageja 07.01.2022 ja

08.03.2022 müügipakkumistest ei nähtu, et kaubad tulnuks üle anda Helsingis. Lisaks on

hilisemates kokkulepetes (vt 25.04.2022 tellimusleping ja 12.05.2022 müügileping) täpselt

reguleeritud, kuidas ja millal terase omand kostjale üle läheb. Kaup anti kostjale üle Eestis,

Muuga sadamas ja sealsamas läks kauba omand ja valdus kostjale üle. Hiljem tootis hageja

oma asukohas kostjale kuuluvast terasest kostjale vajalikke tooteid. Kostja terase töötlemine

ja sellele kostja jaoks lisaväärtuse andmine toimus Eestis. Kostja tellis kogu pooltevahelise

koostöö ajal toodete äraveo hageja asukohast vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele. Ka

viimased kogused terast viis kostja ise hageja asukohast ära tema enda tellitud transpordiga.

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, sest käesolev vaidlus ei allu Eesti kohtule.

3.1. 25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingutes puuduvad kohtualluvuse osas kokkulepped. Kostja

lepingulisel esindajal (vandeadvokaat Tavo Tiits) ei olnud volitust müügilepingu muutmisega

seonduvate kokkulepete, sh kohtualluvuse kokkuleppe, sõlmimiseks. Kliendilt saadud volituse

raames esindas lepinguline esindaja kostjat kohtueelses vaidluses, milles vaieldi erinevate

pooltevaheliste lepingute täitmise ja lepingutega seotud rahaliste nõuete (sh nõuete

tasaarvestuse) üle. Hageja viidatud e-kirjavahetuses arutasid poolte esindajad üksnes

kohtualluvuse ja kohalduva õiguse küsimusi, ilma selle kohta õiguslikult siduvaid

kokkuleppeid sõlmimata. Kostja lepinguline esindaja väljendas 17.04.2023 e-kirjas üksnes

2-23-6195

oma isiklikku arvamust selle kohta, millise riigi kohtule võib 02.09.2022 tagasiostulepingust

(mitte hagi aluseks olevast müügilepingust) tulenev vaidlus eeldatavalt alluda. Poole

lepingulise esindaja isikliku arvamuse väljendamine ei ole õiguslikult siduv ning ei ole

käsitletav kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks antud nõusolekuna.

3.2. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lõikes 1 sätestatud üldise kohtualluvuse

regulatsiooni kohaselt pidanuks hageja esitama hagi kostja asukohariigi kohtusse. Kuivõrd

kostja asukoht on Soome Vabariigis, tulnuks hagi esitada Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse artikkel 4 lõike 1 ja artikkel 63 alusel Soome kohtusse.

3.3. Praegune vaidlus allub Soome kohtule ka valikulise kohtualluvuse regulatsiooni kohaselt.

Nimelt võib Brüsseli I määruse art 7 lg 1 alap a kohaselt lepinguid puudutavates asjades

esitada hagi ka selle paiga (liikmesriigi) kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus.

Erikokkuleppe puudumisel on müügilepingu puhul asjaomase kohustuse täitmise koht see

koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Kohtupraktika

kohaselt tuleb kaupade üleandmise kohaks lugeda koht, kus kaubad anti füüsiliselt ostja

käsutusse, millest tulenevalt ostja sai või oleks pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas

nende kaupade valduse (vt Euroopa Kohtu (EK) 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08, p

62). Eelviidatud kohtulahendi kohaselt ei ole kohtualluvuse määramisel muuhulgas tähtsust

sellel, kuidas oli hageja kohustuste täitmisel korraldatud kauba transport lõppsihtkohta

(Soome riiki).

3.4. Hagi aluseks oleva müügilepingu ja sellele eelnenud hinnapakkumise kohaselt asus kauba

(terase) lõppsihtkoht Soomes, kus teras tuli füüsiliselt kostjale üle anda. Kostja selgitab, et

Eestis (esmalt Muuga sadamas ja seejärel hageja laos) toimus vaid kauba vaheladustamine,

kuid kauba lõppsihtkoht asus Soomes. Kaup läks kostja valdusesse ehk kostja tegeliku võimu

alla alles Soomes. Hageja vastupidised väited (sh hageja viide Muuga sadamale) on alusetud

ja ei arvesta poolte tegelikke kokkuleppeid.

3.5. Hageja 07.01.2022 ja 08.03.2022 hinnapakkumised sisaldavad müügilepingu esemeks

oleva kauba (terase) veotasusid kauba lõppsihtkohta – Soome Vabariiki. 08.03.2022

hinnapakkumises olid toodud konkreetsed veotasude ja pakendamiskulude hinnad

arvestusega, et kostjale müüdava kauba (terase) lõppsihtkoht asub Helsingi piirkonnas.

Hageja hinnapakkumiste ja veotasude tabeliga on tõendatud, et müügilepingu esemeks olev

kaup tuli kostjale füüsiliselt üle anda kauba lõppsihtkohas Soomes.

3.6. Samuti nähtub hageja enda koostatud arvetelt ja arvetega seotud kaubaveo saatelehtedelt

(CMR-d), et kauba mahalaadimise koht ehk lõppsihtkoht on Helsingi piirkonnas ning arvete

kuluread sisaldasid kauba transpordikulu Soome riiki. Ka hageja ise on hagiavalduses

möönnud, et ta koostas kostjale konkreetse kauba eest arve alles pärast seda, kui kostja oli

kauba Soomes kätte saanud.

3.7. Hageja ja kostja esindajate allkirjastatud 04.05.2022 kirjalik teavitus tõendab samuti, et

hageja pidi müügilepingu esemeks oleva kauba tarnima kostja jaoks Soome riiki.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 16.01.2025 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2-23-6195

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna Eesti kohus

ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (TsMS § 423 lg 1 p 13).

6. Hagiavalduse lisas 28 nimetatud kirjavahetust ei saa pidada kohtualluvuse kokkuleppeks

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 ega TsMS § 104 lg 1 ja lg 3 p 1 tähenduses

ning hageja ei saa kohtualluvuse kokkuleppe alusel hagi Eesti kohtusse esitada. Käesolevas

tsiviilasjas tõusetunud vaidlus on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning

kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu hagi aluseks olevas 25.04.2022 armatuurteraste

tellimuslepingus ega 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepingus. Pooled vaidlevad, kas

mõlema poole lepingulised esindajad on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe hagiavalduse

lisana 28 esitatud kirjavahetuses. Kohus leidis, et poolte esindajate kirjavahetusest saaks

esmapilgul järeldada kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimist, kuid kuna kostja kohtule esitatud

kinnitusest nähtub, et kostja ei ole volitanud Advokaadibürood COBALT ja selle advokaate

pidama ühingu nimel läbirääkimisi ega sõlmima lepinguid (sh lepingumuudatusi), siis on

kostja tõendanud, et tema lepingulisel esindajal Tavo Tiitsil ei olnud volitust kostja nimel

hageja esindajaga kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.

7. Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ka valikulise kohtualluvuse regulatsiooni alusel.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 alap a kohaselt võib lepinguid puudutavates

asjades hagi esitada ka selle paiga (liikmesriigi) kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus.

Erikokkuleppe puudumisel on müügilepingu puhul asjaomase kohustuse täitmise koht see

koht liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.

Hagile lisatud CMR-dest (kaubaveo saatelehtedest) ja arvetest nähtub, et kauba üleandmise

koht on Helsingi piirkonnas ja hageja esitatud arved sisaldavad transpordikulu Soome riiki.

Hageja väited kauba üleandmisest Muuga sadamas on paljasõnalised ja tõendamata ning

vastuolus eelpool nimetatud tõenditega. Kauba üleandmist Soomes saab lugeda tõendatuks

CMR-idega.

8. TsMS § 168 lg 2 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja esitas

määruskaebuse lisana uued tõendid (25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse

protokoll ja selle tõlge).

9.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Poolte vahel oli

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja lepingulisel

esindajal Taivo Tiitsil ei olnud volitust kostja nimel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.

Kostja lepinguline esindaja jättis hagejale mulje, et tal on kostja täielik esindusõigus. Kostja

lepinguline esindaja ei teatanud, et tema esindusõigust on mingil moel piiratud.

9.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingujärgne põhikohustus täideti Soomes. Vaidlusaluse

kauba üleandmine toimus Eestis ning ka lepingus sätestatud terase töötlemise teenust osutas

hageja kostjale Eestis (s.o hageja asukohas Ilunurme tee 2, Liivamäe küla, Jõelähtme vald).

9.3. Kostja võttis vaidlusaluse kauba valduse vastu hiljemalt 25.08.2022 Eestis. Kostja

seaduslik esindaja tuli 25.08.2022 isiklikult Eestisse fikseerima kauba asukohti ja koguseid

ning võtma üle kauba omandi ja valduse. Kauba inventuuri ja valduse vastuvõtmise osas

allkirjastasid pooled ka akti ehk protokolli (vt määruskaebuse lisad). Protokolli viimasel lehel

on pooled selgelt kokku leppinud järgnevas: pooled nendivad endiselt, et kostjal on täielik

2-23-6195

valdusõigus tema vara osas (mh kasutada või üle anda endale sobival viisil ja ajal). Seega

nähtub protokollist, et lepingujärgse kauba valdus anti kostjale üle hiljemalt 25.08.2022,

kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et tal on ostetud terase osas täielik omandi- ja valdusõigus

ning kostja viis ise ka osaliselt nimetatud terase hiljem Eestist Soome.

9.4. Kogu pooltevahelise koostöö ajal tellis kostja toodete äraveo hageja asukohast vastavalt

kostja vajadustele ja äranägemisele. Ka viimased kogused müügilepingujärgset terast viis

kostja ise hageja asukohast ära kostja enda tellitud transpordiga.

9.5. Kohus on ekslikult järeldanud, et kaupade üleandmist Soomes saab lugeda tõendatuks

CMR-idega. CMR ei ole dokument, millega saaks käesoleval juhul tõendada vaidlusaluse

terase valduse või omandi üleminekut. CMR on rahvusvaheline veodokument ja selle

vormistamine ei näita mitte kauba omandi ja/või valduse üleminekut, vaid see näitab kauba

rahvusvahelist liikumist.

9.6. Arvestades, et käesoleval juhul võttis kostja isiklikult terase omandi ja valduse Eestis

25.08.2022 vastu, terase töötlemine toimus lepingu alusel samuti Eestis ning osa terasest

vedas kostja ise Eestist Soome ning osa terase puhul tellis hagejalt lisaks ka transpordi, ei ole

võimalik järeldada, et lepingust tuleneva vaidluse kohtualluvus oleks Soome Vabariigis.

Asjaolu, et kostja tellis lepingule täiendavalt lepingujärgse kauba transpordi osaliselt

kolmandatelt isikutelt ja osaliselt hagejalt, ei saa mõjutada antud asja kohtualluvust Eestis,

kuivõrd kostja võttis kauba valduse ja omandi juba eelnevalt Eestis vastu.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

10. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

esitas uue tõendi (EK 24.11.2022 otsus kohtuasjas nr C-358/21).

10.1. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe Eesti kohtu kasuks. Kostja lepinguline

esindaja ei ole sõlminud kostja nimel kohtualluvuse kokkulepet. Kostja lepingulisel esindajal

puudus esindusõigus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks. 17.04.2023 e-kirjas väljendatu

puhul on tegemist kostja esindaja isikliku arvamusega, mitte kostja nimel väljendatud

õiguslikult siduva tahteavaldusega (nõustumusega) müügilepingu muutmiseks ja

kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.

10.2. Hageja pidi müügilepingu esemeks oleva kauba üleandmise kohustuse täitma Soomes.

Seda tõendavad järgnevad tõendid: hageja 07.01.2022 hinnapakkumine (sh veohindade tabel)

ja sellele järgnenud 08.03.2022 täpsustatud hinnapakkumine, hageja enda koostatud arved ja

arvetega seotud kaubaveo saatelehed (CMR-d) ning hageja ja kostja esindajate allkirjastatud

04.05.2022 ühisteavitus klientidele. Samuti vastutas hageja kauba vaheladustamise ajal Eestis

kauba säilimise (hoiustamise) ja kindlustamise eest.

10.3. Määruskaebuses lisana esitatud terase inventuuri protokoll on tõendina asjakohatu, sest

see ei tõenda hageja kohustuste täitmise asukohta ja kauba otsese valduse üleandmist Eestis.

Protokoll tõendab vaid kauba ülevaatuse teostamist ja müügilepingu esemeks oleva terase

koguste ja asukoha fikseerimist.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

12. Ringkonnakohus palus pooltel 10.04.2025 kirjaga täpsustada, kas kauba üleandmise koha

kohta on sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid.

2-23-6195

13. 15.04.2025 ja 17.04.2025 seisukohtades märgib hageja, et hageja nõue kostja vastu

tuleneb poolte vahel 25.04.2022 ja 12.05.2022 sõlmitud lepingutest.

13.1. Nimetatud lepingutes ei ole pooled kokku leppinud, et hageja peab kostja kauba

transportima Soome Vabariiki või et kaup tuleks üle anda Soomes. 12.05.2022 lepingus on

pooled kokku leppinud, et lepingu esemeks oleva kauba omandi- ja valdusõigus läheb

Helsingin Laudoitus Oy-le üle kohe pärast arve tasumist. Armatuurterase

inventuuri/ülevaatuse protokolli kohaselt andis hageja üle ja kostja võttis vastu lepingute

alusel kostjale müüdud kauba valduse Eestis (pooled nendivad endiselt, et Helsingin

Laudoitus Oy-l on täielik valdusõigus tema vara osas, mh kasutada või üle anda seda endale

sobival viisil ja ajal). Kostja esindaja käis füüsiliselt kohapeal kaupa kontrollimas ja kauba

valdust vastu võtmas, mida kinnitab ka kostja esindaja füüsiline allkiri antud dokumendil.

Seega on hageja tõendanud, et kostja võttis kauba vastu Eestis hiljemalt 25.08.2022 ning

kinnitas, et tal on ostetud terase osas täielik omandi- ja valdusõigus. Lisaks viis kostja

nimetatud terase osaliselt ka ise hiljem Eestist Soome. Täiendavaid tõendeid kokkuleppe

kohta kauba üleandmise koha osas hagejal esitada ei ole. Kostja võttis lepingujärgse kauba

valduse ja omandi üle Eestis, järelikult täideti ka lepingujärgne põhikohustus Eesti Vabariigis.

13.2. Kostja väide, justkui oleks müügilepingu ja selle juurde kuuluvate dokumentide kohaselt

pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise koht asub Soomes, on ebaõige. Olukorras, kus

hageja tegi kostjale algselt kaks pakkumist, millest esimesele kostja üldse ei reageerinud ja

teise osas ei jõutud samuti pakkumises toodud tingimustes kokkuleppele (hiljem sõlmitud

lepingutes on ka teised, kõrgemad, hinnad), ei ole kumbki nimetatud pakkumistest saanud

vaidlusaluste lepingute osaks. Kui pooled oleksid soovinud müügilepingus kokku leppida ka

tingimuses, mis olid toodud pakkumises, ehk et hageja toimetab kogu kauba Soome Vabariiki

ja annab seal kostjale üle, oleksid pooled pakkumistes toodud tingimuse lisanud lepingutesse.

Mitte ühestki dokumendist ega poolte kokkuleppest ei tulene seega hagejale kohustust, et ta

oleks pidanud kauba kostjale üle andma Soome Vabariigis. Poolte käitumisest ja tegelikust

tahtes nähtuvalt anti kauba valdus kostjale üle Eestis, misjärel toimetas kostja nimetatud

kaubaga vastavalt oma äranägemisele. Kui hagejal oleks olnud kohustus kostjale kaup üle

anda Soomes, ei oleks kostja oma kaupa ise osaliselt Soome viinud ega võtnud kauba

valdusõigust koos selle edasimüügi õigusega Eestis vastu. Kostjal oleks puudunud vajadus

kaupa ise Soome transportida või müüa Eestis asunud kaupa kolmandatele isikutele, kui

kohustus kaup Soome tarnida oleks lasunud hagejal.

14. 15.04.2025 ja 17.04.2025 seisukohtades märgib kostja, et vastavalt poolte kokkuleppele

oli kauba üleandmise koht Soomes.

14.1. Kokkulepe kauba Soomes üleandmise osas tuleneb pooltevahelisest müügilepingust ja

selle osaks olevatest hinnapakkumistest, samuti lepingu eesmärgist ja poolte (sh hageja enda)

käitumisest lepingu täitmisel. Hinnapakkumistes toodud tingimused muutusid müügilepingu

lahutamatuks osaks ning mõlemad hinnapakkumised lähtuvad põhimõttest, et kaubad antakse

üle lõppsihtkohas Soomes. Kostja sõlmis hagejaga müügilepingu eeldusel, et teras tarnitakse

Soome ning hageja oli sellest teadlik. Eestis asuvas Muuga sadamas ja seejärel hageja laos

toimus vaid kauba vaheladustamine. Täiendavad kokkulepped seoses kauba üleandmise

kohaga poolte vahel puuduvad.

14.2. Kuigi hageja viitas 12.05.2022 müügilepingu dokumendis toodule, et kauba valdusõigus

pidanuks minema kostjale üle vahetult pärast arve tasumist, siis sõltumata arve tasumisest jäi

Eestis asunud kaup faktiliselt hageja valdusesse ning kostja valdusesse läks kaup alles

Soomes. Eelviidatud lepingutingimus ei kajasta seega poolte kokkulepet kauba üleandmise

2-23-6195

tegeliku koha osas ega muuda fakti, et kauba üleandmine pidi toimuma Soomes. Seejuures oli

12.05.2022 lepingudokumendis viidatud kauba omandiõiguse üleminek kostjale mõeldud

kostjale just nn tagatise andmiseks olukorras, kus kaup jäi Eestis endiselt hageja valdusesse ja

kontrolli alla.

14.3. Poolte vahel on olnud alates hageja hinnapakkumiste tegemisest ühine arusaam ja

kokkulepe, et müügilepingu esemeks olev kaup tarnitakse kostja jaoks Soome Vabariiki.

Hageja on kohut eksitavalt ja asjakohatult viidanud, et kostja „tellis“ koostöö ajal kauba

äraveo hageja asukohast. Kostja ei ole korraldanud kauba transporti hageja juurest, sh kauba

pealelaadimist hageja tehase territooriumilt, Soome Vabariiki. Seda tegi ikka hageja ise (mh

ka tema poolt viidatud viimase kaubakoguse puhul, mil poolte suhted olid muutunud juba

konfliktseks).

14.4. 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ei tõenda kauba valduse

üleandmist Eestis, see tõendab üksnes kauba ülevaatuse teostamist Eestis ja müügilepingu

esemeks oleva terase koguste ja asukoha fikseerimist. Nimetatud dokumendi lk-l 7 toodud

sõnastus, justkui oleks kostjale 25.08.2022 seisuga kuulunud vaadeldud kauba nn „täielik

valdusõigus“, on juriidiliselt ebakorrektne ega kajasta tegelikku õiguslikku olukorda.

Ebakorrektsus on selgitatav sellega, et akti koostajad polnud juriidiliste eriteadmistega isikud.

14.5. Asjakohatu on ka hageja viide Eestis toimunud terase vahetöötlemisele. Müügilepingu

esemeks oleva terase töötlemine Eestis sisaldas marginaalseid tegevusi (terase lõikamine ja

painutamine), mis oli osa terase kui kauba tarnest. Pooltevahelisele müügilepingule

iseloomulik hageja kohustus oli kauba müük ja tarne kostja jaoks Soome riiki. Terase

vahetöötlemisega seonduv ei muuda lepinguliste põhikohustuste (tarnekohustus) sisu ega

müügilepingu määratlust (vt EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08 p-d 38–39, 43).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. Ringkonnakohus märgib esiteks, et võtab vastu hageja 31.01.2025 esitatud tõendid

(25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ja selle tõlge),

kuna

määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatud (TsMS § 662 lg 3). Kohus ei võta

vastu kostja 21.02.2025 esitatud EK 24.11.2022 otsust kohtuasjas nr C-358/21, kuna EK

lahenditele tuginemisel piisab viitest lahendi kuupäevale ja numbrile. EK lahendid on ka

eestikeelsena kättesaadavad avalikust andmebaasist, mistõttu ei ole vajadust võtta lahendit

kohtutoimikusse. Samuti ei ole tegemist tõendiga TsMS § 229 tähenduses.

17. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagiavalduse ebaõigesti TsMS § 423 lg 1 p 13

alusel läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Ringkonnakohtu

hinnangul allub asja arutamine Eesti kohtule valikulise kohtualluvuse sätete järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga siiski selles, et poolte vahel puudub kohtualluvuse

kokkulepe ning asi ei allu Eesti kohtule üldise kohtualluvuse sätete järgi.

18. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 järgi

kohaldatakse TsMS-is sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide

2-23-6195

kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruses.

19. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel on

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mis vastaks Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 25

lg-s 1 sätestatud tingimusele.

19.1. Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 25 lg 1 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et

konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev

liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui

kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt

tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse

kokkulepe sõlmitakse kas: a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega; b) vormis, mis

vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis,

mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on

asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad

asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. Art 25 lg 2 järgi elektrooniliselt

edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse

kirjaliku vormiga.

19.2. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätete (art 25 lg 1) sisustamisel on asjakohane EK

praktika ka sellele määrusele eelnenud sarnaste sätete kohta 27.09.1968 Brüsseli

konventsioonis (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (art

17) ja Brüsseli I määruses (art 23 lg 1) (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-7-17, p 17.3; RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-2-16, p 11).

19.3. EK on Brüsseli konventsiooni art 17 ja Brüsseli I määruse art 23 lg 1 (mis mõlemad

puudutavad kohtualluvuse kokkulepet) kohaldamise osas selgitanud, et asja arutav kohus peab

in limine litis kontrollima, kas kohtualluvuse kokkulepe on sündinud tegelikult poolte

kokkulangeva tahteavalduse alusel ning vastavad tahteavaldused peavad olema väljendatud

selgelt ja täpselt. Asja arutav kohus peab kontrollima, kas ka tegelikult oli lepinguosaliste

vahel selge ja ühemõtteline kokkulepe tingimuse osas, mis annab asja lahendamiseks

pädevuse sellele kohtule. EK praktikast järeldub, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art

25 lg 1 sätestatud vorminõuete eesmärk on tagada, et pooltevaheline kokkulepe on tõepoolest

olemas ning huvitatud isikute tegelik nõustumus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks on

üks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 eesmärkidest (vt EK 21.05.2015 otsus

kohtuasjas nr C-322/14, p-d 29, 30; EK 07.07.2016 otsus kohtuasjas nr C-222/15, p-d 36, 37).

19.4. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagiavalduse lisas 28 nimetatud

kirjavahetusest ei saa järeldada poolte tahet kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja

lepingulise esindaja 17.04.2023 e-kirjast nähtub, et kostja on seisukohal, et pooltevaheline

vaidlus allub eeldatavalt Eesti kohtule. Sellisest lepingulise esindaja poolsest avaldusest

(arvamusest) ei saa järeldada poolte tahet kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks ega sellise

lepingu sõlmimist. Poolte tahe kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks peaks olema

väljendatud selgelt ja ühemõtteliselt ja praegusel juhul seda tehtud ei ole. Lisaks eeltoodule on

kostja esitanud tõendid selle kohta, et tema lepingulisel esindajal Tavo Tiitsil ei olnud volitust

kostja nimel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 298-303).

20. Asja lahendamine ei allu Eesti kohtule ka üldise kohtualluvuse sätete järgi. Hageja saab

Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 lg 1 alusel esitada kostja vastu hagi Soome

2-23-6195

kohtusse, sest kostja registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht on Soome Vabariigis (dtl 131-

134).

21. Ringkonnakohtu hinnangul allub asja arutamine Eesti kohtule aga valikulise

kohtualluvuse sätete järgi. Nimelt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 järgi võib

lepinguid puudutavates asjades esitada hagi selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane

kohustus. Asjaomase kohustuse täitmise kohana käsitatakse müügi puhul kohta, kus lepingu

kohaselt anti kaubad üle või kus need oleks tulnud üle anda ning teenuste osutamise puhul

kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.

22. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 25.04.2022 armatuurteraste tellimuslepingu

ja 12.05.2022 terase müügilepingu. Tellimuslepingust nähtuvalt pidi armatuurteras saabuma

Muuga sadamasse Türgi tehasest (tootja HABAS). Müügilepingu järgi pidi samuti teras

saabuma Muuga sadamasse. Müügilepingu sisuks oli ka hageja poolt terase töötlemine ning

sellele lisandväärtuse andmine (terase lõikamine ja painutamine). Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 7 p 1 sõnastus ei sisalda müügilepingu ega teenuse osutamise lepingu

määratlust ega kahe liigi eristamise aluseid juhuks, kui kauba müük hõlmab ühtlasi teenuse

osutamist (vt EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08, p 30). Ringkonnakohus leiab, et

olenemata sellest, et müügilepingu raames töötles hageja armatuurterast (lõikas ja painutas),

tuleks praegusel juhul ka 12.05.2022 leping kvalifitseerida „kaupade müügiks” Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 alap b esimese taande tähenduses (vt EK 25.02.2010

otsus kohtuasjas nr C-381/08, p-d 32, 40, 43), kuna praegusel juhul oli lepingu iseloomulikuks

kohustuseks asja tarne, mitte teenuse pakkumise kohustus. Seega tuleb Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 7 p 1 tähenduses asjaomase kohustuse täitmise kohana käsitada kohta,

kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas kauba üleandmise kohustus tuli lugeda täidetuks Eestis või

Soomes. EK praktikas on selgitatud, et kaugmüügi puhul peab koha, kus lepingu kohaselt

kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, kindlaks määrama lepingutingimuste

põhjal (vt EK 09.06.2011 otsus kohtuasjas nr C-87/10, EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr

C-381/08). EK järgi, kontrollides, kas üleandmise koht on kindlaks määratud lepingu

kohaselt, peab riigisisene kohus arvesse võtma kõiki selle lepingu asjaomaseid mõisteid ja

tingimusi, mille abil on võimalik asjaomast kohta selgelt määratleda, kaasa arvatud

rahvusvahelises kaubanduses üldtunnustatud ja üldkasutatavad mõisted ja tingimused nagu

Rahvusvahelise Kaubanduskoja koostatud Incoterms („international commercial terms”) (EK

09.06.2011 otsus kohtuasjas nr C-87/10). Kui kaupade üleandmise kohta on võimatu lepingu

alusel kindlaks määrata ilma lepingu suhtes kohaldatavale materiaalõigusele tuginemata, on

kõnealuseks kohaks see, kus toimus kauba füüsiline üleandmine, millest tulenevalt ostja sai

või oleks pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas nende kaupade valduse ja

käsutusõiguse (EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08; EK 09.06.2011 otsus kohtuasjas

nr C-87/10).

24. Hageja leiab, et kaup anti kostjale üle Eesti Vabariigis Muuga sadamas ja sealsamas läks

kauba omand ja valdus kostjale üle. Hageja viitab seejuures 25.04.2022 ja 12.05.2022

lepingutele ning 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokollile. Samuti märgib

hageja, et kostja tellis kogu pooltevahelise koostöö ajal toodete äraveo hageja asukohast

vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele. Kostja leiab, et müügilepingu ja sellele eelnenud

hinnapakkumiste kohaselt asus kauba lõppsihtkoht Soome Vabariigis, kus teras tuli füüsiliselt

kostjale üle anda. Kostja selgitas, et Eestis (esmalt Muuga sadamas ja seejärel hageja laos)

toimus vaid kauba vaheladustamine. Kaup läks kostja valdusesse ehk kostja tegeliku võimu

alla alles Soome Vabariigis. Kauba transpordi Soome Vabariiki korraldas hageja, mitte kostja.

2-23-6195

Maakohus leidis, et hagile lisatud CMR-idest ja hageja arvetest nähtub, et kauba üleandmise

koht oli Soome Vabariigis. Samuti leidis maakohus, et hageja väited kauba üleandmisest

Muuga sadamas on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu,

kuna maakohus ei hinnanud kauba üleandmise kohta 25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingute

alusel.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik lepingutingimuste alusel kindlaks

määrata koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.

Praegusel juhul tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 25.04.2022 sõlmitud

tellimuslepingust ja 12.05.2022 müügilepingust. 25.04.2022 tellimuslepingu kohaselt, kui

kaup saabub Muuga sadamasse, siis esitab hageja kostjale arve lõppsummaga, mille

maksetingimus on kaks päeva neto ning pärast arve tasumist läheb kauba omandiõigus

täielikult üle kostjale. 12.05.2022 müügilepingu kohaselt, kui kaup saabub Muuga sadamasse,

esitab hageja kostjale arve lõppsummaga, mille maksetingimus on kaks päeva ning lepingu

esemeks oleva kauba omandi- ja valdusõigus läheb kostjale üle kohe pärast arve tasumist.

Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et poolte tahe oli kauba üleandmise

kohaks määrata Muuga sadam.

26. 12.05.2022 müügilepingust ei nähtu, nagu oleksid pooled kokku leppinud, et kauba

üleandmise koht asub Soome Vabariigis. Samuti ei tõenda enne müügilepingu sõlmimist

kostjale saadetud hinnapakkumised, et pooled olid kokku leppinud, et kauba üleandmise koht

asub Soome Vabariigis. Asjaolust, et hageja 07.01.2022 ja 08.03.2022 hinnapakkumised

sisaldavad müügilepingu esemeks oleva kauba veotasu Soome Vabariiki, ei saa järeldada, et

poolte vahel oli kokkulepe, et kauba üleandmise kohaks on Soome Vabariik. Hageja on ka

esile toonud, et nimetatud hinnapakkumised ei saanud lepingu osaks, kuna hageja tegi kostjale

algselt kaks hinnapakkumist, millest esimesele kostja ei reageerinud ja teise osas ei jõutud

samuti pakkumises toodud tingimustes kokkuleppele (lepingus sisalduvad teistsugused

hinnad). Lepingutes ei ole hinnapakkumistele ka viidatud. 04.05.2022 kirjalikust teavitusest

kostja klienditele (dtl 274, 275) ei ole samuti võimalik järeldada, et poolte vahel oli

kokkuleppe, et kauba üleandmise kohaks on Soome Vabariik. Nimetatud teavituse kohaselt on

kostja nõustunud maksma hagejale ostetava armatuurterase eest, kui tarnija on tarninud

armatuurterase Muuga sadamasse eeldatavaks kuupäevaks 13.05.2022. Seega kinnitab

04.05.2022 kirjalik teavitus pigem hageja väiteid kauba üleandmise koha osas, kuna on

kooskõlas müügilepingus kokkulepituga, mille järgi, kui kaup saabub Muuga sadamasse,

esitab hageja kostjale arve lõppsummaga.

27. Kooskõlas 25.04.2022 tellimuslepingu ja 12.05.2022 müügilepinguga kinnitab hageja

väiteid kauba üleandmise koha kohta ka 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse

protokoll (dtl 319–333). Nimetatud dokumendi kohaselt viisid pooled läbi ülevaatuse hageja

tootmishoones ja õuealal ning Muuga sadama alal ning märkisid, et pooled nendivad endiselt,

et kostjal on täielik valdusõigus tema vara osas (mh kasutada või üle anda seda endale

sobival viisil ja ajal). Arvestades, et ka müügilepingust võib järeldada, et poolte tahteks oli

määrata kauba üleandmise kohaks Eesti Vabariik, jääb paljasõnaliseks kostja väide, et

25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokollis antud kinnitus, et kostjale kuulub

kauba „täielik valdusõigus“, on juriidiliselt ebakorrektne ega kajasta tegelikku õiguslikku

olukorda.

28. Ringkonnakohus märgib, et pooled on esitanud erinevaid väiteid selle kohta, kes

korraldas/tellis kauba transpordi Muuga sadamast Soome Vabariiki. Hageja väidab, et kostja

tellis toodete äraveo hageja asukohast vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele ning

viimased kogused terast viis kostja ise hageja asukohast ära, tema enda tellitud transpordiga.

2-23-6195

Hageja leiab, et see, et kostja tellis kauba transpordi osaliselt kolmandatelt isikutelt ja osaliselt

hagejalt, ei saa mõjutada antud asja kohtualluvust Eestis, kuivõrd kostja võttis kauba valduse

ja omandi juba eelnevalt Eestis vastu. Kostja väidab vastupidiselt, et ta ei ole kauba transporti

Soome Vabariiki korraldanud ning see oli hageja kohustus. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades, et pooled on müügilepingus kokku leppinud kauba üleandmise kohaks Muuga

sadama, ei võimalda ainuüksi CMR-ide vormistamine järeldada, et poolte kokkuleppel oli

kauba üleandmise kohaks Soome Vabariik. CMR-ide vormistamine näitab kauba

rahvusvahelist liikumist, mitte ei tõenda kauba omandi ja/või valduse üleminekut.

29. Seega on pooltevahelistest lepingutest ja asjas esitatud tõenditest koosmõjus võimalik teha

järeldus, et pooled on kokku leppinud selles, et kauba üleandmise kohaks on Eesti Vabariik.

Kostja ei ole kohtualluvuse kindlakstegemise staadiumis suutnud tõendada ega veenvalt

põhistada, et poolte vahel oli kokkulepe kauba üleandmiseks Soome Vabariigis. See, et kaup

transporditi hiljem Soome Vabariiki, ei lükka ümber lepingutes sätestatut, mille järgi oli

pooltel kokkulepe kauba üleandmise koha kohta Eesti Vabariigis.

30. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

31. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

32. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt ka RKTKm

21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt